InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qarlyǵashtyń qasıeti
Sabaqtyń maqsaty: 
1). Bilimdilik: Mátindi mánerlep oqyp, mazmunyn ashý; qarlyǵash qusynyń qasıeti, adamzatqa kómegi, tirshiligi týraly túsindirý; qarlyǵash jaıyndaǵy halyq danalyǵynyń naqyl sózderiniń, tyıym sózderiniń mánin ashý; bilimderin tolyqtyrý.
2). Damytýshylyq: Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin jetildire otyryp, oı - óristerin, til baılyqtaryn, sózdikqorlaryn damytý.
3). Oqýshylardy meıirimdilikke, izgilikke, tazalyqqa, qamqorlyqqa baýlý. 
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, kórnekilik, taldaý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý.
Oqýshylardyń sabaqqa qajetti quraldaryn tekserip, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Psıhologıalyq ahýal.
Bilimmen baqyt tabamyz,
Ónermenen óristep
Óse bersin sanamyz.
Maqsatymyz - bilim alý
Mindetimiz - eńbektený
Eńbektený arqyly 
«5»- ke qoldy jetkizý.
İİİ. Úı tapsyrmasyna sholý.
M. Keńesbaeva «Tabıǵatty búldirmeıik» 
Óleńdi mánerlep oqý.
Mazmunyn aıtyp ótý.
İV. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý. «Oı shaqyrý»
V. Jańa sabaq. 
Tabıǵat - bizdiń baılyǵymyz. Tabıǵattaǵy ár nárse kerek. Osy baılyqtyń biri - qustar. Olar
qustar jáne úı qustary bolyp ekige bólinedi.

QUSTAR 
Saýysqan 
Qarǵa 
Torǵaı 
Kógershin 
Qarlyǵash
ÚI QUSTARY
Taýyq
Úırek
Átesh
Qaz
Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý
A) Jumbaq sheshý
Qos qanatyn ıip ap,
Jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap,
Balshyqtan úı soǵady. (Qarlyǵash)
Á) Sýretpen jumys. Qarlyǵashqa sıpattama
- Qarlyǵash qandaı qus?
- Qarlyǵash qandaı qasıetterimen erekshelenedi?
Búgingi sabaǵymyzda qarlyǵashtyń basqa da qasıetterimen tanys bolamyz.
A) Qasıet - arab sózi. Árbir zatqa, nársege, adamǵa aıyrmashylyq belgi, erekshelik beredi. Qasıet - 
Jaratýshy ózi darytqan aıyryqsha qabilet, qudiret.
Rebýs
(Qar, l, ydys, aǵash, tyrma, ń qasyq, ı, etik, ilgish sýretteri arqyly sheshý).
Qarlyǵashtyń qasıeti
Á) Mátindi mánerlep, túsinip oqý. Bólim boıynsha mazmunyn taldaý.
- Jerge nan qıqymy shashylǵandaǵy qarlyǵashtyń qasıeti
- Qarlyǵash qandaı qus?
- Osy mátinde qandaı oqıǵa baıandalǵan?
- Mátindi basqasha qalaı ataýǵa bolady?
Oqýshylardan qarlyǵash jaıynda estigen áńgimeleri, kórgen múltfılmderi jaıynda surap ótý. 
Sózdik jumys
Sańǵyryq - qustyń qaǵy, nájisi, qıy.
Tylsym - belgisiz nárse, áreket, qubylys.

Ttnorq

a

j

y

m

u

q

a

n

J

Aenoen

z

ǵ

y

t

u

r

y

m

K ó

tpt

t

y

sh

q

a

n

A

l

t

y

n

s

a

r

ı

n

D o

y

r

a

ǵ

a

r

i

p

a

z

o

n

sh

o

q

a

ı

Oı shaqyrý
Qandaı tyıym sózder bilemiz?
Sergitý sáti
Eptep - eptep jerden bıdaı tereıik, 
Tergenińdi torǵaılarǵa bereıik.
Toıǵan torǵaı tompań - tompań sekirsiń
Ol da bizdeı úlken bolyp jetilsin.
Sharshadyń ba, otyra ǵoı demińdi al,
Endi meniń áńgimeme qulaq sal.

 
1. Qarlyǵash jaıynda qysqasha qyzyqty málimet.
2. Uıqasyn tap.
A) Qaldyqty jep taýysqan,
Alas qanat saýysqan.
Á) Qurmandarshy tuzaq,
Jyl qusy ǵoı uzaq.
B) Tyraýlaǵan qyrda,
Qustyń aty tyrna.
V) Ushyp júrgen tynbaı,
Kishkene qus torǵaı.
G) Kez bolmasyn túlki qý,
Saq bolǵaısyn aqqý.
Ǵ) Ánimenen shashqan jyr,
Ánshi qus qoı bulbul.
Vİ. Qorytyndy. Sózjumbaq sheshý

1) Elimizdiń atyn álemge áıgili ektken palýan.
2) Jelkildeıdi kók maısa,Jelindeıdi mal jaısa,

Aýyl kóshti qystaýdan
Áne, apamdar qoı saýǵan. İ. Jansúgirovtiń qaı óleńinen úzindi?

1. Sýǵa ketip tuńshyǵyp ólgen qandaı kemirgish edi?
2. Kel, balalar, oqylyq!- dep alǵash oqýǵa shaqyrǵan aǵartýshy kim?
3. Qazaqtyń mol murasy jaıynda jazylǵan M. Álimbaevtiń qaı shyǵarmasy edi?
4. Múgedek, aýrý jan sóziniń balama maǵynasy
5. Aýa qabaty ne?
6. Kóp tildi jetik meńgergen qoǵam qaıratkeri kim edi?
Vİİ. Úıge tapsyrma. Mátindi oqý.
«Qarlyǵash – adamnyń dosy» taqyrybynda esse jazý.
Vİİİ. Baǵalaý. Sabaqqa jaqsy deńgeıde qatynasqan oqýshylardy madaqtap, baǵalaý.