InfoHub Logo

6 klasta I. A. Krylovtyń «Basnı Krylova» taqyrybyna sabaq ótkizdim.
Sabaqtyń maqsaty: Mátinmen jumys jasaı otyryp jańa taqyrypty ózdikterinen oqyp úırený, taqyrypty ashý. Juppen, toppen jumysta ózara syılastyqqa, basqalar pikirin baǵalaýǵa úırený.

Kútiletin nátıje:
Mátindi mánerlep oqıdy, mazmunyn, mánin túsinedi, oılaryn aıta alady, ózara pikir almasady, sózdik qory artady, ómirmen baılanystyra alady.
Synypta yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý sabaqtyń nátıjeli ótýine áser etetini anyq nárse. Sabaqty yntymaqtastyq ahýal ornatýdan bastadym. Maqsaty: jas erekshelikterine baılanysty oqýshylar bir – birine jyly lebiz sózder jáne tilekter tileı otyryp, seriktestik qarym – qatynas jasaýǵa, oqýshylardyń kóńil kúıin kóterý, yntymaqtastyq orta qurý (Sheńberge turyp, bir – birine jyly lebizderin aıtady, sáttilik tileıdi.)

Oqýshylar geometrıalyq fıgýralar arqyly úsh topqa bólindi. Oqýshylarǵa psıhologıalyq ahýal ornatý maqsatynda «Kóbelek» beınerolıgin kórsettim. Oqýshylar osy sabaqqa deıin Krylovtyń eki shyǵarmasymen «Strekoza ı mýraveı», «Kvartet» tanysqan bolatyn. Sondyqtan bul sabaǵym ótkendi bekitý jáne tanys emes málimetterdi tolyqtyrýǵa quryldy.
Úsh topqa «Teoretıkı»,«Istorıkı», «Lıteratýrovedy» úsh túrli tapsyrma berildi. «Teoretıkı» tobyna mysaldyń ádebı janr retinde alatyn orny, «Istorıkı» shyǵý tarıhymen, «Lıteratýrovedy» orys ádebıetindegi mysalshylarymen tanystyryp ótti. Toptar birin – biri, aldaǵy ýaqytta taǵy da yntalanýy úshin qol soǵý ádisimen aýyzsha marapattap otyrdy. Bul toptyq tanystyrylymdy baǵalaýǵa ózim krıterıı arqyly baǵalaýdy usyndym. [
Baǵalaý kezinde jobanyń kórkemdigin, oıdyń durys jetkize bilýin eskerý.

Ótkendi qaıtalap, pysyqtaý, eske túsirý maqsatynda «Ýgadaı - ka», «Búro nahodok» aıaldamalaryna toqtalyp, juptyq jumystyń nátıjesinde oqýshylar jupta óz oıyn aıtýǵa, jáne talqylaýǵa, bir jup ekinshi juptardy tyńdaýǵa, ýaqytty utymdy paıdalanýdy úırendi. Bul is - áreketten keıin, oqýshylardyń synı turǵydan oılaýǵa birshama daǵdylanyp qalǵandaryn baıqadym, ıaǵnı synı turǵydan oılaý úderisteri taqyrypty tolyqtaı ashyp, oqýshylardyń jumys jasaýyna, dálelderdi synı turǵydan taldaýy men baǵalaýyna áser etip ózindik jınaqtalǵan qorytyndylar aıtyp, birikken sheshimderiniń túıinderin jetkize bilýge jaǵdaı týǵyzdy.

Sergitý sátin ótken taqyryptar boıynsha oqýshylardyń bilimin tekserý maqsatynda ózim beınerolık jasap, ótkizdim. AKT oqýshylarǵa ǵylymı uǵymdardy túsindirýdi jáne olardyń qabyldaýyn, túsinýin jeńildetýge múmkindik berip, muǵalimderge sabaq berýde kómektesetin mańyzdy qural bolyp tabylady (MAN, 61 bet). Sabaqta ár tapsyrmadan keıin, balardyń jas erekshelikterine sáıkes oqytýda eskere otyryp, «Barmaq», «Shapalaqtaý», «Baǵdarsham» ádisteri boıynsha, ózin – ózi baǵalaýǵa «» aǵashyn aldym.

Oqýshylar ózderiniń synyptastaryn jáne ózderin baǵalaýǵa tartýy múmkin jáne muǵalimder baǵalaýdy belsendi júrgizgende, oqýshylar belsendi qatysýy kerek jáne talpynǵandar ǵana bilim ala alady degen, Bilim alýshylar óz bilimin arttyrý úshin baǵalaýdy úırenýi qajet, sondyqtan oqýshylarǵa óziniń oqýyn jaqsartý úshin keri baılanysta alynǵan aqparatqa sáıkes jumys isteýi qajet. (MAN, 58bet)
Cabaqtyń cońynda ne unady, ne bildim, ne qıyn boldy degen cupaqtapdy bacshylyqqa ala otypyp oqyshylapǵa «Telegramma dedýshke Krylový» ádisimen pefleksıa jazdypdym.

"Basnı Krylova"refleksıvti esep. Sısenova K.T. Baıǵanın aýdany,