InfoHub Logo

Batys Qazaqstan oblysy Kaztalov aýdany Qarakól eldimekeni

Qarakól bastaýysh jalpy bilim beretin mektebi

 

Baǵyty: Taza tabıǵı orta - Qazaqstan - 2030 strategıasyn iske asyrýdyń negizi
Seksıa: Qorshaǵan orta jáne adam densaýlyǵyn saqtaý

Oryndaǵan: 3 synyp oqýshysy Tilepbergenova Aıkórkem Meıirbekqyzy

Jetekshisi : Kýshkınbaeva Baljan Seıfýllıevna

Túıindeme

«Qurma jáne onyń paıdasy» taqyrybyndaǵy zertteý jumysy oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin qalyptastyrýǵa, tájirıbelik jáne oqý-zertteý áreketterin damytýda ózindik orny bar. Zertteý barysynda qurma alǵash qaı kezde paıda bolǵany,  bul túrin alǵash ósirgen qaı halyq ekendigi, qurmanyń túrleri, onyń adam aǵzasyna paıdasy, dárilik qasıeti  oqý-zertteý jumysy júrgizildi.

Shyǵarmashylyq-izdendirý, tanymdyq, eńbektený arqyly oqýshylardyń kókóniske degen qyzyǵýshylyǵy tanylyp, olardyń ańǵarympazdyq, eńbeksúıgishtik qasıetteri aıqyndalady.

Qazirgi ǵalamdaný zamanda kishi mektep jasyndaǵy oqýshylardyń shyǵarmashylyq zertteý jumystaryna qyzyqtyrý mektep muǵalimderiniń enshisinde.

Shyǵarmashylyqtyń maqsaty:  Mektep oqýshylarynyń deniniń saý jáne úılesimdi túrde damýy úshin olarǵa salaýatty ómir súrýge, alý úshin, dárilik ósimdikterdi paıdalanyp,onyń quramyndaǵy bıologıalyq áserli zattardyń aǵzaǵa áseri bar ekendigin qalyptastyrý.

Shyǵarmashylyq mindetteri:

Salaýatty ómir saltyn saqtaýǵa baýlý, saýyǵýdyń praktıkalyq ádis-tásilderin qoldaný.

Ǵylymnyń sońǵy jetistikteri negizinde densaýlyq nyǵaıtý men salaýatty ómir saltyn saqtaý tásilderin oqyp úırený.

Boljam:

Eger oqýshynyń salaýatty ómir súrý saltyn arttyrsa, oqýshynyń ómirge degen kózqarasy qalyptasady.

Densaýlyq nyǵaıtý maqsatynda dárilik ósimdikterdiń biri qurmany paıdalaný joldaryn júzege asyrady.

Kútiletin nátıje:

Emdik qasıetine baılanysty «qurma – qunardyń qaınar kózi» týraly bilýi.

Qurmany ár túrli aýrýlarǵa qoldana bilýge qol jetkizý.

Zertteýdiń ádis-tásilderi:

• aqparat jınaý
• máseleni sheshý

Jospary:

İ bólim: Kirispe

İİ bólim; Zertteý bólimi.

1. Qurma týraly ne bilemiz?
2. Quran jáne qurma
3. Amanat qurma hıkaıasy
4. Qurmanyń emdik qasıetteri jaıynda túsinik berý.
5. Qurmany qandaı aýrýlarǵa em ekendigin anyqtaý.

İİİ bólimi; Qorytyndy.

İÚ bólimi: Paıdalanylǵan ádebıetter

«Dana kópten shyǵady, dári shópten shyǵady»

(halyq danalyǵy)

İ. Kirispe.

Ósimdik - ómir nári, ómir sáni.

Ósimdikter álemi – tiri tabıǵattyń bir bóligi. Ósimdikter adam ómirimen jáne janýarlar álemimen de tyǵyz baılanysty. Tabıǵatta ósetin ósimdikterdiń adamzatqa tıgizetin paıdasy zor. Olardyń keıbireýin tamaqqa paıdalansa, endi bir tobyn ártúrli sharýashylyqta paıdalanady. Ósimdikter adam ómirine qajetti aýany ottegimen baıytady. Ósimdikter qalalar men aýyldardy shań - tozańnan qorǵaıdy. Iaǵnı, ósimdikter adam kóńil - kúıine erekshe áser etedi. Bólmege jasyl ósimdik ósirseńiz, ózińizdi bólmede emes, erekshe bir orynda otyrǵan sıaqty sezinesiz. Ósimdik adamnyń densaýlyǵyn nyǵaıtyp, boıyna kúsh beredi. Qoǵamdyq oryndarda, bólmelerde ósimdik ósirilse, olardyń hosh ıisi men sándi reńi adamnyń júıke júıesiniń jumysyn jaqsartyp, kóńil - kúıin shattandyrady. Adam ósimdikterdi sándik úshinde ósirip estetıkalyq lázzat alady. Ósimdikter aınaladaǵy shýdy da báseńdetedi. Al shýdyń adamnyń júıke júıesine jaǵymsyz áser etip, qan qysymyn kóteretini belgili. Aǵashtar jol jıegine neǵurlym jıirek ornalassa, soǵurlym dybysty jaqsy basady.

Halqymyz ósimdikterdiń paıdasyn, qadir - qasıetin joǵary baǵalaǵan, mysaly «Atańnan mal qalǵansha, tal qalsyn», «Er - eldiń kórki, orman - toǵaı jerdiń kórki», «Dári - shópten shyǵady, dana - kópten shyǵady», « Qorańda malyń bolsyn, kósheńde talyń bolsyn», degen maqaldar ósimdik ataýlynyń erekshe qasıetti ekenin dáleldeıdi. Osyndaı danalyq sózderden tabıǵattyń kórki, symbaty men sulýlyǵy - ósimdikter

álemin qorǵaý kerek ekenin uǵýǵa bolady. Ósimdikter sarqylmaıtyn qazyna emes. Sondyqtan olardy oryndy paıdalanyp, qorǵaı bilýdiń paıdasy zor.

İİ bólim; Zertteý bólimi.

Qurma týraly ne bilemiz?

 Qurma latyn tilinde Phoenix dactylifera dep atalady. Tik shanshylyp, 24 metr bıiktikke deıin ósetin qurma pálmasy kóbine ystyq klımatty aımaqtarǵa tán. Qurma ósirý sharýashylyǵymen aınalysatyn arab elderine negizinen: Saýd Arabstan, Irak, Aljır, Mysyr, Sýdan memleketteri jatady. Atalyq jáne analyq bolyp bólinetin qurma aǵashy eski japyraqtarynyń túbimen búrtiktelip, órilip ósedi. Erekshe kórik berip turǵan tóbe jaǵyndaǵy ádemi shashaqty japyraqtarynyń uzyndyǵy 5 metrge deıin jetedi. Otyrǵyzǵannan 4-5 jyldan keıin baryp jemis bere bastaıdy. Salmaǵy 8 kg-ǵa deıin jetetin bir shoǵyryna myńnan asa jemis bitedi. Ár aǵashynan 40-80 kg jemis alýǵa bolady. Shamamen 150 jylǵa deıin ómir súredi.

Qurma pálmasy – jer betindegi eń qasıetti, ıgiligi mol, paıdasy orasan zor aǵashtardyń biregeıi. Qurmany Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) musylmanǵa uqsatqan. Sebebi, shyn musylman qarapaıym bolǵanymen aınalasyna paıdaly keledi emes pe? Qurma da sol sekildi: japyraǵy túspeıdi, jemis berýin úzbeıdi. Iá, qurma – Alla meıiriminiń ǵajap bir kórinisi, adamzatqa syı etilgen mártebeli jemis. Qurma – jemis ataýlynyń myrzasy: ári taǵam, ári dári, ári shyryn, ári qýat kózi...

Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): «Qurmanyń jartysymen bolsa da sadaqa berip, tozaqtan saqtanyńdar» (Buharı, Mýslım) degen hadısin estigenimizde, az mólsherde bolsa da sadaqa berýdiń qanshalyqty mańyzdy ekenin uǵynamyz. Al, jarty qurmanyń ózinde adam aǵzasyna qajetti qandaı paıdalar bar? Buǵan mán berip kórdińiz be? Endeshe, bul maqalamyzda qurma týraly qundy málimetterdi ıgiligińizge usynamyz.

Qurmanyń túrleri

Ájýa qurmasy. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.a.ý) bylaı deıdi: «Ájýa  jánnat jemisi. Ol ýlanýǵa qarsy». Buny búgin  kúnimizdegi medısına ǵylymy da dáleldep otyr. Taǵy bir hadıs shárıfte:  «Kimde- kim ash qarynǵa  kúnige jeti ájýa qurmasyn jese, sol kúni keshke deıin sıqyr men ýlanýdan qutylady, al eger keshqurym  jeti  ájýa qurmasyn jese tań atqanǵa deıin sıqyr men ýlanýdan qutylady», –  degen (Mýslım). Birde sańlaq sahabalardyń biri Sad bın Ábýýaqqas (r.a) Mekkede  qatty naýqastanyp qalady. Paıǵambarymyz  (s.a.ý) hal-jaǵdaıyn suraı baryp: «Sen júrek aýrýyna shaldyǵypsyń»,– dep, Harıs esimdi dárigerdi shaqyrýdy buıyryp, oǵan ájýa qurmasynyń jeteýin súıegimen birge sút nemese maıǵa aralastyryp qoıý kúıinde jegizýin ámir etken (Ábý Dáýid). Osydan keıin Sad bın Ábýýaqqas (r.a)  jazylǵan eken. Budan baıqaǵanymyzdaı  ájýa qurmasynyń júrekke de em ekenin kórýge bolady.

Báranı qurmasy. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.a.ý) ózin zıarat etip kelgen Abdýlqaıs taıpasynyń adamdaryna sol aımaqtaǵy qurmalardyń túrlerin áńgimelep, «Sizderde ósetin qurmalardyń eń jaqsysy ári eń paıdalysy ash adamdy toıdyryp, kúsh-qaıratty arttyrady, aýrýdy emdep esh aýrý týǵyzbaıtyn – báranı degen qurma» degen. Abdýlqaıs adamdary elderine qaıtqannan keıin, báranı degen qurmanyń túrin ósirýge arnaıy kóńil bólip, birshama ýaqyttan keıin birjolata qurmanyń osy báranı túrin ósirýge ǵana kóshken (Ahmad ıbn Hanbál). 

Qurma – qasıetti Quranda atalǵan jemisterdiń biri. Haziret Márıam Isaǵa (a.s.) tolǵatyp qatty qınalǵanda, Allah taǵala meıirim bildirip, oǵan qurma jeýdi ámir etken. Bul jaıly «Márıam» súresinde:

«Sóıtip turǵanda tolǵaq qysyp, qurma aǵashyna baryp súıenýge ıtermeledi. «Qap, buryn ólip, umytylyp ketkenimde bolar edi» dedi kúızelip. Sol sát (perishte) tómennen bylaı dep daýystady: «Jabyrqama, Rabbyń asty jaǵyńnan bir aryq jasady. Qurma butaǵyn ózińe qaraı silkile, ústińe jas qurmalar tússin. Sodan ish, je. Kóz aıym bol!»» delingen (23-26 aıattar).

Qurma aǵashy qurylysy

Taǵy bir aıatta qurmanyń ósýinde qudirettiń belgilerin kórýge bolatyndyǵy baıandalǵan:

«Kókten sý túsirgen de – Allah. Keıinnen sol arqyly ár túrli ósimdikter shyǵardyq. Ol ósimdikten bir jas butaq, odan ósip, bir-biriniń ústine mingesken dánder, masaqtar óndiremiz. Qurma aǵashynan jemis toly salbyrap turǵan butaqtar, buǵan qosa júzim, záıtin, anar baqshalaryn ósiremiz. Bulardyń keıbireýi bir-birine uqsaıdy, keıbiri uqsamaıdy. Alǵash jemis salǵanda jáne tolyq pisken kezinde árqaısysynyń jemisine qarańdar. Kúmánsiz, senetin kópshilik úshin munda kóptegen dárister bar» (Ánǵam súresi, 99).

Amanat qurma hıkaıasy

Birde Muhambet paıǵambar serikterimen kele jatqanda, jolda azyqtary taýsylyp, qaryndary ashady. Jebireıil perishte olarǵa peıishten injý, merýert, dúrlermen órnektelgen altyn tabaqqa salynǵan qurma jemisin ákeledi. Paıǵambar «Biscimillá» dep, tabaqqa qol salyp, qurmadan dám tatty. Serikteri de japyrlaı qozǵalyp, qurma jeýge kiristi. Tabaqtaǵy qurma azaıǵanda, ortadaǵy bir qurma erekshe kórinedi. Bir keremeti, ol qurma qolǵa túspeı dóńgeleı beredi. Sahabalar buǵan tań qalady. Bul qurmany eshqaısysy jeı almady. Sol kezde  paıǵambarymyz qurmany  qolyna alyp qaraıdy da, «Bul ne ǵajap?», «Bul ne degen keremet?» dep oılanyp qalady. Sol kezde Jebireıil perishte de jetti.

– Ýa, Allanyń elshisi! Bul qurmada úlken bir qupıa bar. Ol sizge de, serikterińizge de buıyrmaıdy. Sizge Táńirim sálem joldady. Tórt júz jyl zaman ótken soń sizdiń bir úmbetińiz dúnıege keledi. Onyń esimi Ahmet bolady. Ol úmbetińiz sizdiń rýhanı jolyńyzdy jalǵastyrady. Bul qurma sol balanyń nesibesi, – deıdi. Serikteri myna áńgimeni estigende, tań qalady. Sol kezde Muhambet paıǵambar:

– Iá, Jebireıil, ol zamanǵa deıin bul qurma qalaı jetedi? – dep surady. Jebireıil perishte:

– Bul qurmany Ahmet atty balaǵa jetkiz dep bir serigińizge tapsyryńyz, – dedi. Sonda Paıǵambar:

– Ýa, baýyrlar! Myna amanat qurmany meniń 400 jyldan keıin dúnıege keletin  ardaqty úmbetime kim tabystaıdy? Kim táýekelge bel baılaıdy? – dedi.

Eshkim úndemedi.

– Bul qurmany jetkizgen adam eki dúnıede baqytty bolady. Ol baqyt kimge buıyrǵaly tur eken? – dep surady.

Serikteri «tórt júz jylǵa deıin ómirimiz jetpeı qalady-aý» dep kúmándanyp turǵanda, paıǵambar sózin qaıta jalǵady:

– Eger kimde kim bul amanatty meniń úmbetime jetkizer bolsa ol adam peıishte Alla jamalyn kóredi, – dedi. Sol kezde ortaǵa Arystan bap shyqty da paıǵambarǵa qarap:

– Iá, Allanyń elshisi. Amanat-qurmany jetkizýdi maǵan tapsyryńyz. Qudaı qoldasa, amanatyńyzdy jetkizermin, – dedi.

– Bárekeldi!

– Bárekeldi!

– Jaraısyń Arystan sahaba!

– Degenińe jet!

– Alla jar bolsyn!

– Alla jar bolsyn! – dep shýlasty. Barlyq sahaba qýanysyp qaldy. Muhambet paıǵambar:

– Ýa, meniń qurmetti serigim. Táýekelge bel baılaǵanyńa rızamyn. Alla jolyńdy ońǵarsyn, maqsatyńa jet! – dep batasyn berdi. Arystan bap:

– Ýa, Allanyń elshisi, meniń sizge aıtar datym bar! – dedi.

– Datyń bolsa aıt!

– Bul qurmany jetkizý úshin maǵan uzaq ǵumyr kerek. Táńirden meniń ómir jasymdy uzartýyn surap, duǵa qylsańyz, – deıdi. Paıǵambar:

– Iá, Alla, Arystan sahabanyń ǵumyr-jasyn uzaq qyl! Ony raqymyń men ıgiligińe bóleı kór! – dep duǵa jasady. Sol kezde Jebireıil perishte:

– Ýa, Allanyń elshisi! Súıinshi! Súıinshi! Alla seniń bul tilegińdi qabyl etti. Arystan baptyń ómirin uzartty, – deıdi.

Muhambet paıǵambar muny estip, qýanyp qaldy. Ol qurmany berip turyp:

– Aýzyńdy ash, Arystan bap! Myna qurmany tilińniń astynda saqtaǵaısyń. Tańsáriden turyp, meniń Ahmet atty úmbetimdi izdep sapar shegesiń. Aryp-ashyp, jerdiń júzin sharlaısyń. Barmaǵan jeriń, baspaǵan taýyń qalmaıdy. Aqyry bir mekenge kelip jetersiń. Túrkiler mekendegen Saıram shaharyna kez bolarsyń. Osy shaharda úlken bir medrese bar. Amanattyń ıesi – osy medreseniń shákirti. Onyń medresege kirgen izi bolsa da, shyqqan izi bolmaıdy. Amanatty ózi kelip, senen surap alady. Oǵan Qudaı sondaı artyqsha qasıet bergen, – dedi. Arystan bap:

– Iá, Rasýl! Bul amanatty aman-esen baryp tapsyryp, mindetińizden qutylarmyn – deıdi.

Arystan bap uzaq jyl sapar shegip, Saıram shaharyna aqyry jetip jyǵylady. Uzaq joldan qajyǵan ol dem almaq bolyp, ilim ordasynyń mańynda aǵyp jatqan Saıram sýynyń jaǵasynda sál aıaldady. Sol kezde medreseden jas bala shyǵyp, buǵan qaraı aıańdady. Álgi bala Arystan bapqa jete bere sálemdesedi.

– Assalaýmaǵaleıkým, Arystan bap! Joǵyń bolsa, keshikpeı tap! – dedi. Arystan bap ta izdegen adamynyń osy ekenin bilý úshin:

– Balam, esimiń kim? – dep surady.

– Atymdy qaıtesiz, amanatymdy berińiz, ata?

– Balam, atyń Ahmet eken. İshiń tola hıkmet eken. Amanatyńdy al, aýzyńdy ash! – degende, tórt júz jyl boıy saqtaǵan qurma ushyp baryp, shákirttiń aýzyna kirdi. Bala Ahmet qurmany jutyp jiberdi. Sonda Arystan bap:

– Amanatyńdy osynsha jyl saqtaǵanda, eńbegimdi elemegeniń qalaı? Maǵan súıegi ǵana qalypty, – deıdi.

– Ata, onda jurt, aldymen sizge túnesin, bizden tilesin, – dedi.

Qul Qoja Ahmet Iasaýıge «amanat qurmany» jetkizgen Arystan bap halyq aýzynda onyń ustazy retinde aıtylady. El arasynda «Arystan bapqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sóz taraǵan.

Arada birneshe ǵasyr ótken soń, Ámir Temir Qoja Ahmet Iasaýıdiń basyna kúmbezdi kesene salmaq bolady. Túrkistanǵa kelgennen keıin bul isti qolǵa alady. Biraq keshke deıin qalaǵan dýal tańerteń barsa, buzylyp jatady. Ony qulatqan kim ekenin bilý úshin Ámir Temirdiń ózi túnde kelip qaraýyl bolady. Túnniń bir ortasynda úlken ógiz kelip, dýaldy súzip qıratady. Ámir Temir oılanyp qalady. Oǵan túsinde Qoja Ahmet babamyz aıan berip, bylaı deıdi:

– Ol kók ógiz Arystan baptyń arýaǵy. Sen, aldymen, sonyń basyna kesene turǵyz, – dedi.

– Men ony qalaı tabamyn? – degende,

– Men ózim jol kórsetemin, – dep jaýap beredi. Sonymen ol erte turyp, Otyrarǵa bet alady. Arystan bap jatqan jerdi taýyp, záýlim kesene salady. Osy kezden beri qalyptasqan zıarat tártibi boıynsha adamdar, aldymen, Arystan bap kesenesinde túneıtin bolǵan. Ertesine Qoja Ahmet Iasaýı kesenesine baryp, Qudaıdan tilekterin tileıdi eken.

Qurmanyń emdik qasıetteri jaıynda túsinik berý.

    Qurma – arabtardyń kúnkórisinde  mańyzdy oryn alatyn  ıisi múldem bilinbeıtin biraq  dámi til úıiretin  tátti jemis. Bul jemis tarıhshylardyń aıtýy boıynsha, adamzat tarıhynyń  3500-4000 myń jyl buryn paıda bolǵan desedi. Qurmanyń 500-ge tarta  túri sýbtropıktik jáne tropıktik aımaqtarda taralǵan.

Quran Kárimde  de qurma jaıly birneshe jerde baıandalǵan: «Kókten sý túsirgen de – Alla.  Keıinnen sol arqyly ár túrli ósimdikter shyǵardyq. Ol ósimdikten bir jas butaq ósip, bir-biriniń ústine mingesken dánder, masaqtar óndiremiz. Qurma aǵashynan jemis toly salbyrap turǵan butaqtar, buǵan qosa júzim, záıtún, anar baqshalaryn ósiremiz. Bulardyń keıbireýi bir-birine uqsaıdy, keıbiri uqsamaıdy. Alǵash jemis salǵanda jáne tolyq pisken kezinde árqaısysynyń jemisine qarańdar. Kúmánsiz, senetin kópshilik úshin munda kóptegen ǵıbrattar bar» (Ánǵam súresi, 99).

 Adamzattyń ardaqtysy súıikti paıǵambarymyz Muhammed Mustafa (s.a.ý) birde Sahabalarǵa  qarap: «Aǵashtar arasynda japyraǵy esh túspeıtin  aǵash bar, ol aǵash musylmandarǵa uqsaıdy. Onyń  qandaı aǵash ekenin bilesińder me?» – dep suraıdy. Sonda  sahabalardyń bári aǵash ataýlaryn  ataı jóneledi.  Hadısti jetkizýshi Ibn Omar (Alla ol kisiden razy bolsyn)  ishimnen  qurma aǵashy shyǵar dep oılap otyr edim, lezde sahabalar Alla Elshisi jaqsy biledi dedi jamyraı. Sol sátte  Paıǵambarymyz (s.a.ý):  «Ol qurma aǵashy», –  dedi.  (Mýslım. Tırmızı)

Alla Elshisi (s.a.ý) qurmany  qatty unatqan. Máselen, qurma maýsymynda ózine syılyq retinde tartylǵan jas qurmalardy keri qaıtarmaıtyn. Taǵy bir sózinde «Qurmasy joq úıdiń adamdary anyq ash qalǵany» dep, qurmanyń Mádınalyq kedeılerdiń kúnkórisinde qanshalyqty oryn alǵanyn baıqatqan (Ibn Májá).  Shańyraǵynda aılap qazan asylmaǵan ýaqyttardyń ózinde de olarǵa arqaý bolǵan qurma men qara sý edi. Aısha anamyz (r.a.) sol kúnderdi: «Alla elshisi (s.ǵ.s) qaıtys bolǵanda da, qara qurma men qara sýdan basqa eshteńe tappaǵanbyz», – dep eske alǵan (Buharı). Biraq tek qurma jep kúneltken ýaqyttarda sahabalardyń eshbiri aýrýǵa ushyramaǵan.

Sebebi, qurma jemisi tek qana azyq emes, san túrli derttiń taptyrmas shıpasy. Qurma adam aǵzasynyń qalypty jumys isteýine qajetti barlyq derlik paıdaly zattarǵa ıe. 

Quran jáne Súnnette adamzattyń ardaqtysy Paıǵambarymyz Muhammed Mustafa (s.ǵ.s) bylaı buıyrady: «Áıelderińizge bosanǵannan (nıfas halinde) keıin  qurma jegizińder. Bosanǵannan keıin qurma jegen áıeldiń balasy momyn, jýas bolady. Márıam Isany (a.s) dúnıege ákelgen kezde  jegeni tek qurma bolatyn. Eger qurmadan da qaıyrly jemis  bolsa, Alla sony jeýin ámir eter edi», – degen. Taǵy da aıta ketetin jaıt Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) jańa týylǵan  sábıdiń aýyzyna qurma salatyn bolǵan. Sol sábıler keshegi ótken siz ben biz tanıtyn  ǵalym Ibn Abbas sekildi sahaba ǵalymdar. Bul úrdis kúni búginge deıin ádetke aınalǵan.

Ǵalymdar: «qurma – qunardyń qaınar kózi»

Qurmany álemniń barlyq elinen, kez kelgen azyq-túlik dúkenderiniń sórelerinen tabýǵa bolady, onyń ústine qurmanyń baǵasy qymbat emes, qoljetimdi. Ǵalymdar qurmany – paıdaly ári qunarly zattardyń qaınar kózi retinde baǵalaıdy. Qurmanyń birneshe ǵana kishkentaı úziminiń ózinde, qandaı da bir tola shólmek sýsyndy qunarlandyra alatyndaı joǵary deńgeıde temir men kálsı bar...

Qurmanyń  medısınalyq turǵydan paıdalary

4-5% qurǵaq zat

95 - 96% sý

2- 25% qant

1%  belok

Efır maıy

kalıı

fosfor

kálsı

magnıı

temir

myrysh

dárýmender

Olar aıtarlyqtaı qunarly (100 g.-da 277 kkal.), sondyqtan keremet qýat kózi bolyp tabylady. Qurmanyń boıynda kómirsýlar (60-65%), mys, temir, myrysh, kobált, kalıı, fosfor, kúkirt, bor, alúmını, kadmıı, sonymen qatar tıamın, nıasın, rıboflavın, folasın, pırıdoksın, K dárýmeni, taǵamdyq talshyqtar, ftor, selen, pektın jáne amınoqyshqyldardyń 23 túri bar. Ftor tisterdi tisjegiden qorǵasa, taǵamdyq talshyqtar men selen ımýnıtetti kóterip, qaterli isik pen júrek-tamyr aýrýlarynyń aldyn alsa, kalıı sol júrek pen qan-tamyr aýrýlarynda kómektesedi. Qurma sýyq tıgende (ásirese aǵzanyń shamadan tys álsizdengen jaǵdaıda) kómektesedi; erkektik qaýqardy kóbeıtedi; saryýaıym kezinde, aǵzanyń álsizdenýinde, sozylmaly sharshaý kezinde járdem beredi; baýyrdy, búırekti jáne júıke júıesin bekitedi; ishektegi paıdaly bakterıalardyń ósýin qamtamasyz etedi; qandy nárlendirip, aǵzaǵa aýrýtýdyrǵysh mıkrobtarǵa qarsy turýǵa kómektesedi jáne qyshqyldy teńgerimdi qoldap turady.

Qurma onkologıalyq aýrýlarda, týberkýlezdi emdeý kezinde jáne mı qyzmetin jaqsartý maqsatynda qoldanylady. Aryqtaǵysy kelip, alaıda táttiden bas tarta almaı júrgen adamdar konfettiń ornyna qurma qoldansa bolady, sebebi olardyń táttige qaraǵanda nárliligi az. Ǵalymdardyń zertteýi boıynsha, 10 túıir qurma adamǵa magnııdiń, mystyń jáne kúkirttiń táýliktik mólsherin qamtamasyz etedi.

Bul jemisti shıki túrinde de, keptirilgen túrinde de jeı berýge bolady. Qurmadan salattar, nársý (kompot), desert, tipti bal da daıyndaıdy.

Qurma pálmasynyń jemisteri gıpertonıkterge (qan qysymy kóterińki adamdar) asa paıdaly, sebebi qan tamyrynyń tarylýyn baıaýlatady. Qurma Allanyń qalaýymen kúsh-qýatty kóbeıtip, tonýsty arttyrady; kóptegen keselderde kómektesedi; ásirese ekologıasy nashar aýdandarda turatyn adamdarǵa jeýge keńes beriledi. Ash qarynǵa jelinse ishektegi qurttardy óltiredi. Qurma baýyrdy qýattandyrady,  asqazandy tazalaıdy, álsiz búırekti kúshtendiredi. Qurmany sút aralastyryp qalampyr qosyp ishse, ókpeniń qabynýy (Bronhıt) sıaqty tynys joldaryna shıpa. Qurmanyń quramynda tanın kóp bolǵandyqtan dene jaraqattaryn tez jazady. Adamdy aryqtatady, eger kúrishpen birge pisirse semirtedi. Quramynda A E B dárýmederine de baı, almadaǵy temirdiń eki esesi qurmada tabylady. Sol sebepti qan az bolǵan (gemoglobın) kisige kóp jeýine  keńes beriledi. Jańa bosanǵan ana úshin taptyrmas jemis, óıtkeni ana sútin kóbeıtedi. Sondaı-aq rak aýrýyna qarsy paıdaly, quramynda  mıkrop ataýly  joq birden-bir jemis. Qurma súıekterin úgitip kofe qyp qaınatyp ishse, júıke júıesin tynyshtandyryp demaldyrady. Sonymen qatar bettegi túrli daqtardy (bosanǵannan keıin áıelderde bolatyn jáne kúnge kúıgennen qalǵan daqtardy ketirip bet pishinin qaz qalpynda saqtap, ájimniń tez túsýinen qorǵaıdy. Sonymen qosa Qurmany jatardan aldyn jese sal aýrýyna qarsy óte paıdaly. Kúnimizde medısına qurmany bır kúnde  eń  kóp degende beseýin jeýge keńes beredi.

Qurmany qandaı aýrýlarǵa em ekendigin anyqtaý.

Sońǵy jyldarda júrgizilgen zertteýler nátıjesinde qurmanyń kóptegen qasıetteri ashylǵan. Túrkıadaǵy áıgili Sema emhanasynyń Taǵamtaný jáne dıeta bóliminiń mamany Haıreddın Mýtlýnyń aıtýynsha, qurma lıf, mıneral, fenol turǵysynan ári natrıı, kalıı, magnıı, kalsıı, temir, fosfat sekildi mıneraldarǵa óte baı. Atap aıtqanda, ol qurmanyń qasıetterin bylaı júıelep kórsetken:

Proteın, maı, kómir sýyn (ýglevod) – úsheýin qatar qamtıtyn birden bir jemis.

Tamaq aýrýyna, jótelge paıdaly;

B1, B2 vıtamınderiniń qatar kezdesýi baýyrdy saýyqtyrady;

Qaterli isikten (rak) saqtaıdy, júrek qan tamyrlaryna taptyrmaıtyn em;

Jas qurma terige oń yqpal etedi, júktilik pen kúnge kúıýden túsken daqtardy ketiredi;

Jeńil bosanýǵa septigin tıgizedi. Bosanǵan áıelderdiń álsiregen denesin tyńaıtyp, sergektigin arttyrady.

Quramynda fosfor men kalsııdiń moldyǵy súıek aýrýlarynan qorǵaıdy;

Quramyndaǵy temir qan azdyqqa paıdaly;

Mıdyń jumys isteý qabiletin kúsheıtedi;.

Júıke júıesiniń sharshaýyn basady;

Izraılde júrgizilgen zertteýde qurma men alma salystyrylǵan. Nátıjede almaǵa qaraǵanda, qurmada vıtamınniń kóptigi dáleldengen. Buǵan qosa, Mehmet Altannyń «Shólden jetken shıpaly qurma» atty qurmanyń qasıetterin zerttegen eńbeginde qurma dániniń de vıtamınge baı ekendigi, sol sebepti ony bir ýaqyt soryp júrgenniń adamǵa paıdaly ekendigi jazylǵan. Sonymen qatar 6-7 qurmany bólshektep, bir kese sýǵa salyp, birneshe saǵat turǵan soń sýyn súzip alyp, kúnine eki márte ysytyp iship otyrsa, eki apta kóleminde búırektegi tasty da túsiretindigi bildirilgen.

Qurma – qaterli isik (rak) aýrýyna qarsy zattarǵa baı

Ásirese, qurmanyń magnııge óte baı bolýy, ony barlyq ózge paıdaly taǵamdar men jemisterdiń eń aldynǵy qataryna shyǵarǵan. Magnııdiń mańyzdy bolýynyń máni mynada: ol adam aǵzasynda asa qaterli rak aýrýynyń paıda bolýyna tosqaýyl qoıady. Osy sebepti de qurmany taǵam retinde únemi qoldanýshy aımaq turǵyndary mundaı asa qaýipti derttiń baryn bilmeıdi...

Qurmanyń quramdas bóligin 15-ke jýyq tuz jáne mıneraldy zattar: mys, temir, magnıı, myrysh, marganes, fosfor, natrıı, alúmını, kadmıı, kobált, kúkirt, bor t.b. quraıdy. Jemistiń quramynda: almada, bananda, apelsınde joq 23 amınqyshqyldary bar. Quramynda: A, V_1, V_2, V_3, V_6, PP dárýmenderi bar. Sondaı-aq, qurma quramyndaǵy pektın men taǵamdyq talshyqtar ishektiń jıyrylý qyzmetin kúsheıtip, rak aýrýlarynyń aldyn alady. Qurmada holesterın joq, al onyń quramyna kiretin ftor men selen elementteri tistiń saýlyǵyn nyǵaıtyp, júrek-tamyr aýrýlarynyń aldyn alady. Sonymen qatar, qurma beta-karotınge óte baı. Betakarotın – adam aǵzasynyń jasýshalaryna shabýyl jasaýshy molekýlalardy baqylaý arqyly, qaterli isik jasýshalarynyń paıda bolýyna tosqaýyl qoıatyn erekshelikke ıe zat... Barlyq maqtaý asa Dana ALLA Taǵalaǵa bolsyn!

Qurma – aǵzany tazartady ári shashtyń túpterin bekitedi

Medısınalyq zertteýlerdiń nátıjesinde qurmanyń aǵzany, aǵzadaǵy tastary eritý arqyly, tazartýshy qasıetke ıe ekeni anyqtalǵan. Tıbet medısınasynda, eger qurma súıekterin qaınatyp, sol qaınatpany ishse, qýyq qalbyrshaǵyndaǵy jáne búırektegi tastardy eritetindigi aıtylady. Sondaı-aq, qurma súıekterin jaǵyp, keıin jaǵylǵan qurma súıeginiń kúlin bas terisine jaqsa, shashtyń túsýin qoıdyrady deıdi...

Jańa týǵan sábıge tahnık jasaý dástúri jáne onyń medısınadaǵy paıdasy

Buharıdyń «Aqıqa» kitabynda, Ábý Musanyń (Alla oǵan razy bolsyn) uly týylǵanda Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) oǵan Ibrahım dep at qoıǵandyǵy jáne náresteniń tańdaıyna qurmamen tahnık jasap, duǵa jasaǵandyǵy aıtylady.

Iá, Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) sábı dúnıege kelgende qurmany shaınap, onymen náresteniń tańdaıyn sylaıtyn jáne sábı úshin duǵa qylatyn. Tahnık – Islamda jalpyǵa belgili súnnet ári ǵajap dástúr. (Sábıdiń tańdaıyn sylaý úshin qurmany paıdalanǵan abzal, al qurma tabylmasa basqa bir shyryndy nársemen almastyrsa bolady.)

Tahnık jasaý dástúrinde úlken paıda jasyrynǵan. Óıtkeni, qurmanyń quramyndaǵy nárli zattar sábı aǵzasynyń qalypty jumys isteýine jáne ımýnıtetiniń nyǵaıýyna kómektesetini dáleldengen. Qurmamen tahnık jasaý, bul – eń paıdaly ekpe (prıvıvka) sekildi. Iaǵnı, ol: polıomıelıt (julyn qabynýy), dıfterıa (juqpaly tamaq aýrýy), qyzylsha sekildi qaýipti dertterdiń aldyn alady.

Qurma – júktilik pen bosanýdy jeńildetedi

V₉ (Folıevaıa kıslota) – júkti ári emizýshi áıelder úshin asa mańyzdy dárýmen. Júktilik kezeńinde áıel aǵzasyndaǵy bul dárýmenge degen suranys eki esege deıin artady. Sonymen qatar, V₉ folıev qyshqyly – jasýshalardyń bólinýi men genetıkalyq qurylymynyń qalyptasý prosesi kezinde mańyzdy ról atqarady. Mine, sondyqtan da qursaqtaǵy balanyń damýy barysynda ananyń aǵzasy bul dárýmenge jıi muqtajdyqty sezinedi. Al, qurma dál osy, V₉ folıev qyshqylynyń kózi bolyp tabylady.

Ǵylymı tájirıbeler, júktiliktiń sońǵy aılarynda qurmanyń jatyr bulshyq etterin kúsheıtetin yntalandyrýshy qasıetke ıe ekenin dáleldegen.

Qurmanyń quramynda kezdesetin hımıalyq zat – oksıtosın, medısınada júkti áıeldiń bosanýyn jeńildetýshi preparat retinde qoldanylady.

Oksıtosın – durysynda, mı gıpofızasynyń artqy bóliginen bólinetin, tolǵaqty bastaýshy, jatyr men jambas bulshyq etteriniń jıyrylýyn shaqyratyn gormon. Ana aǵzasyndaǵy bosanar aldy barlyq daıyndyq, osy gormonnyń yqpalymen júzege asady. Bosaný barysynyń sátti ótýi úshin, jatyr bulshyq etteriniń durys jıyrylýy óte mańyzdy. Oksıtosın jatyr bulshyq etteriniń jyldam jıyrylýyna áser etedi. Bosaný prosesi aıaqtalǵan soń da oksıtosın aǵzadaǵy óz jumysyn jalǵastyrady. Iaǵnı, dúnıege jańa kelgen sábı úshin eń mańyzdy sanalatyn ana sútiniń sút bezderinen bólinýin qamtamasyz etip, mehanızm ispetti qyzmet atqarady.

Qurma jemisindegi osy bir ǵana artyqshylyq – oksıtosınniń ózi – Quran Kárim aqıqattyǵynyń aıqyn, mańyzdy dáleli bolyp tabylady. Qurmanyń medısına salasy úshin ashylǵan bul úlken jańalyǵyna qol jetkizý, tek medısınanyń sońǵy jetistikteri arqyly ǵana múmkin bolǵan. Al, bul osydan on tórt ǵasyr buryn Quranda, Márıam anamyzǵa qatysty aıattarda baıan etilgen...

Qurmanyń taǵy qandaı paıdasy bar?

Jańa zaman medısınasy qurma jemisine uzaq ýaqyt boıy den qoıyp, tabandy túrde zerteýler júrgizilip, nátıjesinde:

Qurma adam densaýlyǵyna qaýipti qandaı bolsyn: bakterıalar, mıkrobtar men parazıtterdi tasymaldaýshy jemis bolyp tabylmaıtynyn;

Qurma asa qaterli, ólim haline dýshar etetin ajaldy-ameba mıkroaǵzasyna qarsy eń jaqsy «kúresker» qural ekenin;

Qurmanyń quramyndaǵy zattar – adam aǵzasyndaǵy aýrý juqtyrǵysh, aýrýdy paıda qylatyn bakterıalardy joıatynyn;

Qurma – ǵaryshkerler úshin taptyrmaıtyn taǵam ári dári, sonymen qatar ıkraǵa qaraǵanda anaǵurlym paıdalyraq ekenin;

Qurma jemisi tolǵaqty jeńidetetin ári jatyr bulshyq etteriniń óte jyldam jıyrylýyna kómektesetin zattardan turatynyn jáne t.b. kóptegen paıdaly, qunarly elementterdiń baı kózi bolyp tabylatynyn anyqtaǵan.

Qurma – shyǵarmashylyqpen aınalysatyn, mımen jumys isteıtin adamdar úshin, júıke júıesine shaǵymy barlar úshin, bastyń jaqsy jumys isteýi úshin de dárigerler tarapynan usynylatyn asa paıdaly jemis.

–       Qurmany ash qarynda jeý parazıtterdi joıady.

–       100 g qurma 281-den 318 kalorıaǵa deıin qunarly. 100 g qurmanyń quramynda 20 mg fosfor bar. Fosforǵa baı bolýy sebepti qurma júıke jasýshalaryn nárlendirip, eńseni kóteredi. Qatty sharshaǵan adamnyń ózine qurmany jegeninen soń jarty saǵat ishinde kúsh-qýaty oralady, sergektik paıda bolady.

–       Qurma glúkoza men frýktozaǵa baı. Tábetti shaqyrady.

–       Dıetolog mamandary dámdi de paıdaly bul jemisti júıke júıesiniń buzylýynan zardap shekken balalarǵa jegizýge keńes beredi.

–       Qurma qan quramyndaǵy holesterınniń deńgeıin tómendetedi.

–       Qurma ishek qyzmetin qalypqa keltiredi. (İshtiń qatýy kezinde óte paıdaly)

–       Qurma kóz ylǵaldylyǵynyń saqtalýyna kómektesip, túnde kórgishtigin jaqsartady...

 

İİİ bólimi; Qorytyndy.

Qarapaıym ǵana qurmanyń qanshalyqty paıdaly ekeninen, biz áli de tolyq habardar emespiz. Ári onyń orasan zor paıdasyn bir maqalaǵa syıdyrý múmkin emes. Qurmanyń paıdasyn, ony Adam balasyna syı etip bergen ALLA Taǵala ǵana tolyq Bilýshi. Búgingi tańda ǵalymdar, qurma – adam aǵzasyna qajetti barlyq paıdaly zattardyń shoǵyry bolǵandyqtan, «tek qurma men sý ishý arqyly uzaq ómir súrýge bolady» degen toqtamǵa kelgen. Al, munyń syryn, biz joǵaryda keltirgen, «Kúnkóristeriń ne edi?» – delingen suraqqa Aısha anamyzdyń (oǵan Alla razy bolsyn): «Eki qara: qurma jáne sý edi», – degen jaýaby aıqyndap tur emes pe?...

Bir sózben aıtqanda, túrli vıtamınge baı, toıymdy ári emdik qasıeti mol qurma – ǵajap jemis. Endeshe, osy ǵajap jemisten dám tatqan saıyn jomarttyǵy sheksiz Jaratýshy ıemizdi eske alyp, shúkirshilik eteıik...

İÚ bólimi: Paıdalanylǵan ádebıetter

1. « Dárilik shóptermen emdelý»Qalqambaı. Z. S Astana 2003j
2. « Úıde emdelý», 1, 2, 3, tomdary
3. Balalar Ensıklopedıasy, 6 tom.

 

Qarakól bastaýysh jalpy bilim beretin mektebiniń

3 synyp  oqýshysy

Tilepbergenova Aıkórkem Meıirbekqyzy

«Qurma jáne onyń paıdasy» atty

zertteý jumysyna

Pikir

Joǵaryda jazylǵan zertteý jumysynyń ekologıalyq  mańyzy óte zor. Zertteý jumysynda qurmanyń ereksheligin,  qorshaǵan orta úshin mańyzyn, qazirgi tańdaǵy jaǵdaıyn durys qarastyrǵan. Qurmanyń paıdasy avtor jumysynda anyq baıqalady.

Aıkórkem zertteý jumysyn jazý barysynda kóptegen kórkem ádebıetterdi, gazet-jýrnaldardy, ǵalamtor ádebıetin paıdalanǵan. Jumys jospar boıynsha jazylyp, tolyq oryndalǵan. Sonymen qatar Aıkórkem jumysyn óz jas ereksheligine saı oryndaı bilgen. Alǵa qoıǵan maqsatyna jetken.

Ǵylymı jetekshisi: Kýshkınbaeva Baljan Seıfýllıevna

---