InfoHub Logo

Tehnologıa
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqtyń ulttyq qolóner buıymdary.
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Qazaqtyń qoldanbaly qolóner buıymdarynyń túrleri men qoldanylatyn materıaldary jáne oryndaý tehnıkasy týraly túsinigin qalyptastyrý.
b) Damytýshylyq: Oqýshylardyń qolóner buıymdaryn daıyndaý tehnologıasynyń birizdiligin meńgertý úshin jaǵdaı jasaý. Shyǵarmashylyq qıaldyń, oılaý áreketiniń damýyn salystyrý, taldaý, eptiligin, ıkemdiligin damytý.
v) Tárbıelik: Oqýshylardy ulttyq qolónerdi jandandyrý, ismerlikke, eńbekke baýlý, uqyptylyqqa, júıeli eńbek etýge jáne shyǵarmashylyqqa tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń tıpi: jańa bilim berý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, saramandyq, oı qozǵaý, saıys
Pánaralyq baılanys: beıneleý óneri, matematıka, tarıh, ádebıet.
Kórnekiligi: Slaıd, qorjyn, tutqysh, túskıiz, baǵalaý paraǵy, daıyndamalar, toptamalar, nusqaý karta.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý, oqýshylardyń nazarlaryn sabaqqa aýdarý, túgendeý.

II. Úı tapsyrmasyn suraý:
«Bóshkeden shyqqan bas qatyrǵylar» top músheleri bóshkeden (qapshyqtan) nómirlerdi alyp, sáıkes úı tapsyrmasy jáne qaıtalaý taqyryby boıynsha suraqtarǵa jaýap beredi..
1. Shyǵarmashylyq joba degenimiz ne?
2. Hımıalyq talshyq daıyndaıtyn shıkizat?
3. Kestedegi shalý túrlerin ata?
4. Hımıalyq talshyqtardyń qasıeti?
5. Toqý kezinde ilgek bizdi qalaı ustaý kerek?
6. Qandaı talshyqtardy "sıntetıkalyq" dep ataımyz?
7. Shalmaly baǵanshany qalaı toqımyz?
8. Jasandy jáne sıntetıkalyq talshyqtan alynatyn matany atańdar?
9. Toqý úshin qoldanylatyn ıirim jip túrleri.
10. Qandaı talshyqtardy "jasandy" dep ataıdy?

III. Jańa sabaq:
Qazaq qolóneri, ulttyq óner ótken ómir enshisine aınalyp, oǵan mán berilmeı, keıbir buıymdarymyzdyń kózi joq bolýda, tipti murajaıdan da taba almaısyń.
Qazaqtyń qoldanbaly óneri daıyndalatyn materıal túrine qaraı aǵashtan, súıekten, teriden, metal, tekstıl materıaldardan daıyndalǵan bolyp bólinedi.
Qazaqtyń ulttyq buıymdarynyń túrleri: kıiz, tuskıiz, tekemet, syrmaq, qorjyn, alasha, aıaqqap, tutqysh, oıý - órnek, quraq quraý. Aǵash buıymdary: sandyq, kebeje, adalbaqan. Zergerlik buıymdar: syrǵa, bilezik, saqına, boıtumar.

Bul buıymdar atalǵan kezde mynadaı óleń joldary oıyńa oralady.

Qolóner quraq quraý, oıý - órnek,
Atty baptap, er turman, qamshy órmek,
Salt - dástúri eshkimge uqsamaǵan,
Qazaqta ǵoı baılaǵan jipti kúrmep.
Qazaqta qolónerdiń keremeti,
Oıýlap shyǵarǵan syrmaq pen tekemetti.
Qandaı sheber, qazaq qyzdary, aıtyńdarshy,
Quraqty, oıýlaýdy dóńgeletti.

Búgin biz sol ulttyq qolóner buıymdarynyń biregeıimen tanysamyz.

Tósenish buıymdary.
Tuskıiz - sándik úshin tósektiń tusyna ustaıtyn úı jıhazdarynyń biri. Ony jasaý úshin nyǵyz basylǵan juqa kıiz tańdalyp alynady. Tuskıizdi bezendirip, áshekeıleý úshin tústi barqyttar, jibek, shuǵa t. b. matalardan betine oıý - órnekter tigiledi.

Tekemet - betine túrli tústi oıý - órnek basylǵan kıiz. Onyń betine júndi boıap, oıý - órnek jasap, kıiz basqan ádispen basady.

Syrmaq - kıizden syryp, oıýlap jasalǵan tósenish. Eki tústi kıizden oımalaǵan nemese ústine matadan oıý basqan tigisterine jıek basyp, syryp jasaıdy.

Alasha - júndi ıirip jip alamyz, ony ár túrli túske boıaımyz, sol jipten toqylǵan tósenish. Alasha "terme" jáne "qaqpa alasha" dep ekige bólinedi. Tósenish retinde qoldanady.

Úı turmystyq buıymdary.

Keseqap – kese salatyn qalta. Dástúrli qazaq qoǵamynda kóship - qonýǵa laıyqtalyp basqurdan, bylǵarydan jasalǵan. Keseqap aıaqqap, qoldorba sıaqty tórt buryshty etip jasalmaıdy. Uzyndaý kelgen toqylǵan jalpaq basqurǵa kese sıatyndaı etip qalta tigedi de, ár qaltaǵa kese salyp, synbaıtyndaı etip oraýǵa laıyqtalyp jasalady. Ony "qaltashyq" dep ataıdy. Keseqaptyń syrtynan baılaıtyn baýy bolady. Keıin keseqaptardy bylǵarydan da jasaıtyn boldy. Keseqap bıiktigi 30 - 35 sm túbiniń dıametr 10 - 15 sm, joǵarǵy jaǵynda shashaqtalyp jasalǵan qaqpaǵy da bolady.