"Otan" Muqaǵalı Maqataev
Sabaqtyń taqyryby: "Otan" Muqaǵalı Maqataev
Sabaqtyń maqsattary:
Bilimdiligi: Qazaqtyń birtýar aqyny M. Maqataev týraly, onyń shyǵarmasy jaıly túsinik berý. Shyǵarmadaǵy negizgi oıdy anyqtaý.
Damytýshylyǵy: Sóıleý mádenıetin, sózdik qorlaryn, óleńdi mánerlep oqý, este saqtaý qabiletterin kórkem jazý damytý Tárbıeliligi: Adamgershilikke, adaldyqqa, elin, jerin súıýge, tabıǵatty qasterleýge tárbıeleý.
Ádisi: Túsindirý, baıandaý, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: mýltımedıa, ınteraktıvti taqta, keste - syzbalar, toptastyrý strategıasy, beıne sújet.
Sabaqtyń túri: saıys sabaq
Sabaqtyń júrisi:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
• Oqýshylardy tekserip, olardyń nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
• 1 - slaıd Psıhologıalyq turaqtylyq ornatý.
Kúndeı jadyrap,
Aıdaı araılap,
Juldyzdaı jarqyrap,
Sýdaı taza kóńilmen
Búgingi sabaǵymyzdy bastaımyz.
2 - slaıd
İİ. Úı jumysyn tekserý.
• «Otan» J. Smaqov jatqa aıtý
• «Meniń – Otanym Qazaqstan»- shyǵarma jazyp kelý.
• «Otan» taqyrybyna álbom jasaqtap kelý.
Oı - qozǵaý:
1. Osy óleńdi aqyn qandaı kóńil - kúımen jazǵan dep oılaısyń?
2. Aqyn Otandy nege teńeıdi?
3. Otan nesimen ystyq?
3 - slaıd
Oqýshylarymnyń kishkentaı júrekterin óz Otany – Qazaqstan úshin qýanysh sezimi kerneıdi. Olar ózderi jazǵan, salǵan shyǵarmalarynda elimizdiń ásem tabıǵaty, onyń paıdaly qazbalary týraly sóz qozǵaıdy. «Elimizdiń asqar taýlary, shalqar kólderi, ulan - ǵaıyr dalalary bar»- deıdi. Otanymyzdyń tuńǵysh prezıdenti N. Á Nazarbaev týraly, Jańa astanasy - Astana qalasy týraly maqtanyshpen jazǵan. Olardyń oılarynan týǵan jerge, elge degen asqaq sezimdi kóremin jáne sol úshin qýanamyn, rıza bolamyn.
İİİ. Jańa sabaq.
- Oqýshylar, qazir bizder 2 topqa bólinip jumys jasaımyz. Aldymen toptardy tanystyryp óteıin: İ top – Jeruıyq toby, İİ top – Altyn besik toby. Osy eki top saıysý arqyly búgingi sabaǵymyzdyń «Jeńimpaz top» nomınasıasyna ıe bolady. Ár toptaǵy oqýshylardyń jaýabyna beriletin upaı aldaryńyzdaǵy baǵalaý betshesine quıylady.
4 - slaıd "Kim kóp biledi?"
1. Maqal - mátel
1. Týǵan jerdiń kúni de ystyq,
Túni de ystyq.
Týǵan jer – adam ómirinde kıeli oryn alady. Naqty osy jer ony elimen, ótkenmen jáne bolashaqpen baılanystyrady. Mine, sondyqtan da tipti balalyq shaqtan bastap - aq adamda otanǵa degen mahabbat sezimi oıanady. árbirimiz úshin Otan oshaq basynan bastalady: týǵan jer, týǵan kóshe, týǵan dala.
2. Otan ottan da ystyq.
Al bizdiń halqymyzda Otanyn, atamekenin ardaqtaý sezimi óte tereń. Halqymyzdyń basynan qandaı qıyn kezeńder ótkende de ata - babalarymyz elimizdi syrtqy jaýdan qorǵaı bilgen, óz eli úshin janyn da, baryn da aıamaǵan. Halqymyzdyń osy qasıeti janymyzǵa ana sútinen tarap, ana tilimen daryp, aq nanymen bekýi tıis. Óıtkeni Otan biz úshin ottan da ystyq
Oqýshylar. Ózi ósken eline, týǵan jerine Otanyna jyr arnamaǵan aqyn joq. Búgin biz osy óleńderdiń uıqasyn taýyp, qısynyn keltirip Otan týraly jazǵan aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń“Otan týraly”
óleńimen tanysamyz
5 - slaıd M. Maqataev týraly beıne sújet
• Avtor týraly túsinik berý.
(1931 - 1976)
Shynaıy poezıa ókili, ǵajaıyp aqyndardyń biri Muqaǵalı Maqataev qazirgi Almaty oblysy, Raıymbek aýdanyndaǵy Qarasaz aýlynda 1931 jyly 9 aqpanda dúnıege keldi. Balalyq shaǵy soǵyspen tuspa - tus kelgen Muqaǵalı óleńdi on - on bir jasynan jaza bastaıdy. Alǵashqy óleńderi aýdandyq gazette jaryq kórgen Muqaǵalı shyǵarmalary 1960 - 1970 jyldary úzdiksiz basylady, bul jyldardy aqynnyń qazaq poezıasynyń bıik shyńyna kóterilgen ýaqyty dep sanaýǵa bolady.
M. Maqataev qalamynan "Qarlyǵashym, keldiń be?", "Darıǵa júrek", "Aqqýlar uıyqtaǵanda", "Shýaǵym meniń", "Ómir - dastan" t. b. jyr jınaqtary týǵan. Qyryq bes jasynda qaıtys bolǵan soń, Muqaǵalıdyń ekinshi ómiri - ólmes ǵumyry bastaldy. Aqynnyń artynda qalǵan mol murasy: "Soǵady júrek", "Sholpan", "Jyrlaıdy júrek", "Ómir - ózen" t. b. jyr kitaptary, "Qosh, mahabbat!" atty prozalyq kitaby oqyrmannyń qoldan - qolǵa túspeı, izdep júrip oqıtyn shyǵarmalaryna aınaldy
6 - slaıd: Oqýlyqpen jumys
• Óleńdi mánerlep oqyp berý.
• Ár top óleńdi eki joldan mánerlep oqý
7 - slaıd İÚ. Sergitý sáti
Ornymyzdan turaıyq,
Qanat qaǵyp alaıyq.
Aqqý bolyp ushaıyq,
Ushyp - ushyp alaıyq.
Kólde júzgen balyqtaı,
Júzip - júzip alaıyq.
Shaıanǵa uqsap bylpyldap,
Qane aınaǵa qaraıyq.
8 - slaıd beıne sújet múltfılm "Meniń Qazaqstanym" úzindi kórsetý
İV. Jańa sabaqty bekitý.
9 - slaıd. Dáptermen jumys. 1. Aqyn qoldanǵan ózenge, taýǵa, tilge, únge qatysty kórkem sózderdi taýyp dápterine jazyp alý.
7 - slaıd Keste syzbamen jumys
2. Ótken sabaqta oqylǵan mátin men osy óleńdi salystyr:
Aqyndar: Otandy nege teńeıdi Eki óleńdegi uqsastyqtar Eki óleńdegi erekshelikter
Jaqan Smaqov
Muqaǵalı Maqataev
V. Sabaqty qorytý: 8 - slaıd. Toptastyrý strategıasy " Otan degenimiz ne?"
Vİ. Baǵalaý.
• Upaı sandaryn anyqtap «Jeńimpaz topty» anyqtaý.
• Oqýshylardy madaqtaý, baǵalaý.
Vİİ. Úıge tapsyrma.
• Óleńdi jattaý.
Sabaqtyń maqsattary:
Bilimdiligi: Qazaqtyń birtýar aqyny M. Maqataev týraly, onyń shyǵarmasy jaıly túsinik berý. Shyǵarmadaǵy negizgi oıdy anyqtaý.
Damytýshylyǵy: Sóıleý mádenıetin, sózdik qorlaryn, óleńdi mánerlep oqý, este saqtaý qabiletterin kórkem jazý damytý Tárbıeliligi: Adamgershilikke, adaldyqqa, elin, jerin súıýge, tabıǵatty qasterleýge tárbıeleý.
Ádisi: Túsindirý, baıandaý, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: mýltımedıa, ınteraktıvti taqta, keste - syzbalar, toptastyrý strategıasy, beıne sújet.
Sabaqtyń túri: saıys sabaq
Sabaqtyń júrisi:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
• Oqýshylardy tekserip, olardyń nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
• 1 - slaıd Psıhologıalyq turaqtylyq ornatý.
Kúndeı jadyrap,
Aıdaı araılap,
Juldyzdaı jarqyrap,
Sýdaı taza kóńilmen
Búgingi sabaǵymyzdy bastaımyz.
2 - slaıd
İİ. Úı jumysyn tekserý.
• «Otan» J. Smaqov jatqa aıtý
• «Meniń – Otanym Qazaqstan»- shyǵarma jazyp kelý.
• «Otan» taqyrybyna álbom jasaqtap kelý.
Oı - qozǵaý:
1. Osy óleńdi aqyn qandaı kóńil - kúımen jazǵan dep oılaısyń?
2. Aqyn Otandy nege teńeıdi?
3. Otan nesimen ystyq?
3 - slaıd
Oqýshylarymnyń kishkentaı júrekterin óz Otany – Qazaqstan úshin qýanysh sezimi kerneıdi. Olar ózderi jazǵan, salǵan shyǵarmalarynda elimizdiń ásem tabıǵaty, onyń paıdaly qazbalary týraly sóz qozǵaıdy. «Elimizdiń asqar taýlary, shalqar kólderi, ulan - ǵaıyr dalalary bar»- deıdi. Otanymyzdyń tuńǵysh prezıdenti N. Á Nazarbaev týraly, Jańa astanasy - Astana qalasy týraly maqtanyshpen jazǵan. Olardyń oılarynan týǵan jerge, elge degen asqaq sezimdi kóremin jáne sol úshin qýanamyn, rıza bolamyn.
İİİ. Jańa sabaq.
- Oqýshylar, qazir bizder 2 topqa bólinip jumys jasaımyz. Aldymen toptardy tanystyryp óteıin: İ top – Jeruıyq toby, İİ top – Altyn besik toby. Osy eki top saıysý arqyly búgingi sabaǵymyzdyń «Jeńimpaz top» nomınasıasyna ıe bolady. Ár toptaǵy oqýshylardyń jaýabyna beriletin upaı aldaryńyzdaǵy baǵalaý betshesine quıylady.
4 - slaıd "Kim kóp biledi?"
1. Maqal - mátel
1. Týǵan jerdiń kúni de ystyq,
Túni de ystyq.
Týǵan jer – adam ómirinde kıeli oryn alady. Naqty osy jer ony elimen, ótkenmen jáne bolashaqpen baılanystyrady. Mine, sondyqtan da tipti balalyq shaqtan bastap - aq adamda otanǵa degen mahabbat sezimi oıanady. árbirimiz úshin Otan oshaq basynan bastalady: týǵan jer, týǵan kóshe, týǵan dala.
2. Otan ottan da ystyq.
Al bizdiń halqymyzda Otanyn, atamekenin ardaqtaý sezimi óte tereń. Halqymyzdyń basynan qandaı qıyn kezeńder ótkende de ata - babalarymyz elimizdi syrtqy jaýdan qorǵaı bilgen, óz eli úshin janyn da, baryn da aıamaǵan. Halqymyzdyń osy qasıeti janymyzǵa ana sútinen tarap, ana tilimen daryp, aq nanymen bekýi tıis. Óıtkeni Otan biz úshin ottan da ystyq
Oqýshylar. Ózi ósken eline, týǵan jerine Otanyna jyr arnamaǵan aqyn joq. Búgin biz osy óleńderdiń uıqasyn taýyp, qısynyn keltirip Otan týraly jazǵan aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń“Otan týraly”
óleńimen tanysamyz
5 - slaıd M. Maqataev týraly beıne sújet
• Avtor týraly túsinik berý.
(1931 - 1976)
Shynaıy poezıa ókili, ǵajaıyp aqyndardyń biri Muqaǵalı Maqataev qazirgi Almaty oblysy, Raıymbek aýdanyndaǵy Qarasaz aýlynda 1931 jyly 9 aqpanda dúnıege keldi. Balalyq shaǵy soǵyspen tuspa - tus kelgen Muqaǵalı óleńdi on - on bir jasynan jaza bastaıdy. Alǵashqy óleńderi aýdandyq gazette jaryq kórgen Muqaǵalı shyǵarmalary 1960 - 1970 jyldary úzdiksiz basylady, bul jyldardy aqynnyń qazaq poezıasynyń bıik shyńyna kóterilgen ýaqyty dep sanaýǵa bolady.
M. Maqataev qalamynan "Qarlyǵashym, keldiń be?", "Darıǵa júrek", "Aqqýlar uıyqtaǵanda", "Shýaǵym meniń", "Ómir - dastan" t. b. jyr jınaqtary týǵan. Qyryq bes jasynda qaıtys bolǵan soń, Muqaǵalıdyń ekinshi ómiri - ólmes ǵumyry bastaldy. Aqynnyń artynda qalǵan mol murasy: "Soǵady júrek", "Sholpan", "Jyrlaıdy júrek", "Ómir - ózen" t. b. jyr kitaptary, "Qosh, mahabbat!" atty prozalyq kitaby oqyrmannyń qoldan - qolǵa túspeı, izdep júrip oqıtyn shyǵarmalaryna aınaldy
6 - slaıd: Oqýlyqpen jumys
• Óleńdi mánerlep oqyp berý.
• Ár top óleńdi eki joldan mánerlep oqý
7 - slaıd İÚ. Sergitý sáti
Ornymyzdan turaıyq,
Qanat qaǵyp alaıyq.
Aqqý bolyp ushaıyq,
Ushyp - ushyp alaıyq.
Kólde júzgen balyqtaı,
Júzip - júzip alaıyq.
Shaıanǵa uqsap bylpyldap,
Qane aınaǵa qaraıyq.
8 - slaıd beıne sújet múltfılm "Meniń Qazaqstanym" úzindi kórsetý
İV. Jańa sabaqty bekitý.
9 - slaıd. Dáptermen jumys. 1. Aqyn qoldanǵan ózenge, taýǵa, tilge, únge qatysty kórkem sózderdi taýyp dápterine jazyp alý.
7 - slaıd Keste syzbamen jumys
2. Ótken sabaqta oqylǵan mátin men osy óleńdi salystyr:
Aqyndar: Otandy nege teńeıdi Eki óleńdegi uqsastyqtar Eki óleńdegi erekshelikter
Jaqan Smaqov
Muqaǵalı Maqataev
V. Sabaqty qorytý: 8 - slaıd. Toptastyrý strategıasy " Otan degenimiz ne?"
Vİ. Baǵalaý.
• Upaı sandaryn anyqtap «Jeńimpaz topty» anyqtaý.
• Oqýshylardy madaqtaý, baǵalaý.
Vİİ. Úıge tapsyrma.
• Óleńdi jattaý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.