Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar jáne alǵashqy memleketter
Qaraǵandy oblysy, Jańaarqa aýdany, Túgisken JOBB
Tarıh pániniń muǵalimi: Kasımova Asel Serıkovna
Páni: Qazaqstan tarıhy
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar jáne alǵashqy memleketter.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik:
Saqtar týraly alǵashqy málimetter, saq taıpalarynyń qonystanýy, saq qoǵamy týraly jan - jaqty túsinik berý;
Damytýshylyq: Oqýshynyń oı - órisin, oılaý, sóıleý qabiletin ashatyn suraqtar qoıý, suraq - jaýap ádisi boıynsha sabaqtyń taqyrybyna saı bilimin tolyqtyrý;
Tárbıelik: Oqýshylardy elimizdiń ótken tarıhyna qurmetpen qaraýǵa, otansúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi ıgertý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý, toptastyrý,, baıandaý, jazbasha jumys (syzba toltyrý, semantıkalyq karta, tarıhı dıktant, dıagram )
Pánaralyq baılanys: dúnıe tarıhy, qazaq ádebıeti, geografıa
Sabaqtyń kórnekiligi: Juldyzdar, úlestirmeli kartochkalar, ınteraktıvti taqta(prezentasıa ), stıkerler,
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylarmen amandasý jáne túgendeý.
2. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý
İİ Úı tapsyrmasyn suraý
«Juldyzdy sát». Qola dáýirin qorytyndylaýǵa arnalǵan suraqtar. Durys jaýapqa juldyz berilip otyrady
1. Turmysta tuńǵysh paıdalanylǵan metal (mys)
2. Qola dáýiri qaı aralyqty qamtıdy? (b. z. b 2 m. j - 1 m. j aralyqty)
3. Qola tabıǵatta taza kúıinde kezdesedi ma? (mys +qalaıy)
4. Qola dáýirinde Jezqazǵan óńirinen 1 mln tonnadaı ken óndirilgenin aıtqan belgili ǵalym. (Sátbaev)
5. Qola dáýirinde 1100 tonna qalaıy shyǵarylǵan ken orny (Naryn, Qalba)
6. Tastan jáne mystan jasalǵan eńbek quraldaryn yǵystyrǵan kezeń (qola)
7. Qola dáýirindegi ydys jasaýdyń eń bir óristegen túri (kóze qumyralar)
8. Eýrazıa dalasyndaǵy qola dáýiriniń mádenıeti (Andronovo)
9. Qola dáýiriniń eń alǵashqy eskertkishteri tabylǵan jer. (Andronovo)
10. Soltústik jáne Batys Qazaqstandaǵy zerttelgen Andron mádenıetiniń qonystar sany (80 - nen asa)
11. Qola dáýirine jatatyn Soltústik Qazaqstandaǵy qonystar (Petrovka men Bogolúbov)
12. Qola dáýirine tán 30 qonys, 150 oba zerttelgen aımaq (Ortalyq Qazaqstan)
13. Androndyqtardyń bet beınesin sıpattaǵan ǵalym(V. P. Alekseev)
14. Teseli eginshilik eń alǵash damyǵan kezeń (Qola dáýirinde)
15. Jerlengen Andronovtyqtardyń basy qaratyldy (Batysqa, Ońtústikke)
16. Ortalyq Qazaqstan jerindegi qola dáýiriniń eń sońǵy kezeń mádenıeti (Beǵazy - Dándibaı)
17. Qazaqstan jerindegi qola dáýirin josparly zertteý bastalǵan jyl (1946)
18. Qazaqstan jerindegi qola dáýirin túbegeıli zertteýdi bastaǵan ǵalym (Á. H. Marǵulan)
19. Qola dáýiri kezindegi joǵary din basylary (abyzdar)
20. Andronovtyqtardyń moıynǵa taqqan tumarshalary (jyrtqysh ańdardyń azý tisteri)
İİİ. Jańa sabaq: Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar men alǵashqy memleketter
Saqtar – bizdiń babamyz,
Aqyl – oıly danamyz.
Tarıhı derek izdep biz,
Kóne dáýir tamyryn
Tereń izdep tabamyz, - degen óleń shýmaǵymen ashaıyq.
Sabaqtyń jospary:
1. Saq týraly alǵashqy málimetter
2. Saq taıpalarynyń qonystanýy
3. Saq qoǵamy
1. Saqtar – b. z. b. İ myńjyldyqta Orta Azıa men Qazaqstan jerin mekendegen ejelgi taıpa. Olar ejelgi dúnıe órkenıetterimen qarym - qatynas jasaǵan. Jalpy, saq taıpalary ataýynyń maǵynasy jaıynda kóp pikir bar.
Tarıhı derekter
Gerodot «Tarıh»
İ Darıı «Behýstýn»
Strabon
Grekter Azıalyq skıfter
Parsylar Qudiretti erkekter
Irandyqtar Júırik atty týrlar
2. Saq taıpalarynyń qonystanýy (kartaǵa nazar aýdarý)
№ Saq toptarynyń aty Mekenderi
1. Teńizdiń arǵy jaǵyndaǵy saqtar (paradaraıa) Qara teńizdiń soltústigi, Aral teńiziniń mańynda, Syrdarıa men Ámýdarıanyń tómengi aǵysynda
2. Shoshaq bórik kıetin saqtar ( tıgrahaýda) Syrdarıanyń orta aǵysy, Tán - Shanda, Jetisýda
3. Haoma sýsynyn daıyndaıtyn saqtar
( haýmavarga) Mýrgab ańǵarynda ómir súrdi
3. Saq qoǵamy
Saq qoǵamy
Jaýyngerler Abyzdar Malshylar men eginshiler
(qyzyl) (aq) (sary men kók)
dep atalatyn úsh toptan turdy.
Oqýshylar 3 topqa bólinip tapsyrmalardy oryndaıdy. Topqa bólý úshin oqýshylarǵa qyzyl, aq, sary tústi stıkerler taratylyp, ár tús boıynsha oqýshylar toptastyrylady. Toptarǵa mynadaı ataýlar qoıylady:
İ top - «Paradaraııa»
İİ top - «Tıgrahaýda»
İİİ top - «Haomavarga»
Tapsyrma: Posterge berilgen tapsyrmalardy oryndaıdy
İ top
A tapsyrmasy: Óziniń ataýy boıynsha ornalasqan jerlerin kartadan kórsetedi
Á tapsyrmasy: Saq taıpalarynyń ataýyn taýyp, kestege túsirińder
Saq taıpalarynyń ataýy
Grekter
Parsylar
Irandyqtar
B tapsyrmasy: Tarıhı dıktant. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózdi qoı.
Tıgrahaýda saqtary osy kúngi Tashkent qalasy aımaǵynda…………………………………jáne Jetisý jerinde ómir súrgen.
Taıpa kósemi ………….. atqaryp, taıpalar men rýlardyń arasyndaǵy …………….. sheshti, ……….. rettep otyrdy.
İİ top
A tapsyrmasy: Óziniń ataýy boıynsha ornalasqan jerlerin kartadan kórsetedi
Á tapsyrmasy: Semantıkalyq karta.
Durys jaýapqa «+» tańbasyn qoıý kerek
Saqtar Mýrgab ańǵarynda Aral teńiziniń mańynda Syrdarıanyń orta aǵysynda
Saq — paradaraıa
Saq — tıgrahaýda
Saq — haýmavarga
B tapsyrmasy: Oılan tap!
1. GETASSAM
2. IARADAPARA
3. TODROGE
4. RADZYBA
5. NOBARST
İİİ top
A tapsyrmasy: Óziniń ataýy boıynsha ornalasqan jerlerin kartadan kórsetedi
Á tapsyrmasy Saqtar týraly aıtylǵan málimetterdiń avtorlaryn taýyp, kestege jazyńdar
Avtorlar Derekter kózi
«Saqtar álemdegi eń shynshyl, eń ádil halyq»
«Saq áıelderi erjúrek keledi, soǵys qaýpi tóngende erlerine kómek kórsetip, urysqa aralasady»
«Saqtar - jaqsy shabandozdar. Olar sadaqpen, qylyshpen jáne qola baltalarmen qarýlanǵan, saýyt kıgen»
«Kıimi men ómir súrý daǵdysy skıfterge uqsas. Olardyń barlyq buıymdary altyn men mystan jasalǵan. Olar egin ekpeıdi, úı maldary men balyqtardy azyq etedi Sút ishedi»
B tapsyrmasy
Beles. Bul bólimde ótken materıaldar boıynsha sózder beriledi. Berilgen sózderdiń qasyna durys jaýabyn qoıýy tıis.
1. Daılar, argıppeıler, ıssedondar, masagetter -
2. Ańshylyq, terimshilik, balyq aýlaý -
3. Jaılaý, kúzeý, kókteý, qystaý -
4. Tas dáýiri, qola dáýiri, temir dáýiri -
5. Qazǵysh taıaq, shoqpar, qashaý, bıfas -
1. Ejelgi kezeń
2. Saqtar
3. Kóshpeli mal sharýashylyǵy
4. Kásip
5. Eńbek quraldar
6. İÚ. Bekitý kezeńi «Ómir aǵashy» dıagramsyn toltyrý
Oqýshylar sabaqta alǵan maǵlumattaryn japyraqtarǵa jazyp «Ómir aǵashyn» kórkeıtedi
Ú. Qorytyndylaý.
Biz búgin Qazaqstanda mekendegen, qazaq halqynyń ata tegi bolǵan saq taıpasy týraly maǵlumat aldyq. Qazaq halqy úshin jeltoqsan aıy aıtýly datalarǵa toly. 17 jeltoqsan demografıalyq jańarý kúni, 16 jeltoqsan Táýelsizdik kúni. Almatydaǵy jańa alańda táýelsizdik monýmenti tur. Sol monýmentte qanatty barsqa mingen “Altyn kıimdi” saq jaýyngeriniń úlgisinde jasalǵan eskertkish tur. “Altyn adam” saq mádenıetiniń biregeı úlgisi. ol Esik qorǵanynan 1969 - 1970 jyly tabylǵan. Osy jaýynger saq taıpalary qazaq halqynyń negizin qalaǵan.
Úİ. Oqýshylardy baǵalaý. Sabaq barysynda juldyzǵa ıe bolǵan balalar baǵalanady
Úİİ. Úı tapsyrmasyn berý. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar jáne
alǵashqy memleketter. 90 bettegi shyǵarmashylyq tapsyrmany oryndaý
Tarıh pániniń muǵalimi: Kasımova Asel Serıkovna
Páni: Qazaqstan tarıhy
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar jáne alǵashqy memleketter.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik:
Saqtar týraly alǵashqy málimetter, saq taıpalarynyń qonystanýy, saq qoǵamy týraly jan - jaqty túsinik berý;
Damytýshylyq: Oqýshynyń oı - órisin, oılaý, sóıleý qabiletin ashatyn suraqtar qoıý, suraq - jaýap ádisi boıynsha sabaqtyń taqyrybyna saı bilimin tolyqtyrý;
Tárbıelik: Oqýshylardy elimizdiń ótken tarıhyna qurmetpen qaraýǵa, otansúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi ıgertý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimeleý, toptastyrý,, baıandaý, jazbasha jumys (syzba toltyrý, semantıkalyq karta, tarıhı dıktant, dıagram )
Pánaralyq baılanys: dúnıe tarıhy, qazaq ádebıeti, geografıa
Sabaqtyń kórnekiligi: Juldyzdar, úlestirmeli kartochkalar, ınteraktıvti taqta(prezentasıa ), stıkerler,
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylarmen amandasý jáne túgendeý.
2. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý
İİ Úı tapsyrmasyn suraý
«Juldyzdy sát». Qola dáýirin qorytyndylaýǵa arnalǵan suraqtar. Durys jaýapqa juldyz berilip otyrady
1. Turmysta tuńǵysh paıdalanylǵan metal (mys)
2. Qola dáýiri qaı aralyqty qamtıdy? (b. z. b 2 m. j - 1 m. j aralyqty)
3. Qola tabıǵatta taza kúıinde kezdesedi ma? (mys +qalaıy)
4. Qola dáýirinde Jezqazǵan óńirinen 1 mln tonnadaı ken óndirilgenin aıtqan belgili ǵalym. (Sátbaev)
5. Qola dáýirinde 1100 tonna qalaıy shyǵarylǵan ken orny (Naryn, Qalba)
6. Tastan jáne mystan jasalǵan eńbek quraldaryn yǵystyrǵan kezeń (qola)
7. Qola dáýirindegi ydys jasaýdyń eń bir óristegen túri (kóze qumyralar)
8. Eýrazıa dalasyndaǵy qola dáýiriniń mádenıeti (Andronovo)
9. Qola dáýiriniń eń alǵashqy eskertkishteri tabylǵan jer. (Andronovo)
10. Soltústik jáne Batys Qazaqstandaǵy zerttelgen Andron mádenıetiniń qonystar sany (80 - nen asa)
11. Qola dáýirine jatatyn Soltústik Qazaqstandaǵy qonystar (Petrovka men Bogolúbov)
12. Qola dáýirine tán 30 qonys, 150 oba zerttelgen aımaq (Ortalyq Qazaqstan)
13. Androndyqtardyń bet beınesin sıpattaǵan ǵalym(V. P. Alekseev)
14. Teseli eginshilik eń alǵash damyǵan kezeń (Qola dáýirinde)
15. Jerlengen Andronovtyqtardyń basy qaratyldy (Batysqa, Ońtústikke)
16. Ortalyq Qazaqstan jerindegi qola dáýiriniń eń sońǵy kezeń mádenıeti (Beǵazy - Dándibaı)
17. Qazaqstan jerindegi qola dáýirin josparly zertteý bastalǵan jyl (1946)
18. Qazaqstan jerindegi qola dáýirin túbegeıli zertteýdi bastaǵan ǵalym (Á. H. Marǵulan)
19. Qola dáýiri kezindegi joǵary din basylary (abyzdar)
20. Andronovtyqtardyń moıynǵa taqqan tumarshalary (jyrtqysh ańdardyń azý tisteri)
İİİ. Jańa sabaq: Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar men alǵashqy memleketter
Saqtar – bizdiń babamyz,
Aqyl – oıly danamyz.
Tarıhı derek izdep biz,
Kóne dáýir tamyryn
Tereń izdep tabamyz, - degen óleń shýmaǵymen ashaıyq.
Sabaqtyń jospary:
1. Saq týraly alǵashqy málimetter
2. Saq taıpalarynyń qonystanýy
3. Saq qoǵamy
1. Saqtar – b. z. b. İ myńjyldyqta Orta Azıa men Qazaqstan jerin mekendegen ejelgi taıpa. Olar ejelgi dúnıe órkenıetterimen qarym - qatynas jasaǵan. Jalpy, saq taıpalary ataýynyń maǵynasy jaıynda kóp pikir bar.
Tarıhı derekter
Gerodot «Tarıh»
İ Darıı «Behýstýn»
Strabon
Grekter Azıalyq skıfter
Parsylar Qudiretti erkekter
Irandyqtar Júırik atty týrlar
2. Saq taıpalarynyń qonystanýy (kartaǵa nazar aýdarý)
№ Saq toptarynyń aty Mekenderi
1. Teńizdiń arǵy jaǵyndaǵy saqtar (paradaraıa) Qara teńizdiń soltústigi, Aral teńiziniń mańynda, Syrdarıa men Ámýdarıanyń tómengi aǵysynda
2. Shoshaq bórik kıetin saqtar ( tıgrahaýda) Syrdarıanyń orta aǵysy, Tán - Shanda, Jetisýda
3. Haoma sýsynyn daıyndaıtyn saqtar
( haýmavarga) Mýrgab ańǵarynda ómir súrdi
3. Saq qoǵamy
Saq qoǵamy
Jaýyngerler Abyzdar Malshylar men eginshiler
(qyzyl) (aq) (sary men kók)
dep atalatyn úsh toptan turdy.
Oqýshylar 3 topqa bólinip tapsyrmalardy oryndaıdy. Topqa bólý úshin oqýshylarǵa qyzyl, aq, sary tústi stıkerler taratylyp, ár tús boıynsha oqýshylar toptastyrylady. Toptarǵa mynadaı ataýlar qoıylady:
İ top - «Paradaraııa»
İİ top - «Tıgrahaýda»
İİİ top - «Haomavarga»
Tapsyrma: Posterge berilgen tapsyrmalardy oryndaıdy
İ top
A tapsyrmasy: Óziniń ataýy boıynsha ornalasqan jerlerin kartadan kórsetedi
Á tapsyrmasy: Saq taıpalarynyń ataýyn taýyp, kestege túsirińder
Saq taıpalarynyń ataýy
Grekter
Parsylar
Irandyqtar
B tapsyrmasy: Tarıhı dıktant. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózdi qoı.
Tıgrahaýda saqtary osy kúngi Tashkent qalasy aımaǵynda…………………………………jáne Jetisý jerinde ómir súrgen.
Taıpa kósemi ………….. atqaryp, taıpalar men rýlardyń arasyndaǵy …………….. sheshti, ……….. rettep otyrdy.
İİ top
A tapsyrmasy: Óziniń ataýy boıynsha ornalasqan jerlerin kartadan kórsetedi
Á tapsyrmasy: Semantıkalyq karta.
Durys jaýapqa «+» tańbasyn qoıý kerek
Saqtar Mýrgab ańǵarynda Aral teńiziniń mańynda Syrdarıanyń orta aǵysynda
Saq — paradaraıa
Saq — tıgrahaýda
Saq — haýmavarga
B tapsyrmasy: Oılan tap!
1. GETASSAM
2. IARADAPARA
3. TODROGE
4. RADZYBA
5. NOBARST
İİİ top
A tapsyrmasy: Óziniń ataýy boıynsha ornalasqan jerlerin kartadan kórsetedi
Á tapsyrmasy Saqtar týraly aıtylǵan málimetterdiń avtorlaryn taýyp, kestege jazyńdar
Avtorlar Derekter kózi
«Saqtar álemdegi eń shynshyl, eń ádil halyq»
«Saq áıelderi erjúrek keledi, soǵys qaýpi tóngende erlerine kómek kórsetip, urysqa aralasady»
«Saqtar - jaqsy shabandozdar. Olar sadaqpen, qylyshpen jáne qola baltalarmen qarýlanǵan, saýyt kıgen»
«Kıimi men ómir súrý daǵdysy skıfterge uqsas. Olardyń barlyq buıymdary altyn men mystan jasalǵan. Olar egin ekpeıdi, úı maldary men balyqtardy azyq etedi Sút ishedi»
B tapsyrmasy
Beles. Bul bólimde ótken materıaldar boıynsha sózder beriledi. Berilgen sózderdiń qasyna durys jaýabyn qoıýy tıis.
1. Daılar, argıppeıler, ıssedondar, masagetter -
2. Ańshylyq, terimshilik, balyq aýlaý -
3. Jaılaý, kúzeý, kókteý, qystaý -
4. Tas dáýiri, qola dáýiri, temir dáýiri -
5. Qazǵysh taıaq, shoqpar, qashaý, bıfas -
1. Ejelgi kezeń
2. Saqtar
3. Kóshpeli mal sharýashylyǵy
4. Kásip
5. Eńbek quraldar
6. İÚ. Bekitý kezeńi «Ómir aǵashy» dıagramsyn toltyrý
Oqýshylar sabaqta alǵan maǵlumattaryn japyraqtarǵa jazyp «Ómir aǵashyn» kórkeıtedi
Ú. Qorytyndylaý.
Biz búgin Qazaqstanda mekendegen, qazaq halqynyń ata tegi bolǵan saq taıpasy týraly maǵlumat aldyq. Qazaq halqy úshin jeltoqsan aıy aıtýly datalarǵa toly. 17 jeltoqsan demografıalyq jańarý kúni, 16 jeltoqsan Táýelsizdik kúni. Almatydaǵy jańa alańda táýelsizdik monýmenti tur. Sol monýmentte qanatty barsqa mingen “Altyn kıimdi” saq jaýyngeriniń úlgisinde jasalǵan eskertkish tur. “Altyn adam” saq mádenıetiniń biregeı úlgisi. ol Esik qorǵanynan 1969 - 1970 jyly tabylǵan. Osy jaýynger saq taıpalary qazaq halqynyń negizin qalaǵan.
Úİ. Oqýshylardy baǵalaý. Sabaq barysynda juldyzǵa ıe bolǵan balalar baǵalanady
Úİİ. Úı tapsyrmasyn berý. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy taıpalyq odaqtar jáne
alǵashqy memleketter. 90 bettegi shyǵarmashylyq tapsyrmany oryndaý
You Might Also Like
-
Maqsattary: Tuıyq etistik qımyldyń atyn bildiretindigi, shaqpen, jaqpen baılanysy bolmaıtyndyǵy týraly aıtý, toptyq jumystar arqyly bilimderin keńeıtý.
-
6 klasta I. A. Krylovtyń «Basnı Krylova» taqyrybyna sabaq ótkizdim.
