InfoHub Logo

«Qyryqqa keldim. Qý tizemdi qushaqtap áli júrmin. Syryqtaı bolǵan boıyma, alǵa umsynǵan keýdeme, dóp-dóńgelek bókseme, qysqasy, ózime-ózim rıza bop ómir súrip, tórtinshi ondyqtyń esigin qaǵyp, ómirdiń kóbi ketip, azy qalǵanyn bilmeı de qappyn ǵoı. Endi taǵy qyryq jasaıdy deısiń be? Men ózi qazir qyzbyn ba, áıelmin be? Men qyzbyn, tánime erkek qoly tımegen urǵashymyn». Álsin-álsin esinep qoıyp, elegizip jatqan ol — qyryqtaǵy qyrqyljyń qyz Orynkúl ońashada ózine-ózi esep bere bastady. Kókshybyq kezinde bireýdi jaqsy kórdi, biraq ol bas burmaı ketti. Ózi de nazdana qarap, kúlimsirep sóılegende beri burylar ma edi, biraq bárin sezip-bilip turyp, erkek kórse qara tastaı qatady da qalady. Almatydaǵy daryndy balalar mektebinde oqyp júrgende onynshy synypta bir oqýshy bala erninen shóp etkizip súıip aldy. Erniniń sol jeri shoq basqandaı qyj-qyj qaınap, kópke deıin ózine-ózi kele almaı júrdi. Sonan keıin sol balany jek kórip ketti, ol qazir ataqty matematık, ataǵy jer jarǵan akademık. Qazir sonyń sýret-beınesin baspasózden kórip, tiri beınesi teledıdar men ınternetten qylań etkende ernin shúıirip, óshpendilikpen qaraıdy, janynyń bir bólshegi solqyldap, tánin aramdap ketkendeı kórinedi. «Meniń qatarlarym shetinen úıli-barandy, ul-qyzdaryn aıaqtandyryp, atoılap toı jasap jatyr, atestat ala sap atqa qonyp, «úshke» bitire sap úı bolǵandar nemere súıip otyr. Men sol «Algebranyń» sońyna túsip, jaı bólshek pen ah²-ty aınalsoqtap júrip, ne eseptiń túbine jete almadym, ne ómirden teńimdi taba almadym». Aýrýhananyń jeke bólmesinde jatqan Orynkúl kúıinip ketti. Muńyn shertip aqtarylaıyn dese, aınalasynda eshkim joq, bir bólmede bir ózi, jalǵyz adamdyq bólmege jat jurtta qalǵandaı jatqyzyp qoıǵanyn qarashy. Bas jaǵynda tompıǵan tórtburysh týmbochka, ústinde soraıǵan «Saryaǵash» bótelkesi, qasynda bótelkeni kúzetken jalǵyz jyltyr stakan. «Jalǵyzdyqtyń bárin bir basyma jazyp qoıǵan eken de» dep, ómirden ótip ketken anasyn kinálady. — Sheshesi qandaı bolsa qyzy da sondaı, «sheshesin kórip qyzyn al» deıdi». Topyraq jamylǵanyna on jyldan asqan anasy ómiri otbasy týraly sóz qozǵap, «bir basyńdy ekeý qyl» dep aıtpapty. Ózi on bala týǵan Batyr Ana. «On balany asyraý da ońaı deımisiń...». Tek syrqat jeńip, kóz jumardan bir apta buryn basynda kúzetip otyrǵanda: «Seniń de aryǵyń tartylýǵa taıaý...» — dedi kúbirlep. Ol kezde sybaı-saltań júrisi ózine unaıtyn, tipti balasynyń boǵyna taıyp-jyǵylyp júrgen qurby-qurdastaryn kórse jırene qarap, ózin solardan eki eli bolsa da artyq sanaıtyn. «Sóıtsem men aqpaı qalǵan aryq sekildi sýǵa sýsaǵan sorly ekenmin ǵoı» dep, jany aýyryp, pyshaqqa túskende ǵana óziniń osy júrisine esep bergendeı bop elegizip jatyr. «Bala-shaǵam bolsa, kún qurǵatpaı artymnan aǵylyp kelip jatar edi. Kezekpe-kezek basymda otyrar edi». Pyshaqqa túskenshe on kún daıyndady. Eń jaqyn degen eki jeńgesi, olardyń bala-shaǵasy keldi. Pyshaqqa túsip, ota jasaǵasyn úlken jeńgesi bir ret boı kórsetti, sonan keıin bir partada otyrǵan synyptasy keldi, onymen de sher tarqatyp syrlasqysy kep edi, «Kishkenemdi balabaqshadan, úlkenimdi mektepten alýym kerek» dep, úpelekteı ushyp-qonyp tez ketti. Ol aınalasyndaǵylardyń bárin kinálaı bastady. «Árkim ózi úshin ómir súredi eken ǵoı. Keshegi «ha-ha-ha-ha» kúlki, ońashadaǵy quıqyljyǵan áńgime, tyrtyńdap bılegen kóńildi keshterdiń bári qol bostaǵy qımyl-qubylys eken. Otaý tigip ot jaqqasyn árkim ózinshe, shyǵarda jany bólek dostaryń da bólektenip kete beredi eken, seniń eń jaqynyń neke sýyn bólip urttaǵan serigiń men tulaboıyńnan jaralǵan perzentiń eken» dep, Orynkúl shekesine suq saýsaǵynyń ushyn qadap, qıal kemesi ornynan jyljı bergende anasynyń múláıim daýsy qulaq túbinen syzylyp estilgendeı boldy. Ol da sonda ózi sekildi tósek tartyp, yńyrsyp jatqan, sonda anasy aıtqan jalǵyz aýyz sózdiń jaýabyn izdep, óz janyn ózi tergeýge saldy. «Aryǵyń da tartylýǵa taıaý...». Otyzdan assa da soǵan mán bermepti, endi oılasa bul sóz qyz quzyryń bitip, perzent ákeler jolyń jabylyp, endi qaıtyp etegińdi kótermeıtin saqa áıel boldyń degeni sıaqty. Ol kóshedegi sýy tartylyp, qańsyp turǵan aryqty kóz aldyna ákeldi, shóp-shalam ósip, kúl-qoqystan kórinbeı qalǵan las arna júregin aınytty. Onyń qasyndaǵy syldyrlap sý aǵyp, jybyr-jybyr maıda tolqyndar lekigen aryq qandaı kórikti. Onan aqqan sý qaýyndyqtaǵy kók pálekti kómkerip, jemis-jıdekti qulpyrtyp, ásirese, esik aldyndaǵy qos túp órik gúl ashyp, jupar shashqanda dúnıe ózgeshe túrge enip ketetin. «Osy kórinistiń bárin kóz aldymnan tasa ǵyp Almatyǵa ketip, daryndy balalar mektebinde oqyp, ony taýysqanda nege jettim?». Onyń kóz aldyna taǵy da taqtaǵa bormen jazylǵan ah2 elestedi. «Iks» matematıkadaǵy belgisiz mólsher bolsa, men ómirdegi sheshýi joq jumbaqpyn; ah jumbaǵy kóp ómir bolsa, shekesindegi 2 sany sıaqty ekeý bop, bireýmen qol ustasqanymda ǵoı, sol 2 sany men úshin tek taqtadaǵy jumbaq h-tiń shekesinde turyp qaldy» dep, ókinishke toly oıy on saqqa bólingende esik serpile ashylyp, emdeýshi dáriger Orynbaı kirip keldi. Jańaǵy jan aýyrtqan qıal men ártúrli elester sytylyp ketip, aınalasy áppaq álemge malynyp, qarsy aldynda orta boıly, dembelshe kelgen, atjaqty, qus muryn jigit turdy.

— Qalaı, Orynkúl qyz, — dedi de, áı-shaıǵa qaramaı ústin japqan aq jaımany sypyryp tastap, qarynnyń ota jasaǵan jerin alaqanymen basty.

«Osylar, otashylar, uıatsyz. Eń bolmasa «ishińdi ash» dep aıtpaı ma. Áı-sháıǵa qaramaı jamylǵyny julyp alady. Jurttyń bárine sóıte me eken, álde tek meni ǵana basyna ma eken? Basy bos, eshkimi joq, soraıǵan soqa basy dep basynatyn shyǵar».

Alaqanyn tyrtyq bop bitip kele jatqan jaranyń ornyna qoıǵanda jany jaı tapty. «Alaqany qandaı ystyq. Álde kelerde birdeńe jaǵyp kele me eken? Dárigerlerdiń óz zańy bar ǵoı». Orynkúl jalǵyzbasty bolǵasyn ba, kúdigi sońynan ilesip júredi, álde sener eshkimi bolmaı árnárseniń árisin oılap úırengendikten be, qashan da aqıqattyń qasynan kúdik izdeý ózine-ózi kelip, kári qyz atanǵaly bergi daǵdysy.

— Úsh kúnnen keıin shyǵasyń. Shyǵardan bir kún buryn aıtamyn. Bir ret kók dári jaǵamyz, sosyn kók dónendeı búlkildeısiń, — dep tez-tez sóıledi de shyǵyp ketti.

«Jaýyryny qandaı jalpaq. Qoly qandaı ystyq». Biraq, osy kisiniń sóz sarynyna túsine almaıdy. Ásirese, alǵash aldyna barǵanda eshteńe uǵa almaı dal bolǵan. Óziniń kún ótken saıyn aıaǵy aýyr áıelderdeı ishi kóterilip keledi. Ol birden: «Neshe aılyq?» — dedi. Bul jaýap bere almaı buıyǵyp, basyn tómen sala berdi.

— Neshe aılyq? — deımin.

— Neshe aılyǵy nesi. Men ekiqabat emespin ǵoı.

İshin ustap kórdi de: «Eshqandaı demalǵan belgi bilinbeıdi, basqa jaǵyń demalyp tur, ol da sharshaǵan» degende, óń-júzi alaýlap, jerge kirip kete jazdady.

— Analız tapsyr, — dep tildeı qaǵazǵa birneshe joldama jazyp berdi. — Sońynan rentgenge tús, — dep taǵy bir belinde qyzyl jolaǵy bar aıryqsha qaǵazǵa shımaılap qolyn qoıdy. Sóıtse bul jatyrdy tekseretin erekshe joldama eken. — Bárin bitirgesin qaıtyp kel.

Shúpirlegen qaǵazdy ustap, bólmeden shyqty. «Qandaı uıatsyz, dóreki adam» dep jek kórip shyqqanmen, qazir ǵana qasynan ketkende «shamaly tura turǵanda ǵoı» degen bir áýleki sezim áýrege sala bastady. Sol kezderi betinen basyp, aǵalarynyń úıine bara almaı qaldy, ishi kóterilgenin kórgen jurt «nekesiz býaz boldy» dep bireýi bolmaǵanmen bireýi saıqymazaq kúlkige sap san qubyltary sózsiz. Úlken jeńgesi ońashada «Aıaǵyń aýyr emes pe?» dep tańqalyp ári qaısar qaıynsińlisiniń tabıǵatyna jat qylyqty jaqpaı qalam ba dep jaltaqtaı surap edi, «Jurttyń bári solaı oılaıdy, bilmeımin, ózinen-ózi kóterilip barady», — dedi tómen qarap. Sonan jeńgesi aıaq astynan báıek bop, jan-jaqqa telefon shalyp, bireý arqyly osy dárigerdi taýyp berdi. Sol joly tilinen de, qolynan da keletin janashyr jeńgesine naz aıtty: «Osy jasqa kelgenshe «Jigitiń bar ma?» dep bir suramadyń» — dedi janaryn tóńkere qarap. Ol bolsa: «Qyz-aý, seni týǵan sińlimdeı kórdim, kóbine Almatyda júrdiń, jigit degen asty-ústińe túsip júrgen joq pa? Aıtpady deısiń, apam ǵoı bizdi osylaı artyq aýyz sóz aıtpaýǵa úıretken» dep, qaıyn enesin kinálap sóılegende kóz aldyna aýzy aýyr, ózimen-ózi tomaǵa tuıyq otyratyn anasy kóleń etti. Sonan aty-jóni jazylǵan qaǵazdy qolyna ustap alaburtyp kelgende kórgen adamy osy — otashy Orynbaı Aıtýarov edi.

Jurttyń bári qoly jeńil dep kásibı sheberligine tánti eken. Tipti, aýrýhanada jatyp, on kúnde baıqaǵany — osyndaǵy tómen etektilerdiń bári ony kórse basyn ıip, báıek bop qalady. Aq jeleń jamylǵan kásibı dárigeriń de, ınesin deneńe qadap, dári ytqytǵan meıirbıkeleriń de bul degende erekshe bir yntyq sezimmen elpelektep qalady. Tipti, eden jýýshy eń tómengi qyzmetkerler de qarap júrmeı qyzyl ernin jybyrlatyp, ishteı qyzyqqan kóńilderin bildirip júredi. Onyń adamı qasıetterin, pyshaqty baǵyndyrǵan kásibı sheberligin bári moıyndap, bir-birine jarysa aıtqanda aýyzdarynan sý tamady. Orynkúlge jasaǵan jaqsylyǵy da bir basyna jetip artylady. Eshqandaı dári satyp alǵan joq, áıtpese kisi janynan basqanyń bári satýly zamanda dári-dármektiń bári aýrýdyń moınynda, bala-shaǵasynyń aýzynan jyryp, shybyn jan úshin shyryldap shıpa izdegender qanshama. Ózin nege jeke bólmege jatqyzdy, sony bir suraǵysy kep edi, aýzyn asha almady, álginde kóz aldyn ártúrli eles torlap, anasynyń sózi qulaǵyna estilip, kóńili alaburtyp jatqanda kirip kelgende de qyzyl tildiń ushyna saýal úıirile berdi. «Jalǵyzdyǵym azdaı-aq, nege jalǵyz jatqyzdyńyz?» dep qaısar kóńilmen naz aıtqysy kelgende, kórgen tústeı sytylyp esikten shyǵa berdi. Qyryqtaǵy qyz osy bir qoly jeńil bolǵanmen aýzy lastaý erkektiń qur ásheıin bolsa da qasynda tura bergenin qalaıtyn sıaqty, tipti qazir kóńili ári-sári bop jatqanda taǵy bir kirip kelse ǵoı, qalaı sóılese de kóterer edim dep, jaqyndaǵy adamdy alystaǵy saǵynyshyndaı bir kórýdi armandap jatyr. «Maǵan az jaqsylyq jasaǵan joq, sonyń bári jeńgem arqyly bolsa da...». Ota jasaǵasyn bir kúnnen keıin «Saǵan vıtamın jeý kerek» dep, úsh qyzyl alma men úsh lımon salynǵan jyltyr dorbany salbyratyp ustap kep bas jaǵyna qoıa saldy. Keshege deıin bas jaǵyndaǵy jemiske qaraǵan da joq, jalpy til úıirgen táttini o bastan jeı almaıdy, jurt qaýyn men qarbyzdyń ústine túsip, tamsanyp jatqanda bul bir tilik jep, «Toıdym!» dep aýzy-basyn súrte bastaıtyn. Ómirde sonshama toıymdy bop jaralǵanyna dál qazir de bireýdi kinálaǵysy kelip, qolyn sozyp, tompıǵan týmbochkany ashyp, bir almany saýsaǵyna iliktirip, bas jaǵyndaǵy aq súlgimen súrte sap, qyrt etkizip aq tisterimen qyrshyp aldy. «Qandaı tátti. Nege alma jemeı júrgenmin?». Almatyda daryndy balalar mektebinde oqyp júrgende alma jınaýǵa aparatyn. Sonda jurttyń alma jeýden aýzy tynbaıtyn, sómke-sómke ǵyp jatyn orynǵa ákeletin. Bul bir alma jep, bir artyq alma alǵan emes. «Mynaý qandaı tátti, ıisi qandaı keremet!». Dóp-dóńgelek aport lezde taýsylyp qap, tompıǵan týmbochkadaǵy jyltyr qaltaǵa taǵy da qol sozyp edi, syrty búdir-búdir bop lımon ilikti. «Lımon qyshqyl, ony sháımen ishemin. Orynbaı aǵaı ne berse de jeımin» dep, taǵy bir almany alyp, asyǵa qyrt etkizgende marjandaı tisi maıdalap kesip tústi. «Bul da tátti eken. Qazir Orynbaı aǵaı ákelgen lımonmen sháı ishemin». Ol jáımen kereýetten kóterildi. İshi tómen túsip, burynǵy syptaı qalpyna kelipti. «Bul — jatyr tútikshelerin qaptaǵan sarysý, sonan isik paıda bolǵan, buny sylyp tastaımyz» degen Orynbaıdyń daýsy qulaǵyna keldi. Sózbuıdaǵa salmaı sylyp tastady. «Bul neden paıda bolǵan kesel?» dep ota jasardan bir kún buryn qasyna kep, kóńil-kúıin bilgende surap qaldy. «Bul — tabıǵı qajettilik buzylǵannan bolady, túsindiń be?». «Joq!» dep esep shyǵarǵandaı naqty aıtty. «Áıeldik mindetińdi ýaqtyly oryndamaǵannan bolady». Taǵy da tómen qarady. «Bul kisi meniń qyz ekenimdi bilmeı me? Árıne bilmeıdi. Men de bir...» dep ózin-ózi kinálady da, ne de bolsa aǵam men jeńgemniń aldyna ishim kóterilmeı tezirek jetsem eken dep asyqty.

Táı-táı basyp, qyzyl edenge tabanyn tıgizdi: «Qazir ájethanaǵa baryp kelgesin lımon sap sháı ishem. Lımonnyń dámi qyshqyl, sonda da ishem. İship otyrǵanymdy kórse ǵoı, tipti birge ishse ǵoı» degen masań sezim de mazalap, mańynda shyr aınalyp júrip aldy. «Biri tátti, biri ashshy ekenin bilip turyp birge ákelgenin qarashy. Meniń tirliktegi úlesim osyndaı ǵoı» dep ádettegideı kári qyzdyń áýenimen bastaı berdi de, óz-ózinen sap tıyldy. «Ashshy bolsa da ishemin. Ózi ákelip tur ǵoı». Esikke jaqyndaı bergende bosaǵadaǵy úırek tumsyq dáret syndyrǵyshty kórip, jıirkenip ketti. «Buny da kórdik. Endi barar jerge óz aıaǵymmen baramyn. Keshe kelgende «endi turýǵa bolady» degensiń». Syqyrlap esik ashyldy. Otadan keıin aýrýdyń óz aıaǵymen júrip, ájethanaǵa barýy úlken olja, bul dárigerdiń mereıin ósiredi. Dálizdegi meıirbıke bólmesiniń esigi ashyq, ózi izdegen Orynbaı aǵasy eki aq jeleńdiniń ortasynda jaıbaraqat sháı iship otyr eken, táı-táı basqan sábıdeı qyzyl edendi qýana basqan emdelýshini kórip, ol da qýana qarady. «Búgin táı-táı bassań, erteń aıaǵyńdy kóteresiń» dep buǵan qarap aıtqan dóreki sózi yzyńdap qulaq túbinen ótken kezde, ony qasyndaǵylardan qyzǵanyp ketti. Kibirtiktep basyp bara jatsa da jan-dúnıesi atoılap, anaý birge sháı ishken eki áıelden arashalap alǵysy kep, boıyna eresen bir kúsh bitip, adymyn shırata tústi.

***

Orynkúl monshadan keldi. Pyshaqqa túsip, ota sátti bolyp, ózine-ózi kelgeli aǵyl-tegil bop terlep, alǵash jýynýy. Jatyr qýysynan túıdek-túıdek aram et pen sarysý shyǵypty, kesel ketkesin tulaboıy jeńil tartyp, aýyrlyqtyń bári artta qalyp, jany jaı tapty. Basqan izin ańdyp júretin qazaqy jerdiń jeńil aýyz sózýarlaryna da mysal bolmaı páleden tez qutyldy, aǵa-jeńgeniń de ar-uıatyna masyl bolmaı báriniń sátin saldy. Ol osy úshin-aq otashy Orynbaıǵa yrza, tipti ózin onyń aldynda ótelmegen paryzy bar pendedeı sanaıdy, yrzalyǵyn bildireıin dese kóńili yryq bermeı, onyń aldynda tilin tistep qalady. Monshaǵa terlep tústi, aram ter qysyp baryp edi, aǵyl-tegil bop bitelip qalǵan núkteniń bári ashyldy. Býǵa kirmes buryn tazalanyp ap, tulaboıyndaǵy kir ataýlyny ketirdi. Iissabyn jaǵyp jókeni kópirshitip ap, álsin-álsin symdaı tartylǵan denesin ysqylady, qaryn tusynda tartylǵan qol basyndaı syzyq birte-birte kómeskilenip barady, tipti pyshaqqa túskenin qadalyp qaraǵan kóz bolmasa ekiniń biri bilmeı de qalady. Sol dene tyrtyǵyn biletin bireýdi erteń úıine qonaqqa shaqyrdy.

— Taqyryby ne? — dep edi, taǵy da sasyp qap:

— Úıdi kórsetip, dám tatqyzý, — dedi taqtaǵa shyqqan baladaı tańdaıy taqyldap.

— Qaı shamada?

— Ózińizge qaı shama yńǵaıly?..

— Jaraıdy, senbide, keshki 18-de...

Sodan beri alaburtyp, mazasy ketti. Dastarhan mázirin daıyndap, shóp-shalamnan ıiltip úıshik turǵyzdy. Jalǵyz bolsa da as-sý ázirleýde qoly jeńil, barmaǵy baldy edi. Jeńgesi de qadirli qonaǵy kelgende ózin shaqyryp ap, qazan-oshaqtyń basyna qoıady. «Orynkúl basqan palaý ózbektikinen bir de kem emes» dep jegender bas barmaǵyn shoshaıtady. Shynynda, ózi basqan palaýdyń dámi tańdaıdan ketpeıdi. «Syr kúrishi — el yrysy» dep, osy joly da palaý basýǵa ázirlendi. «Et bersem, aldyna bas tartýym kerek, maǵan ol kisiniń úıime bas suqqany kerek». Áýeli monshaǵa barýǵa bekindi. Denedegi kirden arylsa, ómirdi jańasha bastaıtyn sekildi, ár barǵan saıyn tulaboıy jeńildep shyǵyp, kósheni sergek adymmen attaıdy. Bul joly jeke bólmege aldy, dene tyrtyǵyn eshkimge kórsetkisi kelmedi, býda otyryp býsanyp, ózimen-ózi bop syrlasqysy keldi.

Ystyq bý boıyn bosatyp, birtúrli maýjyrap barady. Esiginen kirip kele jatqan aq jeleńdi otashyny elestetkende tipti tulaboıy bosap, bir jylan jybyrlap, kókirek tusynan tómen jyljydy. Denesin jıyryp, bir ýys bop kindik tusynda turyp ap, kerilip-sozylyp, taǵy da joǵary órmeledi. Qos anarynyń ortasyna kep, basyn kóterip, eki anarynyń ushyna shoshaq tilin kezek tıgizgende tulaboıy jylan shaqqandaı dyz etip, ornynan ushyp turdy. «Qoı, shyǵaıyn. Ol aq jeleńimen kelmeıdi ǵoı» dep, endi aq kóılek, qara kostúm, qyzyl galstýk taqqan beıne esikten kire berdi. Onyń aq jeleńsiz júrgen kezin kórmepti. «Shyǵaıyn. Birtúrli boıym bosap bara jatyr. Qonaǵymdy kúteıin». Aǵyl-tegil bop aqqan terin súrtip, denesi de, jandúnıesi de jeńildep monshadan shyqqanda endi tup-týra bir táýlikten keıin onymen kezdesemin dep kóńilin demdedi.

Úıge kelgesin de tósekte jaıbaraqat jata almady. Býda otyrǵannan beter býsanyp, kókirek tusynda jelp-jelp etken jyly lep esip, búdiri joq bir dóńgelek tulaboıynda zyr qaǵyp júrip aldy. Sol qos anardyń arasynan tómen túsip, kindik tusqa jetkende shym bulaqtan shym-shymdap shyqqan muzdaı sýdaı bir nárse shymyr ete qalady da, óz-ózinen burq-sarq qaınap turyp alady. Sosyn álgi dóńgelek qaıta shyr aınalyp, bárin basyp-janshyp, aq tamaqqa qaraı órleıdi. Kóz shyrymyn alsam dep kirpik aıqastyryp edi, uıqynyń aýly tipti alys kórindi. Kózin ashyp qalǵanda kereýetimen qatar jer baýyrlap jatqan qarala mysyqty kórdi. Jer baýyrlap ap tyrmysyp jáımen jyljıdy. «Urǵashy mysyq, maýjyrap júr, obal-aq». «Bir apta ustaı turshy» dep kórshisi tastap ketip edi, «osy kórshim de qyzyq» dep ádettegideı jalǵyzilikti kári qyzdyń maqamyna sap bireýdi kinálaı bastady. — Ózi úbirli-shúbirli. Óziniń bir aıaǵy aqsaq. Kombaın aıdap júrgende baıqaýsyzda mertiktirip, kesip tastap, temir aıaq salǵan. Óziniń segiz balasy bar. Qydyrýdan qoly tımeıdi. Aqsaq bolsa da menen baqytty» dep bir qoıdy da, jer baýyrlap tyrmysqan mysyqty aıap ketti. — Janyn qoıarǵa jer tappaı júr ǵoı, sorly. Bir aptada kelemin dep edi. Bir basynda birneshe úıi bar, osy úıdi de ardager retinde atyn atap turyp ákimshilik bergen. Qyzdary kezek turady, kóbine bos. Myna mysyqqa obal, buny nege aýylǵa aparyp tastamaıdy eken, kelgesin aıtam» dedi de, bir oı tóbe quıqasyn taǵy da shym etkizdi. «Tyshqan aýlasyn dep tastam ketkem» degen ashyq kóńil áıeldiń naqty jaýaby qulaq túbinen sańq etip, oıynyń byt-shytyn shyǵardy. — Aqsaq bolsa da sol menen baqytty». Lezdemde kelgen taǵy bir tosyn oı kóńil qaıaýy men alpys eki tamyrdy tyrnalaǵan tikendi sýyryp alyp ketti. «Erteń otashy Orynbaı Aıtýarovpen kezdesem. Ol meniń úıime keledi» dep, ózin-ózi tómen etektilerdiń ishindegi eń ilkimdisi sanady. Boıynda bar shalttyqpen ushyp turdy da, asúıge kirip, sábiz arshýǵa kiristi. Úp-úshkir qońyrqaı sábizdi pyshaqpen qyryp, jumyrlap, jalańashtap otyryp, bul dúnıede degeni bolǵan bireý bolsa, men shyǵarmyn dep ózin-ózi Kókke alyp ushty. «Onyń kelýine bir táýlikten de az ýaqyt qalypty. Esikten kirip kele jatqanda qalaı qarsy alar ekenmin» dep, bir oı sanasyna taq etkende saby jýan úshkir pyshaq qolynan túsip ketip, rezeńke edenge kirsh etip qadaldy. Qyzyl sábizdi alaqanyna qysyp ustap qalǵan Orynkúl «Men osy qaıda turmyn?!» dep qobaljyǵan kóńilin basý úshin bir jutym sýdy simirip sap, teńselip turǵan pyshaqty julyp ap, jalt etip syrtqy esik jaqqa qarady.

***

— Qona jatýǵa bola ma? — degende Orynkúl sasyp qaldy. Qonaqpen qosylyp ishken júz gram konák tulaboıynda arly-berli júgirip, júregi qatty dúrsildeı bastady. «Almas qylyshtyń ústinde otyrǵanda oıymdy qalaı dóp bastyńyz» dep kózin tóńkerip bir qaraǵanda, «Endi bir júz gramnan alyp qoıaıyq, sosyn tósek sal», — dedi qonaǵy. Orynkúl qonaǵy quıǵan konákti jartylaı ishti de, asyp-sasyp, rúmkeni qoıǵanda ony sý toly mańǵaz fýjermen soǵystyryp aldy. «Bul kisi meni qyz emes dep otyr ǵoı, men qyzbyn, qyryqqa kelsem de qyzbyn» dep qyzý kóńilmen ishteı qaıtalap, ydys-aıaqty jınaýǵa kiristi. Qonaǵy balkonda turyp, túngi qalanyń yzǵarly jelin jutty.

Tósekti salyp bolyp, dıvanda otyrǵan qonaǵynyń qasyna kep: «Daıyn» dedi berilgen tapsyrmany tap-tuınaqtaı ǵyp oryndap, jaqsy sóz kútken oqýshydaı emeksip. Bul onyń bala kúnnen bergi daǵdysy.

— Sen óte uqypty áıelsiń. Uqypty esepshisiń, — dedi qolyn sozyp, ózine qaraı tartyp, ıyqtasyp otyrǵannan keıin. — Nege osy kezge deıin bas esepshi bolmaı júrsiń?

«Áıelsiń» degen sóz taǵy da shanshýdaı qadaldy. «Men qyzbyn, qyryqqa kelsem de qyzbyn» dep ishinen áldeneshe qaıtalady da, saýalyna qyzý kóńilmen julqyna jaýap berdi.

— Bas esepshilikti qaıtem. Ol qaı basyma kerek. Fızmat mektebin beske, ınstıtýtty qyzylǵa bitirgende jetpegim bas esepshilik pe?! Kimdi asyraı almaı júrmin?!.

— Taýsylma. Pesımıs bolma, — dep ol qarańǵy bólmege qaraı jeńinen tartty. Qyz ilese berdi.

— Qorqyp tursyń ba? Ne boldy sonsha erkek kórmegendeı. — Ol dir-dir etken bádendi qyzdyń shashynan sıpady.

— Orynbaı aǵa, men qyryqqa kelsem de qyzbyn...

— Ertek aıtpańdarshy osy. Bizdegiler de shetinen ertekshi, —degende, kóz aldyn aýrýhanadaǵy aq jeleńdi úlken-kishi áıelder kes-kesteı bergende, jan-dúnıesi biz suǵyp alǵandaı shym ete qaldy.

İle-shala qyzdyń jan daýsy shyqty. Táni aýyrǵanmen jany rahat tilep jatyr. Pyshaqqa da tústi, aqyry sátti boldy, endi sonyń bárin artta qaldyryp, jany jaı taýyp, dúnıege toıat sezimmen qarasam degendeı ińkárlik bar.

— Aryǵyń áli tartylmaǵan eken. Qyryqqa kelseń de...

Osy sózdi ekinshi ret estip otyr. Alǵash anasynyń aýzynan shyqqanda tań qalyp edi, endi qaıdaǵy bir erkek tún jamylyp turyp taǵy da aıtty.

Ol jýynýǵa ketkende Orynkúl áli tolyq jınalmaǵan dastarhannan júz gram konákti simirip sap, jyldam basyp kep:

— Meniń janym sizben bolǵandy qalaıdy, — dep ebelek qaǵyp, qarańǵy bólmede erbeń etti.

— Etegi las kezderi áıel erkekke ótinish aıtpaıdy, kel, sonda da, — dep jıirkene sóılegendeı boldy.

Qyz dáýrenimen qosh aıtysqandaı qulyndaǵy daýsy quraqqa shyqty. Qyryqqa kelgende estilgen jandaýsyna bireýdiń perdesin óz qolymen ashqan pende de sene almaı tur. Jandaýsy shyǵyp, yńyrsyp, yńyranyp jatqan áıel túsiniksiz bir sóz estidi.

— Meniń monshaǵym qalaı eken?! — Ol bul sózdi ana tilinde aıtpady, ultaralyq tilde kásibı sózdi qoldandy. Áıel túkke túsinbedi. Erkek shyrt etkizip shamdy jaqqanda dene múshesine dóńgelene jabysyp turǵan jyp-jyltyr temir monshaqtardy kórdi. — Osy úshin-aq báriń sońymnan qalmaısyńdar. Sen de kiriń joq kezde shaqyrýyń kerek edi, asyǵystyq istediń.

— Keshe ǵana monshaǵa túskem. Siz maǵan senbeısiz be? — dep kúbirledi denesin qozǵalta almaı jatyp.

— Ertek aıtatyn jas emessiń. Meniń monshaǵym jas, kári dep tańdamaıdy, — degende, denesindegi dóńgelenip turǵan temir monshaqtar óziniń móltildegen kóz jasyndaı kórinip ketti.

Ol sý saryldatyp jýyndy da, qoshtaspastan syrtqy esikti ashty. «Úı-jaıy bar ǵoı, tezirek jetsin» dedi tósekten tura almaı jatyp.

Otashyny sonan keıin kórgen joq. Eki ret tánin jaralasa da, dál osy adamdaı janyn jánnatqa bólegen tiri jandy taba almady. Tek qyryqta kýá bolǵan qubylysyna senbeı ketkenine ishi ashıdy, sary maıdaı saqtaǵan qazynam shynymen kóz aldaý bolǵany ma dep ókinedi de, ıneniń orny jazylǵasyn taǵy bir ıilip, bolǵan istiń bárin ańyzdaı ǵyp aıtyp bersem dep, úı irgesindegi adamdy alysta júrgen jolaýshydaı ańsap, ah urady. Kabeldi teledıdardan Reseı jaqta tánine monshaq taqqan bireýdiń qyz zorlap ustalǵanyn kórip qaldy. Ony eshqandaı urǵashyǵa da, qıanatqa da qıa almaıdy. Syrttaı ıemdenip júrip kóringennen qyzǵanatynyn qaıtersiń.

---