QazUÝ – dyń Stýdentter saraıynda Ábý Nasyr ál – Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıynyń resmı ashylý rásimi boldy
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti – Qazaqstannyń jetekshi klasıkalyq ýnıversıteti mártebesine ıe Qazaqstan bilimi men ǵylymynyń iri ortalyǵy, joǵary kásibı, joǵary oqý ornynan keıingi bilim men ǵylymnyń ınovasıalyq damýynyń ulttyq kóshbasshysy. Ýnıversıtettiń 86-jyldyq asa baı tarıhy Qazaqstannyń akademıalyq ǵylymy men joǵary mektebiniń damýy jáne qalyptasýymen tyǵyz baılanysty. QazUÝ-dy elimizdiń barlyq joǵary bilim berý júıesiniń tiregi, bilikti mamandar ordasy deýge bolady. Ýnıversıtettiń myńdaǵan túlekteri Qazaqstannyń jáne onyń aýmaǵynan tys jerlerdegi óndiristiń barlyq salalarynda tabysty eńbek etýde.
Búginde ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ erekshe mártebesi bar Qazaqstannyń jetekshi klasıkalyq ýnıversıteti, joǵary kásibı, joǵary oqý ornynan keıingi bilim men ǵylymdy ınovasıalyq damytýdyń ulttyq kóshbasshysy, elimizdiń joǵary oqý oryndary arasyndaǵy birinshi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Sapa salasyndaǵy jetistikteri úshin» syılyǵynyń ıegeri. Quacquarelli Symonds (QS, Ulybrıtanıa) agenttiginiń zertteýlerine sáıkes ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ bilim berý baǵdarlamalary boıynsha 401-450 dárejege endi. Ýnıversıtette elimizdiń barlyq aımaǵynan kelgen 20 myńnan astam stýdent, sondaı-aq alys jaqyn shetelden kelgen stýdentter bilim alady.
Bıylǵy Ábý nasyr ál-Farabıdiń 1 150 jyldyǵynyń atap ótilýi osy qara shańyraqta bastaý alýy beker emes.
Ábý nasyr ál-Farabıdiń 1 150 jyldyǵy bıyl el aýmaǵynda keńinen atap ótiledi. Tipti IýNESKO tóńireginde birqatar aýqymdy sharalar josparlanǵan. Ejelgi shyǵys ǵulamasynyń jazǵan eńbekteri, ol týraly tyń derekter de tabylyp jatyr.
Ál-Farabıdiń tolyq aty «Ábý nasyr Mýhammat bın mýhammat bın tarhan bın uzlaq ál-Farabı át Túrkı». Ǵalymdardyń sózinshe, esimdegi «át Túrkı» degeni onyń Túrki elinen shyqqanyn dáleldep otyr. Ekinshi ustaz 870-shi jyly Otyrarda áskerı otbasynda dúnıege kelgen. Ábsattar qajy Derbisáliniń sózinshe, búikl álem ǵulamany tolyq atymen ataıdy. Tek bir el sońyndaǵy «át Túrkıdi» aıtpaıdy eken. Irandyqtar ony Parsy tekti deıdi-mys.
29 qańtar 2020 jyly Ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq mereıtoıyn atap ótý sharalary resmı túrde bastaý aldy. Bıyl elimizde Shyǵystyń ǵulama oıshyly, matematık, astrolog, mýzyka teoretıgi, Arıstotelden keıingi ekinshi ustaz atanǵan Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıy atalyp ótiledi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev arnaıy qaýly qabyldap, mereıtoıdy daıyndaý jáne ótkizý jónindegi arnaıy memlekettik komısıa qurylǵan bolatyn. Óz kezeginde mem komısıa mereıtoıdy atap ótýdiń respýblıkalyq deńgeıdegi josparyn jasap shyqty. Onda respýblıkalyq jáne óńirlik deńgeıde ótetin 50-den astam is-shara kózdelgen. Bulardyń ishinde halyqtyq barlyq býynyn qamtıtyn arnaıy jobalar, ǵylymı taldaýlar, qoǵamdyq mańyzdy jáne mádenı-buqaralyq is-sharalar bar. Sondaı-aq, Astanada IýNESKO, TÚRKSOI jáne ISESKO aıasynda Ál-Farabı jáne álemdik órkenıet» atty halyqaralyq ǵylymı sımpozıým ótkiziledi dep josparlanyp otyr. Oǵan otandyq jáne sheteldik jetekshi ǵalymdar, joǵary oqý oryndarynyń basshylary jáne taǵy basqa shaqyrylady. Aıtpaqshy, Túrkistan oblysynda arnaıy art-festıval uıymdastyrylyp, onyń aıasynda qolónershilerdiń jármeńkeleri, ulttyq oıyndar boıynsha jarystar men merekelik konsertter ótkizilmek. IýNESKO-nyń atsalysýymen gýmanıtarlyq bilim salasyndaǵy álemniń jetekshi sarapshylary qatysatyn halyqaralyq konferensıa ótkizý jospary taǵy bar. Jalpy IýNESKO kóleminde atalyp ótiletin ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq mereıtoıy Prezıdent bekitken arnaıy Qaýlyǵa sáıkes resmı búgin bastady. Josparǵa sáıkes búgin Almaty qalasyndaǵy ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti bazasynda «ál-Farabı» atyndaǵy halyqaralyq ortalyq ashldy.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ
Tarıh, arheologıa jáne etnologıa fakúlteti
2 kýrs magıstranty Ábdihan Laýra
PhD, aǵa oqytýshy Mýhajanova T.N.