«Jylqyshy» áńgimesi Sábıt Muqanov
Sabaqtyń taqyryby: «Jylqyshy» áńgimesi S. Muqanov.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa S. Muqanovtyń «jylqy» áńgimesiniń maz - munyn túsindirý. Jylqy maly týraly túsindirý, «Jeti qazynanyń biri» jylqynyń erekshe qasıetterimen tanystyrý.
Sabaqtyń damytýshylyq maqsaty: Mánerlep oqýǵa, túsingenderin óz sózderimen aıtýǵa.
Sabaqtyń tárbıelik maqsaty: «Jylqy» janýaryna degen sezimderin oıatý qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý. Sózdik qorlaryn molaıtý.
Oılaý, este saqtaý qabiletterin arttyrý.
Shyǵarmashylyqpen jumys jasaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý suraq - jaýap.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, sýretter, toptamalar, maqal - mátelder.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ótilý barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý, baǵalaý.
Úıge ne berildi?
Ospanhan Áýbákirov «Ara men shybyn» ázil óleńi.
2. Suraqqa jaýap.
1. Mátindi shyǵarmanyń qaı túrine jatqyzasyń? 2. Shyǵarma neler jóninde? 3. Shybyn araǵa qandaı ótinish aıtty? 4. Ara nelikten birden kelise salmady?
5. Mysaldan kókeıińe ne túıdiń?
3. Shyǵarmany rólge bólip oqytý.
4. Avtordyń qorytyndy oıy aıtylǵan shýmaqty bólip oqytyp, túsindirý.
Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
İİİ. Jańa sabaq
1. Kirispe áńgime oı qozǵaý.
Balalar! Biz jylqy týraly ne bilemiz?
2. Onyń qandaı paıdasy bar?
3. Jylqy qandaı janýar?
4. Nemen qorektenedi?
5. Qandaı paıdasy bar?
Súti, eti, kólik, tórt aıaǵy bar, jaly bar, júırik, batyrlar mingen, óleń - jyrlar, qońyr, kókshil, taza sý ishedi. Qandaı túrleri bar?
Taǵy qandaı paıdasy bar? Jylqyshy degen kim? Jylqy qandaı janýar? Júırigi, jorǵasy, júktartqysh, súti ókpe aýrýyna em. Jylqy sezimtal, jylqy maldyń patshasy.
Balalar, búgin biz S. Muqanovtyń «Jylqy» áńgimesin oqımyz. Jylqynyń erekshe qasıetterimen, jylqyshy mamandyǵynyń ereksheligimen tanysamyz.
Biz taqtaǵa ne bilgenimiz jaıly jazdyq, endi ne bilgimiz keletini jaıly jazaıyq.
2. 1). «Jylqy» áńgimesin mánerlep oqyp berý. Áńgimeniń mazmunyn túsindirý.
Jylqy – maldyń patshasy. Qazaqtyń kóshpeli turmysynda jylqynyń orny erekshe bolǵan. Qazaq halqy jylqyny erekshe baǵalaǵan...
2). Jylqyshy jáne onyń jylqyshy – aýyl sharýashylyǵynda eńbegi aýyr eńbek. Jylqyshynyń eń aýyr kezeńi – qys kezeńi. Qysta olar qosta ótkizedi. Jylqyshy qosy – kúnde kóship júretin baspana. Qymyzy – shıpaly, taptyrmaıtyn sýsyn.
Qyly arqan, jip, jeli.
Eti - óte joǵary sapaly.
Qazysy – taǵam, emdik qasıeti mol.
Terisi – júgen, úzeńgi baý, qamshy jasaıdy.
3. Dáptermen jumys.
4. El tańbamen tanystyrý.
IV. Kitappen jumys. Oqytý.
V. Suraq - jaýap.
1. Jylqyny jasyna qaraı qalaı ataıdy? (qulyn, jabaǵy, taı, qunan, dónen, besti).
2. Jylqyny túsine qaraı qalaı ataıdy? (tory, kók, jıren, kúreń).
3. Júırik attardy qalaı ataıdy? (sáıgúlik, sańlaq, tulpar, arǵymaq).
4. Jylqyǵa baılanysty qandaı oıyndar bar? (báıge, aýdaryspaq, qyz qýý, kókpar, teńge alý).
Synypty úsh topqa bólemiz.
Oıyn «Báıge»
İ top tapsyrmasy
İ. 1. Jylqy týraly maqal.
İİ. 2. Jylqyǵa baılanysty ulttyq oıyndar.
İİİ. 3. Jylqy jaıly esse jazý (3 mınýt).
İİ. Til óner
1) «... – maldyń patshasy»
2) «Ań patshasy -....
3) «Jylqynyń eńbeginiń aýyr kezeńi -....»
İİİ saıys. Óleń shyǵarý.
IV. Jorǵa oıyny.
İ - top. Jylqyny jasyna qaraı qalaı ataıdy?
İİ - top. Jylqyny túrine qaraı qalaı ataıdy?
İİİ - top. Júırik attardy qalaı ataıdy?
1. Jylqyǵa baılanysty ulttyq oıyndar.
2. Jylqynyń piri.
3. Báıgege shabatyn balany kim deıdi? (shabandoz).
4. Júırik attardy baptaıtyn adam? (bapker)
5. Jylqyda ne joq? (ót)
6. Jylqy qandaı janýar? (sezimtal)
7. Jylqynyń sútiniń qandaı paıdasy bar? (ókpe aýrýyna)
8. Jylqyǵa ne jolamaıdy? (jylan)
V. 5 joldy óleń shyǵarý.
1. Jylqy
2. Qara, júırik, jorǵa
3. Qulynyna qymyz beredi
4. Qymyzyn ishý úshin
5. Jylqy – janýar
Qorytyndylaý, balalar bilimin baǵalaý.
Úıge: «Jylqy» áńgimesiniń mazmunyn aıtý. Jylqy týraly maqal - mátelder jattap kelý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa S. Muqanovtyń «jylqy» áńgimesiniń maz - munyn túsindirý. Jylqy maly týraly túsindirý, «Jeti qazynanyń biri» jylqynyń erekshe qasıetterimen tanystyrý.
Sabaqtyń damytýshylyq maqsaty: Mánerlep oqýǵa, túsingenderin óz sózderimen aıtýǵa.
Sabaqtyń tárbıelik maqsaty: «Jylqy» janýaryna degen sezimderin oıatý qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý. Sózdik qorlaryn molaıtý.
Oılaý, este saqtaý qabiletterin arttyrý.
Shyǵarmashylyqpen jumys jasaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý suraq - jaýap.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, sýretter, toptamalar, maqal - mátelder.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ótilý barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý, baǵalaý.
Úıge ne berildi?
Ospanhan Áýbákirov «Ara men shybyn» ázil óleńi.
2. Suraqqa jaýap.
1. Mátindi shyǵarmanyń qaı túrine jatqyzasyń? 2. Shyǵarma neler jóninde? 3. Shybyn araǵa qandaı ótinish aıtty? 4. Ara nelikten birden kelise salmady?
5. Mysaldan kókeıińe ne túıdiń?
3. Shyǵarmany rólge bólip oqytý.
4. Avtordyń qorytyndy oıy aıtylǵan shýmaqty bólip oqytyp, túsindirý.
Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
İİİ. Jańa sabaq
1. Kirispe áńgime oı qozǵaý.
Balalar! Biz jylqy týraly ne bilemiz?
2. Onyń qandaı paıdasy bar?
3. Jylqy qandaı janýar?
4. Nemen qorektenedi?
5. Qandaı paıdasy bar?
Súti, eti, kólik, tórt aıaǵy bar, jaly bar, júırik, batyrlar mingen, óleń - jyrlar, qońyr, kókshil, taza sý ishedi. Qandaı túrleri bar?
Taǵy qandaı paıdasy bar? Jylqyshy degen kim? Jylqy qandaı janýar? Júırigi, jorǵasy, júktartqysh, súti ókpe aýrýyna em. Jylqy sezimtal, jylqy maldyń patshasy.
Balalar, búgin biz S. Muqanovtyń «Jylqy» áńgimesin oqımyz. Jylqynyń erekshe qasıetterimen, jylqyshy mamandyǵynyń ereksheligimen tanysamyz.
Biz taqtaǵa ne bilgenimiz jaıly jazdyq, endi ne bilgimiz keletini jaıly jazaıyq.
2. 1). «Jylqy» áńgimesin mánerlep oqyp berý. Áńgimeniń mazmunyn túsindirý.
Jylqy – maldyń patshasy. Qazaqtyń kóshpeli turmysynda jylqynyń orny erekshe bolǵan. Qazaq halqy jylqyny erekshe baǵalaǵan...
2). Jylqyshy jáne onyń jylqyshy – aýyl sharýashylyǵynda eńbegi aýyr eńbek. Jylqyshynyń eń aýyr kezeńi – qys kezeńi. Qysta olar qosta ótkizedi. Jylqyshy qosy – kúnde kóship júretin baspana. Qymyzy – shıpaly, taptyrmaıtyn sýsyn.
Qyly arqan, jip, jeli.
Eti - óte joǵary sapaly.
Qazysy – taǵam, emdik qasıeti mol.
Terisi – júgen, úzeńgi baý, qamshy jasaıdy.
3. Dáptermen jumys.
4. El tańbamen tanystyrý.
IV. Kitappen jumys. Oqytý.
V. Suraq - jaýap.
1. Jylqyny jasyna qaraı qalaı ataıdy? (qulyn, jabaǵy, taı, qunan, dónen, besti).
2. Jylqyny túsine qaraı qalaı ataıdy? (tory, kók, jıren, kúreń).
3. Júırik attardy qalaı ataıdy? (sáıgúlik, sańlaq, tulpar, arǵymaq).
4. Jylqyǵa baılanysty qandaı oıyndar bar? (báıge, aýdaryspaq, qyz qýý, kókpar, teńge alý).
Synypty úsh topqa bólemiz.
Oıyn «Báıge»
İ top tapsyrmasy
İ. 1. Jylqy týraly maqal.
İİ. 2. Jylqyǵa baılanysty ulttyq oıyndar.
İİİ. 3. Jylqy jaıly esse jazý (3 mınýt).
İİ. Til óner
1) «... – maldyń patshasy»
2) «Ań patshasy -....
3) «Jylqynyń eńbeginiń aýyr kezeńi -....»
İİİ saıys. Óleń shyǵarý.
IV. Jorǵa oıyny.
İ - top. Jylqyny jasyna qaraı qalaı ataıdy?
İİ - top. Jylqyny túrine qaraı qalaı ataıdy?
İİİ - top. Júırik attardy qalaı ataıdy?
1. Jylqyǵa baılanysty ulttyq oıyndar.
2. Jylqynyń piri.
3. Báıgege shabatyn balany kim deıdi? (shabandoz).
4. Júırik attardy baptaıtyn adam? (bapker)
5. Jylqyda ne joq? (ót)
6. Jylqy qandaı janýar? (sezimtal)
7. Jylqynyń sútiniń qandaı paıdasy bar? (ókpe aýrýyna)
8. Jylqyǵa ne jolamaıdy? (jylan)
V. 5 joldy óleń shyǵarý.
1. Jylqy
2. Qara, júırik, jorǵa
3. Qulynyna qymyz beredi
4. Qymyzyn ishý úshin
5. Jylqy – janýar
Qorytyndylaý, balalar bilimin baǵalaý.
Úıge: «Jylqy» áńgimesiniń mazmunyn aıtý. Jylqy týraly maqal - mátelder jattap kelý.