- 05 naý. 2024 01:02
- 181
HHİ ǵasyr kóshbasshysy
«HHİ ǵasyr kóshbasshysy»
Maqsaty: Oqýshylardy óz betinshe izdenýge, oılaryn erkin jetkize bilýge úıretý. Oı - órisin, tilin, oılaý qabiletin damytý. Shyǵarmashyl belsendi tulǵa tárbıeleý.
Kórnekilikter: ınterbelsendi taqta, maqal - mátelder jazylǵan kartashalar, syzba, sandar.
Túri: zıatkerlik oıyn.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Tyńdańyzdar! Tyńdańyzdar!
Saıystan tys qalmańyzdar!
Munda qyzyq tabylar,
Bilim nury shashylar.
Aqyl, tili damyǵan,
Úlgi alaıyq qyzdardan!
- Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar! Elimizdiń bolashaǵy tek qana bilimdi jastar ekeni daýsyz. Osy maqsatpen 4 - shi synyp oqýshylarynyń arasynda «HHİ ǵasyr kóshbasshysy» zıatkerlik oıynyn ótkizgeli otyrmyz.
- Eń aldymen saıysqa qatysýshylarmen tanysyp óteıik.
----------
- Ádilqazylar alqasymen tanystyrý.
--------------
Kirispe sóz.
Til - óte mańyzdy qural. Til bolmasa adam óz oıyn jetkize almas edi. Ótken tarıhymyz, halqymyzdyń ádet ǵuryptary, salt - dástúrleri, bizge ana tilimiz arqyly jetedi. Qazaq tili - óte baı ári kórkem tilderdiń biri. Memlekettik tildi meńgerý – QR azamatynyń paryzy.
- Búgingi ıntellektýaldy oıyn bes asýdan turady:
- Saıys 5 bólimnen turady.
İ bólim – “ Báıge”.
İİ bólim –“Polıglot”.
İİİ bólim – “Bilimpaz”
İÚ bólim – “Til óneri “
Ú bólim – “Kókpar”
Úİ bólim – “Jorǵa”dep atalady.
- Árbir durys jaýap úshin qatysýshylarǵa upaıdan beriledi. Ár týrdan keıin upaıy tómen oqýshylar shyǵyp otyrady. Eń sońynda bir oqýshy, ıaǵnı kóshbasshysy qalý kerek. Sonymen, qatysýshylarǵa sáttilik tileı otyra, oıynymyzdy bastaımyz.
Maqsaty: Oqýshylardy óz betinshe izdenýge, oılaryn erkin jetkize bilýge úıretý. Oı - órisin, tilin, oılaý qabiletin damytý. Shyǵarmashyl belsendi tulǵa tárbıeleý.
Kórnekilikter: ınterbelsendi taqta, maqal - mátelder jazylǵan kartashalar, syzba, sandar.
Túri: zıatkerlik oıyn.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Tyńdańyzdar! Tyńdańyzdar!
Saıystan tys qalmańyzdar!
Munda qyzyq tabylar,
Bilim nury shashylar.
Aqyl, tili damyǵan,
Úlgi alaıyq qyzdardan!
- Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar! Elimizdiń bolashaǵy tek qana bilimdi jastar ekeni daýsyz. Osy maqsatpen 4 - shi synyp oqýshylarynyń arasynda «HHİ ǵasyr kóshbasshysy» zıatkerlik oıynyn ótkizgeli otyrmyz.
- Eń aldymen saıysqa qatysýshylarmen tanysyp óteıik.
----------
- Ádilqazylar alqasymen tanystyrý.
--------------
Kirispe sóz.
Til - óte mańyzdy qural. Til bolmasa adam óz oıyn jetkize almas edi. Ótken tarıhymyz, halqymyzdyń ádet ǵuryptary, salt - dástúrleri, bizge ana tilimiz arqyly jetedi. Qazaq tili - óte baı ári kórkem tilderdiń biri. Memlekettik tildi meńgerý – QR azamatynyń paryzy.
- Búgingi ıntellektýaldy oıyn bes asýdan turady:
- Saıys 5 bólimnen turady.
İ bólim – “ Báıge”.
İİ bólim –“Polıglot”.
İİİ bólim – “Bilimpaz”
İÚ bólim – “Til óneri “
Ú bólim – “Kókpar”
Úİ bólim – “Jorǵa”dep atalady.
- Árbir durys jaýap úshin qatysýshylarǵa upaıdan beriledi. Ár týrdan keıin upaıy tómen oqýshylar shyǵyp otyrady. Eń sońynda bir oqýshy, ıaǵnı kóshbasshysy qalý kerek. Sonymen, qatysýshylarǵa sáttilik tileı otyra, oıynymyzdy bastaımyz.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.