InfoHub Logo

Qazaqstan tarıhy 6 synyp

Sabaqtyń taqyryby: Qaıtalaý. Qola dáýirindegi Qazaqstan
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa qola dáýirindegi Qazaqstan taraýy boıynsha alǵan bilimderin jınaqtap qorytyndylaý. Oqýshylardyń bilim deńgeılerin anyqtaý.
Damytýshylyq: Oqýshylardy tanymdyq oıyndar arqyly pánge degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, logıkalyq oılaý, tarıhı oqıǵalardy oqyp úırený, este saqtaý qabiletterin arttyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy dostaryn tyńdaı bilýge, pikirin durys jetkizýge úıretý, óz eliniń tarıhyn tanyp, ony qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: ujymdyq, izdený sabaq
Ádis – tásilderi: tanymdyq oıyn, toppen jumys, suraq – jaýap.
Kórnekilik quraldar: ınteraktıvti taqta, taratpalar, venn dıagramsy

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
1) oqýshylarmen sálemdesý, oqýshylardy túgendeý, sabaqqa barysyn tekserý;
2) sabaqtyń taqyryby men maqsattaryn aıtý.

İİ. Jańa sabaq
Oqýshylar! Búgingi sabaǵymyz kúndelikti sabaǵymyzǵa qaraǵanda ózgesheleý ótedi. «Qola dáýirindegi Qazaqstan» dep atalatyn taraý boıynsha alǵan bilimderimizdi pysyqtaımyz, eske túsire otyryp, qola dáýiriniń ereksheligi men eskertkishteri týraly málimetter alamyz. Biz sendermen oıyn álemine attanamyz. Oıyn arqyly senderdiń bilimderińdi tekseremin.
Klasty úsh topqa bólý.
- «Androndyqtar» toby;
- «Beǵazy – Dándibaı» toby;
- «Qola dáýiri»

1 - kezeń. «Senemin – senbeımin»
Kezeń sharty: ár topqa kezekpen úsh – úshten toǵyz suraq qoıylady. Birinshi top jaýap bermese kelesi top jaýap berýge bolady.
1 - top:
- Qola dáýirinde adamzat balasy metal óńdeýdi ıgerdi ( senemin)
- Qola mys pen qalaıynyń qosyndysy ( senemin)
- Qola dáýirindegi petroglıfterde ań aýlaý sátteri men saraı ómirin beınelegen (senbeımin)

2 - top:
- Qazaqstan jerindegi qola dáýiri b. z. b. 2 myńynshy jyldyq – b. z. b. 8 ǵasyr aralyǵyn qamtıdy (senemin)
- Turmysta tuńǵysh paıdalanǵan metal – kúmis ( senbeımin)
- Qola dáýirindegi ydys jasaýdyń eń bir óristegen kezi edi (senemin)

3 - top:
- Óndiriske metal quraldardyń enýi eńbek ónimdiligin arttyrdy, sharýashylyqtyń jańa túrleriniń paıda bolýyna ákeldi (senemin)
- Qola dáýiri kezinde jeke menshik qalyptasty (senemin)
- Qola dáýirindegi sharýashylyqtyń negizgi túri – terimshilik ( senbeımin)

2 - kezeń: «Tarıhı dıktant» ( toptarǵa kartochka beriledi)
Kezeń sharty: berilgen kartochkalarǵa 5 mınýt ishinde jaýap berýi tıis. Kartochkanyń jaýabyn top múshesi oqıdy.

1 - top. «Tarıhı dıktant».
Eýrazıa dalasyndaǵy qola dáýiriniń jetistikteri........... (Andron mádenıeti) dep atalady. Osy mádenıettiń alǵashqy eskertkishteri.............. (Andronovo) degen selonyń mańynan tabylǵan. Bul selo Sibirdegi........... (Achınsk) qalasynyń janynda ornalasqan. Selonyń atyna qaraı bul qola mádenıet «.................» dep attanyp ketti. Andron tektes qola mádenıeti............. ( Oral) ózeninen bastap, Enıseı ózenine deıingi,................ (Batys Sibir) alqabynan bastap, Pamır taýlaryna deıingi aralyqqa taraǵan. Ǵalymdar Soltústik jáne Batys Qazaqstannan........... (80) asa Andron mádenıetiniń qonystaryn zerttedi.

2 - top. «Tarıhı dıktant».
Qola dáýirine jatatyn.................... (Soltústik) Qazaqstandaǵy............... (Petrovka) men................... (Bogolúbov) qonystary orlarmen jáne dýaldarmen qorshalǵan. Sondaı – aq ǵalymdar Ortalyq Qazaqstan aýmaǵynan qola dáýirine tán...... (30) qonysty,...... ( 150) obany zerttedi. Ońtústik Qazaqstan men Jetisýdaǵy........... (Tańbaly – tas) pen............... (Qarataý) jartastarynan tabylǵan sýretter bul aımaqta da qola dáýirinde adamdar mekendegenin bildiredi. Syrdarıanyń tómengi aǵysyndaǵy, qola dáýiriniń sońǵy kezeńine jatatyn.................. (Túgisken) kesenesi. Ózderiniń dene qurylysy jaǵynan androndyqtar............... (eýropeoıdterge) uqsaǵan.

3 - top. «Tarıhı dıktant».
Androndyqtardyń basty kásibi........ (mal baǵý),................... (eginshilik) pen........... (balyq aýlaý) bolǵan.............,.............,..........,.......... (Esil, Ertis, Tobyl, Buqtyrma) ózenderin boılaı qonystanǵan. Qonystardyń mańyndaǵy egistikke..........,..............,............. (bıdaı, arpa, tary) ekken. Androndyqtar jerdi tesemen óńdegen,...........,.......,......... men.......... (sıyr, qoı, eshki, jylqy) ósirgen. Sazbalshyqty...... (ydys) jasaýǵa paıdalandy. Ydystar ár alýan pishinde jasalǵan. Andron taıpalary sharýashylyq salasynyń biri ken isi men............ (metal óndeý) qurady.

3 - kezeń. «Sózder sóıleıdi».
Kezeń sharty: termınder jazylǵan kartochkalar kórsetemin. Oıynnyń sharty boıynsha eshkim úndemeıdi, qol kóterip aıtady.
- Qola dáýiri - (qola quraldardyń óndiriske engen kezeńi)
- Soqa (egin egý úshin jer jyrtýǵa arnalǵan metal tisti negizgi jer óńdeý quraly)
- Oba (qabir ústine topyraqtan úıilgen tóbeshik)
- Jeke menshik (jekelegen otbasylardyń baılyǵy)
- Abyzdar (rýdyń ejelgi salt – dástúri men ádet – ǵuryptarynyń buljymaı oryndalýyn qadaǵalady)
- Totemızm (shyǵý tegin janýarlarmen baılanystyrý)
- Fetıshızm (jansyz dúnıege senip, sonyń qasıetine tabyný)
- Anımızm (janǵa, rýhqa sený)

4 - kezeń. «Kim bilgir, kim jyldam?»
Kezeń sharty: jalpy oqýshylarǵa suraqtar qoıylady. Kim birinshi qolyn kóterse, sol jaýap berý quqyǵyn ıelenedi.
1) Neshinshi myńjyldyqta taıpalar qola buıymdar jasaý isin meńgerdi? (b. z. b. 2 myńj.)
2) Androndyqtardyń syrt bet – beınesin sıpattaǵan akademık? (V. Alekseev)
3) Beǵazy – Dándibaı mádenıetiniń obalary qaıda ornalasqan? (Ortalyq Qazaqstan)
4) Qola dáýirin josparly zertteý qaı jyly bastaldy? (1946 jyly)
5) Qazaqstan jerindegi qola dáýiri eskertkishteriniń syryn ashqan qazaqtyń ǵalymy (Á. Marǵulan)
6) Andron mádenıetiniń neshe ereksheligi boldy? (3)
7) Qola dáýirine jatatyn túıe súıekteri tabylǵan aımaqtar? (Ortalyq jáne Batys Qazaqstan)
8) Qola dáýiriniń qonystary kóbinese qaı jerlerde ornalasty? (ózenderdiń jaǵasynda)
9) Turǵyn úıleri neshe túrge bólindi jáne qandaı – qandaı? (2 túrge: jartylaı jertóle, jer betine salynǵan úıler)
10) Qola dáýiriniń sońyna qaraı qoldanǵan qola jáne mys oraqtar qaı jerlerden tabyldy? (Shyǵys Qazaqstan Malo – Krasnoıarka, Batys Qazaqstan Alekseev, Soltústik Qazaqstan Stepnák, Jetisý)
11) Qola shalǵy tabylǵan jer? (Kókshetaý jerindegi Shaǵalaly)
12) Ólgen adamdardy qalaı jerledi? (múrdeni qabirge sol, ne oń jambasymen bir qyrynan jatqyzǵan, ólikpen birge barlyq zattaryn jerlegen)

5 - kezeń. «Salystyrý kestesi»
Kezeń sharty: «Tas dáýiri», «Qola dáýiri» kezeńderin salystyrý.
Venn dıagramsymen jumys

6 - kezeń. «Qorytyndy»
İİİ. Úı tapsyrmasyn berý. Álkeı Marǵulan týraly maǵlumat jınaý.
İV. Baǵalaý.