InfoHub Logo

Bilim berý salasy: «Qatynas»
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreket túri: «Til damytý»
Taqyryby: «Qustar bizdiń dosymyz»
Maqsaty: Balalarǵa Qustar týraly jan - jaqty túsinik berý, sózdik jumystardy júrgize otyryp, qustar týraly óleńdi oqyp túsindirý, qustardy atap, bir - birinen ajyratyp, olarǵa qamqorlyq jasaýǵa úıretý, adamgershilik, ımandylyq tárbıesiniń negizin qalyptastyrý maqsatynda, jumbaqtar, túrli oıyndar arqyly bilimderin bekitý
Áreket kezeńderi.

Motıvasıalyq qozǵaýshy.
Tárbıeshiniń is - áreketi
1. Shattyq sheńberi:
Araılap tań atty,
Altyn shýaq taratty.
Qaıyrly tań, balalar,
Qaıyrly tań, qonaqtar

İzdeý - uıymdastyrýshy
Tárbıeshi: Jyl mezgili, aýa - raıy, tabıǵat ózgeristerin balalardan suraıdy. «Qustar keldi» óleńin mánerlep oqıdy.
3. Tyrna keldi tyraýlap,
Tilip ótip aspandy,
Qazdar kólde júr oınap
Kóktem toıy bastaldy.

Tas tóbeden kún kúldi,
Qoshamettep olardy.
Qara torǵaı byltyrǵy,
Uıasyna oraldy
(T. Moldaǵalıev)
4. Qustar týraly jumbaq jasyrady.

Sharlap kelip dalany,
Úıime úıin salady.

Sý betin syzyp,
Aq quman júr júzip.

Keýdesi qoıqańdap,
Júredi baıpańdap.

Ormanda joǵary,
Aǵashqa qonady
Tumsyǵyn balǵa ǵyp,
Toq - toq etip soǵady.

6. Qustar nemen qorektenedi?
7. Tárbıeshi: Balalar, sender tapqyr ekensińder. Qus týraly jumbaqtardyń sheshýin durys sheshtińder. Endi men sendermen bir oıyn oınaǵym kelip tur.
Oıyn: «Ushty, ushty.»
Tárbıeshi: Bul oıynda qoldaryn durys kótermeı qalǵan bala aıybyn óteıdi. Al, qane oıynymyzdy bastaıyq.

Ushty - ushty túlpar ushty
Ushty - ushty suńqar ushty,
Ushty - ushty qarǵa ushty,
Ushty - ushty arba ushty.

8. Tárbıeshi: Taqtada qustar sýretimen tanysa otyryp, «Qus» týraly maqal - mátel, tyıym sózderdi eske túsiredi jáne aıtady.
Tárbıeshi: Balalar biz búgin qustardy qarsy alyp, olar jaıynda jumbaq sheship, maqal - mátel aıttyq. Al olardy qorǵaý úshin ne isteý kerek.