Qystyrma sózdiń tynys belgileri
Qazaq tili 4 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qystyrma sózdiń tynys belgileri.
Sabaqtyń maqsaty: Qystyrma sózdiń tynys belgilerin durys óz ornyna qoıyp, saýatty jazýyn qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindeti: 1) Oqýshylarǵa taqyryp týraly keńinen túsinik berý.
2) Saýatty, taza, kórkem jazýǵa mashyqtandyrý. Oılaý qabiletin, este saqtaýyn damytý.
3) Uqyptylyqqa, adamgershilikke, tazalyqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap ádisi
Sabaqtyń kórnekiligi: Ereje jazylǵan plakat, qıma qaǵaz, poster
Sabaqtyń tehnıkalyq kórnekiligi: Interbelsendi taqta, slaıd, kompúter
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
a) Psıhologıalyq daıyndyq
- Men týraly 3 aqparat. «2 shyńdyq, 1 jalǵan»
«Qarly kemel» oıyny arqyly topqa bólip otyrǵyzý. Baǵalaý paraqshalaryn taratý. (Durys - jasyl, ortasha - sary, durys emes - qyzyl)
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
60 - jattyǵý 77 bet. Sýretke qarap qystyrma sóz qatystyryp sóılem qurastyrý. (ár oqýshynyń jaýabyn tyńdaý) (Baǵalaý paraqshalaryna baǵalaý)
İİİ. Ótkendi pysyqtaý. «Ashyq mıkrofon» boıynsha jýrnalıs bolamyz.
Toppen jumys: Ár top qarsy topqa 3 suraqtan daıyndaıdy qystyrma sóz boıynsha.
- Qystyrma sóz degenimiz ne? (Qystyrma sóz - sóılemdegi oıǵa sóıleýshiniń qalaı qaraıtynyn bildiretin, biraq ózderi sóılem múshesi bola almaıtyn sózder)
- Qystyrma sóz qatystyryp 1 mysal keltir.
- Qýanyshty, renishti bildiretin qystyrma sózderdi ata. (amal qansha, abyroı bergende, baǵymyzǵa qaraı)
- Oıdy sanamalap dáleldeý úshin qoldanylatyn qystyrma sózderdi ata. (birinshiden, bir jaǵynan, áýeli, aqyrynda)
- Qystyrma sózder maǵynasyna qaraı qandaı toptarǵa bólinedi?
- Qystyrma sóz sóılem múshesi bola ala ma?
(Baǵalaý paraqshalaryna baǵalaý)
İÚ. Jańa sabaq.
Dáptermen jumys
Búgingi kúndi jazý.
Kórkem jazý. Qq
Maqsat qoıý
- Al endi búz búgingi taqyrybymyz qandaı bolatynyn tabý úshin myna annagrammany shesheıik.
QSYYTMRA SZÓİDŃ TYYSN BLEİGELİR
Qystyrma sózderdiń tynys belgileri
Problemalyq ashý
«Sáıkestendir» oıyny (64 - jattyǵý)
1. Demek, kitaphanaǵa tańerteń baramyz ǵoı......,,.........
2. Bolashaqta men ǵaryshker bolarmyn, bálkim.,..................
3. Sen, áýeli, esebińdi shyǵar.,......................
4. Aıtpaqshy, men erteń jol júrgeli jatyrmyn..................,
5. Búgin jańbyr jaýady - aý, shamasy..............,
- Qystyrma sózi bar sóılem men oǵan sáıkes keletin syzbany tap. Jaýabyńnyń durystyǵyn dálelde.
- Qystyrma sózdiń tynys belgileri qandaı jaǵdaıda qoıylady eken?
(Baǵalaý paraqshalaryna baǵalaý)
Qorytyndylaıyq. Ereje: Qystyrma sózder sóılemde útir arqyly bólinedi.
a) sóılemniń basynda kelse, útir odan keıin,
á) ortasynda kelse, eki jaǵynan,
b) sońynda kelse odan buryn qoıylady.
Mysaly:
Shynynda, ol kezde bárimiz jas edik.
Osynyń bárin, árıne, ózi jalǵyz istegen joq.
Jaqyp túsinigi bar bala, menińshe.
Sergitý sáti: Vıdeo rolık arqyly «Aıaqpenen top - top»
Qystyrma sózdiń tynys belgileri. júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Qystyrma sózdiń tynys belgileri.
Sabaqtyń maqsaty: Qystyrma sózdiń tynys belgilerin durys óz ornyna qoıyp, saýatty jazýyn qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindeti: 1) Oqýshylarǵa taqyryp týraly keńinen túsinik berý.
2) Saýatty, taza, kórkem jazýǵa mashyqtandyrý. Oılaý qabiletin, este saqtaýyn damytý.
3) Uqyptylyqqa, adamgershilikke, tazalyqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap ádisi
Sabaqtyń kórnekiligi: Ereje jazylǵan plakat, qıma qaǵaz, poster
Sabaqtyń tehnıkalyq kórnekiligi: Interbelsendi taqta, slaıd, kompúter
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
a) Psıhologıalyq daıyndyq
- Men týraly 3 aqparat. «2 shyńdyq, 1 jalǵan»
«Qarly kemel» oıyny arqyly topqa bólip otyrǵyzý. Baǵalaý paraqshalaryn taratý. (Durys - jasyl, ortasha - sary, durys emes - qyzyl)
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
60 - jattyǵý 77 bet. Sýretke qarap qystyrma sóz qatystyryp sóılem qurastyrý. (ár oqýshynyń jaýabyn tyńdaý) (Baǵalaý paraqshalaryna baǵalaý)
İİİ. Ótkendi pysyqtaý. «Ashyq mıkrofon» boıynsha jýrnalıs bolamyz.
Toppen jumys: Ár top qarsy topqa 3 suraqtan daıyndaıdy qystyrma sóz boıynsha.
- Qystyrma sóz degenimiz ne? (Qystyrma sóz - sóılemdegi oıǵa sóıleýshiniń qalaı qaraıtynyn bildiretin, biraq ózderi sóılem múshesi bola almaıtyn sózder)
- Qystyrma sóz qatystyryp 1 mysal keltir.
- Qýanyshty, renishti bildiretin qystyrma sózderdi ata. (amal qansha, abyroı bergende, baǵymyzǵa qaraı)
- Oıdy sanamalap dáleldeý úshin qoldanylatyn qystyrma sózderdi ata. (birinshiden, bir jaǵynan, áýeli, aqyrynda)
- Qystyrma sózder maǵynasyna qaraı qandaı toptarǵa bólinedi?
- Qystyrma sóz sóılem múshesi bola ala ma?
(Baǵalaý paraqshalaryna baǵalaý)
İÚ. Jańa sabaq.
Dáptermen jumys
Búgingi kúndi jazý.
Kórkem jazý. Qq
Maqsat qoıý
- Al endi búz búgingi taqyrybymyz qandaı bolatynyn tabý úshin myna annagrammany shesheıik.
QSYYTMRA SZÓİDŃ TYYSN BLEİGELİR
Qystyrma sózderdiń tynys belgileri
Problemalyq ashý
«Sáıkestendir» oıyny (64 - jattyǵý)
1. Demek, kitaphanaǵa tańerteń baramyz ǵoı......,,.........
2. Bolashaqta men ǵaryshker bolarmyn, bálkim.,..................
3. Sen, áýeli, esebińdi shyǵar.,......................
4. Aıtpaqshy, men erteń jol júrgeli jatyrmyn..................,
5. Búgin jańbyr jaýady - aý, shamasy..............,
- Qystyrma sózi bar sóılem men oǵan sáıkes keletin syzbany tap. Jaýabyńnyń durystyǵyn dálelde.
- Qystyrma sózdiń tynys belgileri qandaı jaǵdaıda qoıylady eken?
(Baǵalaý paraqshalaryna baǵalaý)
Qorytyndylaıyq. Ereje: Qystyrma sózder sóılemde útir arqyly bólinedi.
a) sóılemniń basynda kelse, útir odan keıin,
á) ortasynda kelse, eki jaǵynan,
b) sońynda kelse odan buryn qoıylady.
Mysaly:
Shynynda, ol kezde bárimiz jas edik.
Osynyń bárin, árıne, ózi jalǵyz istegen joq.
Jaqyp túsinigi bar bala, menińshe.
Sergitý sáti: Vıdeo rolık arqyly «Aıaqpenen top - top»
Qystyrma sózdiń tynys belgileri. júkteý
You Might Also Like
