"Aqkól jaǵasynda" Ámirhan Ábdýlın
Sabaqtyń taqyryby: Aqkól jaǵasynda. Ámirhan Abdýllın
Sabaqtyń maqsaty: Jańa sabaqpen tanysý; oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy uǵyndyrý, túsinip durys oqýǵa, qorytyndy shyǵarýǵa mashyqtandyrý.
Týǵan eli týraly túsinikterin keńeıtý.
Sózdik qoryn molaıtý, este saqtaý qabiletterin arttyrý. Otanyn súıýge, adamgershilikke tárbıelenip, ózdik jumys júrgizý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Sabaqtyń ádisi: taldaý, jınaqtaý, til damytý, suraq – jaýap, áńgimelesý, oıyn
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń júrisi: İ Uıymdastyrý bólimi
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn, zeıinderin sabaqqa aýdarý.
Kúlimdep kún búgin
Qarady maǵan da
Kúlimdep kún búgin
Qarady saǵan da
Kúlimdep kún búgin
Qarady barshaǵa
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. Mánerlep oqytý
2. Suraqtarǵa jaýap alý
3. Oqýshylarǵa birin - biri baǵalatý.
«Sóz mergen» oıyny.
- Mergen sózin qalaı túsinesińder?
- Mergendik týraly suraq – jaýap alý.
- Oqýshylardy úsh topqa bólý
- (olardy juldyzsha arqyly baǵalaý)
İİİ. Jańa sabaq.
«Aqkól jaǵasynda» Ámirhan Abdýllın
- Avtor týraly maǵlumat berý.
- A. Baıtursynuly kim? Tirek – syzbamen jumys
A. Baıtursynuly – asa iri ǵalym, qazaq tili biliminiń negizin qalaýshy, aqyn jáne aýdarmashy, ustaz, ádebıet teoretıgi, memleket qaıratkeri, el - jurtynyń abzal aza¬maty. 20 - ǵasyrdaǵy Qazaqstanda ınovasıalyq pedagogıkalyq ıdeıalardyń damýy A. Baıtursynov atymen baılanysty.
A. Baıtursynuly týǵan halqy úshin, eliniń bolashaǵy úshin kúresken azamat retinde tym erte tanyldy. Qazan tóńkerisine deıin «qaýipti adam» retinde ókimet kózine erte shalynyp, ómiri únemi qaýip - qaterde boldy. Aq patsha zamanynda da, qyzyl ımperıa ony tek qýǵyn - súrgin, túrme tóri qarsy alyp, attaǵan árbir qadamyna baqylaý ornatyp edi. Kóp jyldar boıy «halyq jaýy» retinde týǵan halqymen aralasa almaı, tipti esimi umyt qala jazdaǵany jasyryn syr emes. Kúresker, qaıratker, aqyn – jazýshy, aǵartýshy, tula boıy adamgershilik, adaldyqty syıǵyza bilgen A. Baıtursynuly HH ǵasyr urpaǵymen qaıta aralasty.
İ bólim. «Myqty bolsań taýyp kór»
- «Nyspym» - óz atym nemese esimim
- «Kóshir» - arba aıdaıtyn adam
- «Tarantas» - kúıli adamdar minetin tórt aıaqty arba
İİ bólim. «Júırik bolsań shaýyp kór»
- Mátindi oqý.
- Mátinde buryn estilmegen sózdermen jumys.
- Badrısafa kim?
- Ahmetke minezdeme berý. Badrısafa
- Áńgimeni bólikterge bólip, jospar qurý. Berilgen sózderdi mátinnen taýyp, bólimge at qoıý.
1-top «arba júgirip otyrǵyzdy»
2-top «attas Aqkól máre - sáre»
3-top «qart áńgimelep estigen»
İİİ bólim. Sergitý sáti. «Kim shapshań?» matematıkalyq jumbaqtar
- Top torǵaı ushyp kelip, butaqqa qondy. Eger torǵaılar butaqqa bir - birden qonsa, bir torǵaı artyq, al eki - ekiden qonsa, bir butaq artyq qalady.
Torǵaı nesheý, butaq nesheý? (4 torǵaı, 3 butaq)
- Kitaphanada 3 bólme,
Ár bólmede 10 shkaf.
Ár shkafta 5 sóre,
Sanaı alsań eger de,
Aıtyp bershi anyqtap? (3*10*5=150)
- Sekem ap bir daýystan,
Qansha boldy sóresi.
Bezektep bes saýysqan
Úsh úki úrkip ushty,
Tasqa qulap túsipti.
Jarda jeti japalaq,
Otyrǵanda qatarlap,
Top toǵyz toqyldaq,
Qarǵyp ketken topyrlap
Sóıtip qyzyq is boldy,
Bári qansha qus boldy? (5+3+7+9=24)
İV bólim. «Oıly bolsań ozyp kór» Shyǵarmashylyq tapsyrma
Ulanymyn,
Oılap ósken erteńdi.
Táýelsizdik
Quttyqtaımyn sizderdi!
- Oqýshylar óz oılarynan jumbaq nemese jańyltpash qurastyrý.
Sózjumbaq
«Óshpes ómir ónegeleri» taraýynda ádebıet pen ónerge óshpes iz qaldyrǵan áıgili adamdardyń atyn durys tapsań, ataqty aqyn esimi shyǵady.
1. «Abaı joly» romanynyń avtory.
2. Famıalıasyn Qyrǵyzbaev dep ózgertken kim?
3. «Qaıran sheshem» kúıin shyǵarǵan ataqty kúıshi
4. Ataqty qazaq palýany
5. «Bireýge jaqsylyq etseń, jaqsylyǵyńdy mindet etpe» degen kimniń sózi?
6. «Oryndalǵan arman» áńgimesiniń avtory
İV. Oı qorytý
- Suraq - jaýap alý.
1. Áńgimede kim týraly aıtylady?
2. A. Baıtursynulynyń sóılegen sózinen, is - áreketinen qandaı adam ekenin baıqadyńdar?
3. Balalardyń aıtqan jańyltpashtary men jumbaqtary unady ma?
- Oqýshylardyń alǵan áseri. (Ár oqýshy qorjynyna kerekti sózderdi salady)
(Jaqsy, keremet, tamasha, qyzyqty, tartymdy)
- 3 top boıynsha qorytý. (Dostyq jeńdi, birlik jeńdi)
- «Táýelsizdik alǵannan keıingi kezeńde, nebir tar jol, taıǵaq keshýlerden súrinbeı ótip, áleýmettik - ekonomıkalyq, saıası jańarý jolyna túsken Qazaqstan búkil álemdik qaýymdastyqtaǵy óz orny, óz bedeli bar abyroıly memleketke aınaldy»
N. Nazarbaev.
V. Baǵalaý.
Vİ. Úıge tapsyrma.
- Oqý, mazmunyn aıtý
Sabaqtyń maqsaty: Jańa sabaqpen tanysý; oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy uǵyndyrý, túsinip durys oqýǵa, qorytyndy shyǵarýǵa mashyqtandyrý.
Týǵan eli týraly túsinikterin keńeıtý.
Sózdik qoryn molaıtý, este saqtaý qabiletterin arttyrý. Otanyn súıýge, adamgershilikke tárbıelenip, ózdik jumys júrgizý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Sabaqtyń ádisi: taldaý, jınaqtaý, til damytý, suraq – jaýap, áńgimelesý, oıyn
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń júrisi: İ Uıymdastyrý bólimi
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn, zeıinderin sabaqqa aýdarý.
Kúlimdep kún búgin
Qarady maǵan da
Kúlimdep kún búgin
Qarady saǵan da
Kúlimdep kún búgin
Qarady barshaǵa
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. Mánerlep oqytý
2. Suraqtarǵa jaýap alý
3. Oqýshylarǵa birin - biri baǵalatý.
«Sóz mergen» oıyny.
- Mergen sózin qalaı túsinesińder?
- Mergendik týraly suraq – jaýap alý.
- Oqýshylardy úsh topqa bólý
- (olardy juldyzsha arqyly baǵalaý)
İİİ. Jańa sabaq.
«Aqkól jaǵasynda» Ámirhan Abdýllın
- Avtor týraly maǵlumat berý.
- A. Baıtursynuly kim? Tirek – syzbamen jumys
A. Baıtursynuly – asa iri ǵalym, qazaq tili biliminiń negizin qalaýshy, aqyn jáne aýdarmashy, ustaz, ádebıet teoretıgi, memleket qaıratkeri, el - jurtynyń abzal aza¬maty. 20 - ǵasyrdaǵy Qazaqstanda ınovasıalyq pedagogıkalyq ıdeıalardyń damýy A. Baıtursynov atymen baılanysty.
A. Baıtursynuly týǵan halqy úshin, eliniń bolashaǵy úshin kúresken azamat retinde tym erte tanyldy. Qazan tóńkerisine deıin «qaýipti adam» retinde ókimet kózine erte shalynyp, ómiri únemi qaýip - qaterde boldy. Aq patsha zamanynda da, qyzyl ımperıa ony tek qýǵyn - súrgin, túrme tóri qarsy alyp, attaǵan árbir qadamyna baqylaý ornatyp edi. Kóp jyldar boıy «halyq jaýy» retinde týǵan halqymen aralasa almaı, tipti esimi umyt qala jazdaǵany jasyryn syr emes. Kúresker, qaıratker, aqyn – jazýshy, aǵartýshy, tula boıy adamgershilik, adaldyqty syıǵyza bilgen A. Baıtursynuly HH ǵasyr urpaǵymen qaıta aralasty.
İ bólim. «Myqty bolsań taýyp kór»
- «Nyspym» - óz atym nemese esimim
- «Kóshir» - arba aıdaıtyn adam
- «Tarantas» - kúıli adamdar minetin tórt aıaqty arba
İİ bólim. «Júırik bolsań shaýyp kór»
- Mátindi oqý.
- Mátinde buryn estilmegen sózdermen jumys.
- Badrısafa kim?
- Ahmetke minezdeme berý. Badrısafa
- Áńgimeni bólikterge bólip, jospar qurý. Berilgen sózderdi mátinnen taýyp, bólimge at qoıý.
1-top «arba júgirip otyrǵyzdy»
2-top «attas Aqkól máre - sáre»
3-top «qart áńgimelep estigen»
İİİ bólim. Sergitý sáti. «Kim shapshań?» matematıkalyq jumbaqtar
- Top torǵaı ushyp kelip, butaqqa qondy. Eger torǵaılar butaqqa bir - birden qonsa, bir torǵaı artyq, al eki - ekiden qonsa, bir butaq artyq qalady.
Torǵaı nesheý, butaq nesheý? (4 torǵaı, 3 butaq)
- Kitaphanada 3 bólme,
Ár bólmede 10 shkaf.
Ár shkafta 5 sóre,
Sanaı alsań eger de,
Aıtyp bershi anyqtap? (3*10*5=150)
- Sekem ap bir daýystan,
Qansha boldy sóresi.
Bezektep bes saýysqan
Úsh úki úrkip ushty,
Tasqa qulap túsipti.
Jarda jeti japalaq,
Otyrǵanda qatarlap,
Top toǵyz toqyldaq,
Qarǵyp ketken topyrlap
Sóıtip qyzyq is boldy,
Bári qansha qus boldy? (5+3+7+9=24)
İV bólim. «Oıly bolsań ozyp kór» Shyǵarmashylyq tapsyrma
Ulanymyn,
Oılap ósken erteńdi.
Táýelsizdik
Quttyqtaımyn sizderdi!
- Oqýshylar óz oılarynan jumbaq nemese jańyltpash qurastyrý.
Sózjumbaq
«Óshpes ómir ónegeleri» taraýynda ádebıet pen ónerge óshpes iz qaldyrǵan áıgili adamdardyń atyn durys tapsań, ataqty aqyn esimi shyǵady.
1. «Abaı joly» romanynyń avtory.
2. Famıalıasyn Qyrǵyzbaev dep ózgertken kim?
3. «Qaıran sheshem» kúıin shyǵarǵan ataqty kúıshi
4. Ataqty qazaq palýany
5. «Bireýge jaqsylyq etseń, jaqsylyǵyńdy mindet etpe» degen kimniń sózi?
6. «Oryndalǵan arman» áńgimesiniń avtory
İV. Oı qorytý
- Suraq - jaýap alý.
1. Áńgimede kim týraly aıtylady?
2. A. Baıtursynulynyń sóılegen sózinen, is - áreketinen qandaı adam ekenin baıqadyńdar?
3. Balalardyń aıtqan jańyltpashtary men jumbaqtary unady ma?
- Oqýshylardyń alǵan áseri. (Ár oqýshy qorjynyna kerekti sózderdi salady)
(Jaqsy, keremet, tamasha, qyzyqty, tartymdy)
- 3 top boıynsha qorytý. (Dostyq jeńdi, birlik jeńdi)
- «Táýelsizdik alǵannan keıingi kezeńde, nebir tar jol, taıǵaq keshýlerden súrinbeı ótip, áleýmettik - ekonomıkalyq, saıası jańarý jolyna túsken Qazaqstan búkil álemdik qaýymdastyqtaǵy óz orny, óz bedeli bar abyroıly memleketke aınaldy»
N. Nazarbaev.
V. Baǵalaý.
Vİ. Úıge tapsyrma.
- Oqý, mazmunyn aıtý
You Might Also Like
