InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: "Halyqtar dostyǵy"
Maqsaty: A) Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy halyqtar dostastyǵy men prınsıpterin bilý. Kópultty el ekendigin jete bilý jáne uǵyný.
Á) Qazaq halqynyń salt - dástúri men ulttyq taǵamdary týraly málimetterdi izdený jumystary arqyly ózgelermen oı bólisý. Tanymdyq tapsyrmalary arqyly balalardyń oılaý qabilet -
terin damytý.
B) Barlyq ult ókilderimen dostyq qarym - qatynas pen kelisimde, ómir súre bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: sýretter, tapsyrmalar, maqal - mátelder, jumbaqtar, oqýlyq,
Interaktıvti taqta, test tapsyrmalary, skrepkı, aq qaǵaz,
Sabaq ádisi: túsindirý, áńgimeleý, suraq - jaýap, klaster, izdený, bes jol óleń, toppen jumys, morfologıa analız, empotıa ádisi

Sabaq barysy. İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq.
A)- Qazir kimniń kóńil - kúıi óte tamasha, qol kótersin!
Kimniń dosy osy synypta otyr, qolyn shapalaqtasyn!
- Kim óz - ózine senimdi, qol kótersin!
- Búgin bizder sabaqta ne isteıtinimizdi biletin bala qolyn shapalaqtasyn!
- Qazir ne isteıtinimizdi bilmeıtin bala qol kótersin!
B) Qazir qandaı mezgil? (kóktem mezgili) Onyń ereksheligi nede? (kún jylyna bastap, qustar ushyp keledi)
Bizder de qustar tezirek ushyp kelýine kómekteseıik
Sergitý sáti. Meıirimdi torǵaı, qaratorǵaı,
Tezirek bizge kele ǵoı ushyp,
Sender úshin jatyrmyz úıshik salyp,
Kishkentaı emes ol úp - úlken saraı.
Osy kóktem mezgiliniń jáne bir ereksheligin atańdarshy.
(merekeler kóp, naýryz merekesin qarsy alamyz, kóktemgi demalysqa shyǵamyz)

V) Úı jumysyna sholý.
Qazaq halqynyń dástúri men ulttyq taǵamy týraly analarymyzdan suhbat alý.
(birneshe oqýshyny tyńdaý)
Baýyrsaq
Baýyrsaq halqymyzdyń erteden kele jatqan ulttyq tamaǵy. ony bıdaı unynan ashytyp baryp uzynsha nemese domalaq etip úlgide daıyndap alyp maıǵa pisiredi.
Quımaq
Quımaqqa unǵa jumyrtqa, qant, maı, sút qosyp, sý aralastyryp suıyq kúıinde qazan sıaqty ydysqa maıǵa pisiredi.
Naýryz kóje
Naýryz kójege jeti túrli dám salynyp pisiriledi.
Tuz, maı, et, bıdaı, tary, sút, qamyr sıaqty jeti dámnen quralýy tıis. Naýryz kójege arnap, soǵymnyń jambasy men jaıa, qazy - qarta saqtalady. Oǵan qurt ezilip, ýyz da quıady.

Qazaq halqynyń salt - dástúrleri
1. Otaý kóterý dástúri
2. Tárbıe dástúrleri:
Atqoıý (ǵuryp) Besikke salý (salt) Tusaýkesý (salt)
3. Otbasy, turmys dástúrleri:
Bata (dástúr) Kórimdik (salt) Shashý (ǵuryp)
4. Eńbek dástúrleri:
Asar (salt) Kógen toı (dástúr) Saban toı (dástúr)
5. Naýryz dástúrleri:
Naýryz kóje Naýryz bata Naýryz tilek

V) Naýryzǵa tilekteri:
1. Tórt túlik aqty bolsyn!
Órisiń malǵa, úıiń janǵa tolsyn!
Kók táńiri nuryńdy aıama,
Jer táńiri yrysyńdy aıama,
Ádiljandy taǵynan taıdyrma,
Áz halyqty baǵynan aıyrma!
Basyma bas qos,
Jasyma jas qos,
Asyma as qos!