InfoHub Logo

Qazaqstan: Máńgilik El

Kirispe

Qazaqstan – Ortalyq Azıanyń júreginde ornalasqan, keń baıtaq jeri, baı mádenıeti jáne tereń tarıhy bar memleket. "Máńgilik El" ıdeıasy Qazaqstannyń bolashaqqa degen kózqarasyn beıneleıdi, onyń negizinde – turaqtylyq, birlik jáne progres ıdealdary jatyr. Bul esse Qazaqstandy "máńgilik el" retinde qalyptastyrý jolyndaǵy negizgi aspektilerdi qarastyrady.

Negizgi bólim

Tarıh jáne Mádenıet: Qazaqstan aýmaǵynda adamzat tarıhynyń kóptegen mańyzdy kezeńderi ótken. Saqtar, ǵundar, túrki halyqtary – bulardyń barlyǵy Qazaqstannyń kóp qyrly mádenıetiniń negizin qalaǵan. Qazirgi zamanǵy Qazaqstan mádenıeti – bul ártúrli dástúrlerdiń, ónerdiń jáne tilderdiń qosyndysy, ol halyqtyń birligin jáne toleranttylyǵyn kórsetedi.

Ekonomıka: Qazaqstan ekonomıkasynyń negizi – tabıǵı resýrstar, atap aıtqanda munaı jáne gaz, sondaı-aq metalýrgıa, aýyl sharýashylyǵy jáne bilim berý salalaryndaǵy jedel damý. Ekonomıkany dıversıfıkasıalaý jáne ınovasıalyq tehnologıalardy engizý arqyly Qazaqstan "máńgilik el" ustanymyna saı keletin turaqty ári jańǵyrmaly damý jolynda.

Qoǵamdyq Ómir jáne Bilim: Qazaqstan áleýmettik saıasatta adam kapıtalyn damytýǵa basymdyq beredi. Bilim berý júıesiniń jetildirilýi, densaýlyq saqtaý salasyndaǵy ınvestısıalar jáne áleýmettik qoldaý sharalary halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan.

Bolashaqqa Kózqaras

Qazaqstan "Máńgilik El" strategıasyn iske asyrýda jahandyq qaýip-qaterlerge jaýap retinde ishki turaqtylyqty, ekonomıkalyq ósimdi jáne áleýmettik jaqsartýdy maqsat etedi. Bul strategıa arqyly Qazaqstan óziniń baı tarıhyn saqtaı otyryp, zamanaýı álemde óz ornyn tabýǵa jáne urpaqtarǵa turaqty damý jolyn qaldyrýǵa múmkindik alady.

Qorytyndy

Qazaqstan – máńgilik el ıdeıasyn júzege asyrýda óziniń baı tarıhyn, mádenı murasyn jáne ekonomıkalyq áleýetin paıdalana otyryp, bolashaqqa nyq qadam basyp kele jatqan memleket. Bul joldaǵy basty maqsat – turaqty damý, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý jáne ulttyq birlikti nyǵaıtý. "Máńgilik El" – bul tek uran emes.

Bul senim jáne úmit Qazaqstannyń ár azamatynyń júreginde jarqyn bolashaqqa degen armanmen janyp tur. "Máńgilik El" uǵymy tek ulttyq ıdentıchnostti nyǵaıtýmen shektelmeıdi; bul uǵym sondaı-aq Qazaqstandy dúnıejúzilik arenada bedeldi jáne turaqty damyp kele jatqan memleket retinde tanytýǵa kómektesedi. Qazaqstan óziniń strategıalyq maqsattaryn júzege asyrýda halyqaralyq yntymaqtastyqqa zor mán beredi, bul onyń globaldyq máselelerdi sheshýdegi rólin arttyrady.

Ǵylym jáne Tehnologıa

"Máńgilik El" ıdeıasynyń júzege asýynda ǵylym men tehnologıanyń róli erekshe. Qazaqstan ǵylymı zertteýlerge jáne ınovasıalyq jobalarǵa ınvestısıa salý arqyly óziniń tehnologıalyq damýyn jedeldetýde. Bul baǵyttaǵy jumystar eldiń ekonomıkalyq ál-aýqatyn arttyrýǵa jáne halyqaralyq básekege qabilettiligin kúsheıtýge baǵyttalǵan.

Ekologıa jáne Turaqty Damý

Qazaqstan óziniń ekologıalyq saıasatynda da "Máńgilik El" konsepsıasyn basshylyqqa alady. Tabıǵı resýrstardy tıimdi paıdalaný, qorshaǵan ortany qorǵaý jáne turaqty damý maqsattary Qazaqstannyń ekologıalyq strategıasynyń negizin qalaıdy. Ekologıalyq taza tehnologıalarǵa kóshý jáne jasyl ekonomıkaǵa degen ınvestısıalar bul maqsattarǵa jetýge kómektesedi.

Qazaqstan "Máńgilik El" ıdeıasyn júzege asyrý jolynda kúshti jáne tabysty qadamdar jasap keledi. Eldiń baı tarıhy men mádenı murasy, ekonomıkalyq áleýeti jáne álemdik qaýymdastyqtaǵy belsendi róli Qazaqstannyń máńgilik el retinde óz maqsattaryna jetýine negiz bolady. Bul jolda Qazaqstan óz halqynyń birligin, turaqtylyǵyn jáne damýyn basshylyqqa ala otyryp, jarqyn bolashaqqa qadam basady. "Máńgilik El" – bul tek uran emes, bul Qazaqstannyń búgingi jáne erteńgi kúni úshin jasalǵan naqty is-qımyldar jıyntyǵy.