Qoınynda halyq er jetken, Qazaqy besik án besik
Qoınynda halyq er jetken
Qazaqy besik án besik
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa besik týraly túsinik berý jáne jasalý joldaryn, besik mańyzyn túsindirý. Besikke salý rásiminiń salt – sanalyq, tárbıelik tálimdik erejelerin, ulaǵatty qasıetteriniń mánin úıretý. Qyz balalarǵa ana mindeti, náreste kıimin tigý ádisterimen tanystyrý.
2. Ulttyq salt – dástúrdegi izgilikter men jaqsylyqtardy jańǵyrtyp, jalǵastyrýǵa, bardy baǵalaýǵa úıretý. Bala dúnıege kelgendegi yrymdar men tyıymdardy úırete otyryp, balalardy halyq muralaryn bilýge, adamgershilikke ımandylyqqa tárbıeleý.
3. Oqýshylardy sheberlik, ustalyq qolóneri daǵdylaryn qalyptastyrý. Oı – órisin keńeıtý. Uqyptylyq, eptilik, qasıetterin damytý. Túsindirý, baıandaý, úıretý.
Sabaqtyń ádisi: Kiriktirilgen
Sabaqtyń túri: Jańa taqyrypty oqytý
Sabaqtyń kórnekiligi: Besik, jasaýy, jabdyǵy, sýreti, náreste kıiminiń tigilý ádisteri, qanatty sózder, besik jyry
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń oqý – quraly daıyndyǵyn, sabaqqa qatysýyn tekserý. Nazaryn sabaqqa aýdarý.
İV. Sabaqtyń maqsaty: besiktiń qurylysymen tanysý, náresteni besikke bóleý
V. Jańa sabaq.
«Besiksiz úıde bereke joq» degendeı, bala ómirdiń jalǵasy, otbasynyń jemis berer gúli erli – zaıyptylardyń tireý – dińgegi.
Qazaq balasyn besikke salyp asyraıdy. Aǵash besik kóshpeli ómirge óte qolaıly. Besik ıip keptirilgen taldan jasalady. Jórgegi tartpalary astyndaǵy tesigi, shúmeshegi túbegimen balanyń taza, jınaq jatýyna sebepshi. Eki basyn qaıyń aǵashtan shaýyp jasaıdy. Kıizden túbek jasaıdy, oǵan orta beline deıin kúl salady. Balany oraıtyn keýdeshe, aıaq jaqty qymtaıtyn kórpeshemen (ony jórgek dep ataıdy) orap tańyp, basyna jastyq salady. Balany bólegen besiktiń ústine jeti nárse jabady. Máselen: besik kórpe, shapan, kebenek, júgen, qamshy, ton jabý kerek.
Besiktiń bala tárbıesine yńǵaılyǵy: birinshiden kóship qonǵanda túıege artyp júrýge qolaıly, ekinshiden balany emizgende óte qolaıly, úshinshiden besik balanyń denesiniń tazalyǵyna, uıyqtaýyna qolaıly. Balanyń denesi qurǵaq bolyp, jaıly uıyqtaıdy. Bala kúnige 40 kúnge deıin 22 – 23 saǵat, 6 aıǵa deıin 20 – 21 saǵat, al 1 jasqa deıin 20 – 21 saǵat uıyqtaýy kerek.
Balany besikke salýdy úrim – butaǵy ósken, bedeldi qarıalardyń birine tapsyrylǵan. Ana besiktiń jasaý – jabdyqtaryn úıine jasap ákelip, aǵash besikke salarynda náresteden shyn – shaıtan aýlaq bolsyn degen nıetpen besikti otpen alastaıdy. Bul birinshiden dinı uǵymǵa baılanysty, ekinshiden mıkrobtardy óltirý, úshinshiden ıis – qonysty ketirý, ıaǵnı gıgıenalyq tazalyq kózdelgen. Al náresteniń kıimi 40 - ynan shyqqansha kóılegi ıt jeıde maqtadan ıirilgen matadan tigilip, tegis buıymynyń syrtyna qaraı tigiledi. Jeıdege túıme salynbaıdy. Pishý ádisteri taqtada syzbada kórsetilgen
Besik jyry ananyń balasyna degen mahabbat án urany. Ol birinshiden ásem áýenmen sábıdi tátti uıqyǵa bóleýde, ekinshiden ananyń úmit – sáýlesi balasyna tilek batasy.
Besik jyrynan halyqtyń bala tárbıesindegi oı armany anyq kóringen. Mal baq, kásip et, el – jurtyńdy jaýdan qorǵa degen oıyn halyq besikte jatqan nárestege aqyl keńes tilek etip bildirgen. Balany jastaıynan el namysyn qorǵaýshy azamat bolýǵa baýlý, ony ana amanaty retinde keler urpaqtyń qulaǵyna sińirý ejelgi el dástúriniń ozyq túri bolǵan.
Saramandyq jumys.
Oqýshylar taqtadaǵy besiktiń qurylysy jáne jas náreste kıiminiń tigý ádisteriniń syzbasyn dápterge túsirip, jazyp alý. Er balalar besikti aǵashtan qurastyrý jumystaryn tokarlyq stanok, aǵash joný stanogy, balǵa, jelim kómegimen oryndaıdy. Qyzdar bala bas kıimi men jıdeniń úlgisin qaǵazdan piship, daıyndaıdy. Besik jabdyǵy, jasaýynyń attary men tigilý jumystarymen tanysyp, balany bóleý kezindegi yrymdar men tyıymdardy aıtyp ótedi. Qýyrshaqty paıdalanyp balany besikke bóleýdi úırenedi.
Oqýshylar suraqqa jaýap beredi.
1. Sábı dúnıege kelgendegi taǵy qandaı dástúrlerdi bilesińder?
2. Súıinshi berý...
3. Kórimdik alý...
4. Balaǵa at qoıý...
5. Náresteni 40 - an shyǵarý...
6. Bata alý...
7. Yrymdar...
8. Tıymdar...
9. Balany shomyldyrý... besikke salý
10. Besikti alastaý
Sabaqty bekitý.
Ortaǵa besikti jabdyǵymen qoıyp, jasaý, jórgekterin óleńmen jasaý.
Áshekeıli aq besik,
Áldıime baq besik.
Shúmegińdi tabaıyn,
Túbegińdi salaıyn.
Syldyrmaǵyńdy taǵaıyn,
Jibek kórpe tabaıyn.
Baýyn barqyt púlishten,
Baldaqtaryń kúmisten,
Jabdyǵyńmen syılysyń,
Jatsa bópem jaılysyń.
Bópem senen ósedi,
Qutty bolsyn tósegiń.
Túbekten «Tyshty ma» taratý.
Besik daıyn bolǵan soń, besikti alastaý
Alas, alas, baladan alas
Iesi keldi, páleden kósh!
Alas, alas, páleden alas
Kózi jamannyń kózinen alas
Tili jamannyń tilinen alas
Qyryq qabyrǵasynan alas,
Otyz omyrtqasynan alas
Alas, alas, alas
Besik alastalǵannan keıin temirmen tańba basylady.
Ana bóbegin besikke bóleıdi. Budan soń balany terbetip besik jyryn bala uıyqtaǵansha oryndaıdy.
Maqal – mátel aıtý.
Besiktegi balanyń kúlgenin kórgen bir murat,
Aldyna túsip ananyń júrgenin kórgen bir murat.
Adam bolatyn bala alysqa qaraıdy. t. b
1. Besiktiń mańyzy qandaı?
2. Besiktiń qurylysyn ata?
3. Besikti alastaýdyń máni nede?
4. Besik jyrynyń tárbıelik máni nede?
5. Jańa týǵan náresteniń kıiminiń ereksheligi nede?
Úıge tapsyrma:
1. Besik syzbasyn syzý
2. Náreste kıimin tigý
3. Besik jyryn jattaý
4. Besik baýdy quraq quraý ádisimen tigý
Qazaqy besik án besik
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa besik týraly túsinik berý jáne jasalý joldaryn, besik mańyzyn túsindirý. Besikke salý rásiminiń salt – sanalyq, tárbıelik tálimdik erejelerin, ulaǵatty qasıetteriniń mánin úıretý. Qyz balalarǵa ana mindeti, náreste kıimin tigý ádisterimen tanystyrý.
2. Ulttyq salt – dástúrdegi izgilikter men jaqsylyqtardy jańǵyrtyp, jalǵastyrýǵa, bardy baǵalaýǵa úıretý. Bala dúnıege kelgendegi yrymdar men tyıymdardy úırete otyryp, balalardy halyq muralaryn bilýge, adamgershilikke ımandylyqqa tárbıeleý.
3. Oqýshylardy sheberlik, ustalyq qolóneri daǵdylaryn qalyptastyrý. Oı – órisin keńeıtý. Uqyptylyq, eptilik, qasıetterin damytý. Túsindirý, baıandaý, úıretý.
Sabaqtyń ádisi: Kiriktirilgen
Sabaqtyń túri: Jańa taqyrypty oqytý
Sabaqtyń kórnekiligi: Besik, jasaýy, jabdyǵy, sýreti, náreste kıiminiń tigilý ádisteri, qanatty sózder, besik jyry
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń oqý – quraly daıyndyǵyn, sabaqqa qatysýyn tekserý. Nazaryn sabaqqa aýdarý.
İV. Sabaqtyń maqsaty: besiktiń qurylysymen tanysý, náresteni besikke bóleý
V. Jańa sabaq.
«Besiksiz úıde bereke joq» degendeı, bala ómirdiń jalǵasy, otbasynyń jemis berer gúli erli – zaıyptylardyń tireý – dińgegi.
Qazaq balasyn besikke salyp asyraıdy. Aǵash besik kóshpeli ómirge óte qolaıly. Besik ıip keptirilgen taldan jasalady. Jórgegi tartpalary astyndaǵy tesigi, shúmeshegi túbegimen balanyń taza, jınaq jatýyna sebepshi. Eki basyn qaıyń aǵashtan shaýyp jasaıdy. Kıizden túbek jasaıdy, oǵan orta beline deıin kúl salady. Balany oraıtyn keýdeshe, aıaq jaqty qymtaıtyn kórpeshemen (ony jórgek dep ataıdy) orap tańyp, basyna jastyq salady. Balany bólegen besiktiń ústine jeti nárse jabady. Máselen: besik kórpe, shapan, kebenek, júgen, qamshy, ton jabý kerek.
Besiktiń bala tárbıesine yńǵaılyǵy: birinshiden kóship qonǵanda túıege artyp júrýge qolaıly, ekinshiden balany emizgende óte qolaıly, úshinshiden besik balanyń denesiniń tazalyǵyna, uıyqtaýyna qolaıly. Balanyń denesi qurǵaq bolyp, jaıly uıyqtaıdy. Bala kúnige 40 kúnge deıin 22 – 23 saǵat, 6 aıǵa deıin 20 – 21 saǵat, al 1 jasqa deıin 20 – 21 saǵat uıyqtaýy kerek.
Balany besikke salýdy úrim – butaǵy ósken, bedeldi qarıalardyń birine tapsyrylǵan. Ana besiktiń jasaý – jabdyqtaryn úıine jasap ákelip, aǵash besikke salarynda náresteden shyn – shaıtan aýlaq bolsyn degen nıetpen besikti otpen alastaıdy. Bul birinshiden dinı uǵymǵa baılanysty, ekinshiden mıkrobtardy óltirý, úshinshiden ıis – qonysty ketirý, ıaǵnı gıgıenalyq tazalyq kózdelgen. Al náresteniń kıimi 40 - ynan shyqqansha kóılegi ıt jeıde maqtadan ıirilgen matadan tigilip, tegis buıymynyń syrtyna qaraı tigiledi. Jeıdege túıme salynbaıdy. Pishý ádisteri taqtada syzbada kórsetilgen
Besik jyry ananyń balasyna degen mahabbat án urany. Ol birinshiden ásem áýenmen sábıdi tátti uıqyǵa bóleýde, ekinshiden ananyń úmit – sáýlesi balasyna tilek batasy.
Besik jyrynan halyqtyń bala tárbıesindegi oı armany anyq kóringen. Mal baq, kásip et, el – jurtyńdy jaýdan qorǵa degen oıyn halyq besikte jatqan nárestege aqyl keńes tilek etip bildirgen. Balany jastaıynan el namysyn qorǵaýshy azamat bolýǵa baýlý, ony ana amanaty retinde keler urpaqtyń qulaǵyna sińirý ejelgi el dástúriniń ozyq túri bolǵan.
Saramandyq jumys.
Oqýshylar taqtadaǵy besiktiń qurylysy jáne jas náreste kıiminiń tigý ádisteriniń syzbasyn dápterge túsirip, jazyp alý. Er balalar besikti aǵashtan qurastyrý jumystaryn tokarlyq stanok, aǵash joný stanogy, balǵa, jelim kómegimen oryndaıdy. Qyzdar bala bas kıimi men jıdeniń úlgisin qaǵazdan piship, daıyndaıdy. Besik jabdyǵy, jasaýynyń attary men tigilý jumystarymen tanysyp, balany bóleý kezindegi yrymdar men tyıymdardy aıtyp ótedi. Qýyrshaqty paıdalanyp balany besikke bóleýdi úırenedi.
Oqýshylar suraqqa jaýap beredi.
1. Sábı dúnıege kelgendegi taǵy qandaı dástúrlerdi bilesińder?
2. Súıinshi berý...
3. Kórimdik alý...
4. Balaǵa at qoıý...
5. Náresteni 40 - an shyǵarý...
6. Bata alý...
7. Yrymdar...
8. Tıymdar...
9. Balany shomyldyrý... besikke salý
10. Besikti alastaý
Sabaqty bekitý.
Ortaǵa besikti jabdyǵymen qoıyp, jasaý, jórgekterin óleńmen jasaý.
Áshekeıli aq besik,
Áldıime baq besik.
Shúmegińdi tabaıyn,
Túbegińdi salaıyn.
Syldyrmaǵyńdy taǵaıyn,
Jibek kórpe tabaıyn.
Baýyn barqyt púlishten,
Baldaqtaryń kúmisten,
Jabdyǵyńmen syılysyń,
Jatsa bópem jaılysyń.
Bópem senen ósedi,
Qutty bolsyn tósegiń.
Túbekten «Tyshty ma» taratý.
Besik daıyn bolǵan soń, besikti alastaý
Alas, alas, baladan alas
Iesi keldi, páleden kósh!
Alas, alas, páleden alas
Kózi jamannyń kózinen alas
Tili jamannyń tilinen alas
Qyryq qabyrǵasynan alas,
Otyz omyrtqasynan alas
Alas, alas, alas
Besik alastalǵannan keıin temirmen tańba basylady.
Ana bóbegin besikke bóleıdi. Budan soń balany terbetip besik jyryn bala uıyqtaǵansha oryndaıdy.
Maqal – mátel aıtý.
Besiktegi balanyń kúlgenin kórgen bir murat,
Aldyna túsip ananyń júrgenin kórgen bir murat.
Adam bolatyn bala alysqa qaraıdy. t. b
1. Besiktiń mańyzy qandaı?
2. Besiktiń qurylysyn ata?
3. Besikti alastaýdyń máni nede?
4. Besik jyrynyń tárbıelik máni nede?
5. Jańa týǵan náresteniń kıiminiń ereksheligi nede?
Úıge tapsyrma:
1. Besik syzbasyn syzý
2. Náreste kıimin tigý
3. Besik jyryn jattaý
4. Besik baýdy quraq quraý ádisimen tigý
You Might Also Like
