InfoHub Logo

Oqý mashyǵyn qalyptastyrýda jetistikke jetý joldary

Durys oqý - jeke tulǵanyń qalyptasýynyń eń basty qajettiligi. Bir jaǵynan oqý quraly bolsa, bir jaǵynan oqytýdyń basty quraly. Kitap oqý arqyly ǵana bala kóp degen qyzyqty málimetterdi ala alady. Oqý mashyǵyn qalyptastyrý bastaýysh synyptan bastalady. Sondyqtan osy kezeńde balanyń durys oqýyn, ǵylymı tanymdyq jáne mádenı mátinderdi oqyp túsinýge úıretý mańyzdy. Tipti osy bastaýysh synypta oqý tehnıkasyn jetildirip jiberýimiz kerek. Jyldam oqý degenimiz mınýtyna 300 - 400 sóz oqý. Biraq buǵan qol jetkizýdiń qajeti joq.. Bizge keregi túsinip durys oqý. Al durys oqý degenimiz adamyń sóılegen kezdegi jyldamdyǵy, ıaǵnı 120 - 150 sózdi 1mınýtta oqý. Eger oqýshy mınýtyna 50 sóz oqýmen 4 - synypty bitirse, 7 - synypta 8 betti shyǵarmany ( al ol 6500 sózden turady ) 130 mınýtta oqıdy eken. Al túsiný úshin 2 ret oqysa, jobamen 4 saǵat kerek. Mekteptegi 6 saǵat, basqa da jazbazasha úı tapsyrmalary bar, 10 saǵattan artyq ýaqyt kerek. Sonda bul bala eshteńege úlgermeıdi. Bir sózben aıtqanda úlermeýshi atanady. Sondyqtan, jaqsy oqýshy atandyrý úshin, oqý tehnıkasyn jetildirý kerek, ıaǵnı, oqý kerek. Ol úshin ne isteýge bolady? Birinshi, durys oqı almaýdyń sebepterin anyqtaý. Onyń sebepteri: Qyzmettiń tabıǵı baıaýlyǵy

Regressıa (oqyǵanyn qaıtalap oqý); Antısıpasıanyń joqtyǵy (aldyn - ala boljaý) Artıkýlásıa (sóıleý aparattarynyń durys jumys istemeýi) Durys tynys almaý Kórý aýqymynyń azdyǵyNazar aýdarýdyń jetispeýshiligi Este saqtaý qabiletiniń nasharlyǵy
Osy sebepterdi anyqtaǵannan keıin, júrgiziletin jumystarǵa toqtalaıyq:
Qyzmettiń tabıǵı baıaýlyǵy jaı qımyldaıtyn, úlgirmeıtin, tez sharshap qalatyn balalardan kórýge bolady. Bul jaǵdaıda balardyń esh kinási joq. Iaǵnı, arnaıy jattyǵýlar júrgizý arqyly oqý jyldamdyǵyn arttyrýǵa bolady. Oǵan mynadaı jattyǵýlardy júrgizýge bolady:
Mysaly: Sý - sýly - sýsyz - sýlyq Ek - egin - eginshi - egindik
4. Qıyn sózderdi aldyn - ala býyndap oqyp alý.
5. Ár - túrli shrıftidegi sózderdi oqý. Shabarmandar Baldyrǵan
Antısıpasıanyń joqtyǵy (aldyn - ala boljaý)

Baıqasańyzdar keıde ne oqıtynyńyzdy aldyn - ala bilip otyrasyz. Osy boljaýdyń joqtyǵy da oqý jyldamdyǵyn tómendetedi. Boljaýdy jetildirý jattyǵýlary:
Qalyp qoıǵan jalǵaýlardy ornyna qoıyp oqý.
Mysaly: Jaqsy qyz jaǵada... qundyz Jaqsy ji... aspandaǵy jul...
Uıqasyn tap Mysaly: Yr - yr - yr - yryldaıdy (qasqyr)
Mir - mir - mir - qap - qara (kómir)
Kórinbeıtin sózder Mysaly: Syrtym jasyl, ishim qyzyl. Q - - - - -
Qorbańdap júremin, baldy jaqsy kóremin. A -
Sóılemdi keri oqý. Jazylǵan sóılemdi keri oqý
Torsha arqyly oqý. Mátin betine torsha qoıylady, sol kezde keıbir sózder, býyndar kórinbeı qalady sony taýyp oqý kerek. 5 mınýt torsha arqyly oqý kerek, 2 - 3 mınýt torshany alyp tastap oqý kerek.
Mátindi arasyndaǵy sózderdi tastap ketip oqý. Mysaly: Ámire kúshigimen....... aldynda....... júrdi.
Artıkýlásıa. Atynyń ózi oqý jyldamdyǵynyń nelikten tómendeıtinin aıtyp tur. Sóıleý apparattarynyń durys jumys istemeýi, dybystardy durys aıta almaýy áser etedi. balalardyń artıkýlásıasyn durystaıtyn jattyǵýlar:
Daýysty, daýyssyz dybystardyń artıkýlásıasy. Bul jattyǵýlar sóıleý apparattarynyń jumysyn jaqsartady.