Qustar klasy. Qaýyrsyn jabyndy janýarlar
Taqyryby: Qustar klasy. Qaýyrsyn jabyndy janýarlar
Maqsaty:
Bilim berýshilik: Oqýshylarǵa qustardyń qurylysy men ereksheligin aıtyp túsindirý.
Jorǵalaýshylarmen salystyra otyryp, belgilerin ajyratý, qus jumyrtqasymen tanysý.
Damytýshylyq: Oılaý, sóıleý, este saqtaý, bıologıa pánine degen qyzyǵýshylyǵyn damytý.
Tárbıelik: Tabıǵatty súıýge, onyń berekeli tirshiligin qurmetteýge, ujymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaq túri: Ashyq sabaq.
Ádis - tásilderi: test, túsindirý jumystary, sáıkesin tap keste qurý.
Qural – jabdyqtar: Qustardyń sýretteri,: sýretter, úlestirmeli materıaldar, kórnekilik toptamalar - slaıdtar, Aktivstudio, Rower Point baǵdarlamasy.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý.
Pánaralyq baılanys: geografıa.
Sabaqtyń barysy:
Amandasý, túgendeý.
Psıhologıalyq daıyndyq. Tabıǵat
týraly qysqasha beıne rolık. Oqýshylardy baǵalaý úshin jetondar taratylady.
Úı tapsyrmasyn tekserý:
1 - tapsyrma. Kesteni toltyrý. Sanmen tizbektelgen belgilerdiń qaı janýarlarǵa tán ekenin kestege toltyryńyzdar:
1. Qarynshasynyń arasynda jartylaı perdesi bar.
2. Júregi 2qulaqshadan, bir qarynshadan turady.
3. Terisi qurǵaq, múıizdi qabyrshaqtarmen qaptalǵan.
4. Ókpesi arqyly tynys alady.
5. Ókpesimen de, terisimen de tynys alady.
6. Taspa tárizdi sozylyńqy jup búıregi bar.
7. Jambasqa jaqyn ornalasqan 2búıregi bar.
8. Mı qyrtysynyń nyshany baıqalady.
9. Anal tesigi bar.
10. Kloakasy bar.
11. İshteı uryqtanady.
12. Túrlenip damıdy.
13. Keńirdek, aýatamyr músheleri paıda bolǵan.
14. Omyrtqa jotasy: moıyn, tulǵa, segizkóz, quıryq bólimderine bólingen.
15. Alǵash ret keýde qýysy paıda bolǵan.
16. Qanaınalymy 2 sheńberden turady.
17. Saýsaqtarynyń ushynda múıizdi tyrnaqtary bolmaıdy.
18. Saýsaqtarynda múıizdi tyrnaqtary bolady.
19. Denesine aralas qan taraıdy.
20. Syrttaı uryqtanady.
2 - tapsyrma. Test tapsyrmalary
1. Jorǵalaýshylardy zertteıtin ǵylym.
a) zoologıa
á) gerpetologıa
b) bıologıa
2. Jorǵalaýshylardyń júregi neshe qýysty?
a) 3
á) 4
b) 2
3. Jorǵalaýshylar ne arqyly tynys alady?
a) búırek
á) júrek
b) ókpe
4. Jorǵalaýshylardyń terisi qandaı?
a) Tegis, bezdi
á) iri qabyrshaqty
b) múıizdi qabyrshaqty
5. Jorǵalaýshylar qalaı kóbeıedi?
a) jumyrtqa
á) ýyldyryq
b) tirileı
jaýaby: 1 - á, 2 - a, 3 - b, 4 - b, 5 - a.
3 - tapsyrma. Serpilis suraqtary
1. Jorǵalaýshylardyń qańqasynyń qurylysy qandaı?
2. Jorǵalaýshylar qalaı tynys alady?
3. Terisiniń qurylysy qandaı?
4. As qorytý músheleri.
5. Zár shyǵarýy qalaı júredi?
6. Qan aınalym múshesi.
7. Qandaı otrádtary bar?
4 - tapsyrma. Bıologıalyq dıktant
1. Jorǵalaýshylardyń terisi.......... 2. Terisi únemi ósý kezinde........... 3. Júregi jartylaı.......... 4. Jorǵalaýshylardyń sezim múshesi......... 5. Dara jynysty.......... uryqtanady. 6. Jumyrtqa salady jáne............ týady.
Jańa sabaqty túsindirý
Oqýshylardyń óz oılaryn tyńdaý.
Sabaq taqtadaǵy sýretterdi, tulypty, qańqany paıdalanyp túsindiriledi.
Júzetin qustar. Usha almaıtyn, muhıt sýynda tirshilik etetin ustardyń erekshe toby – Pıngvınder. Aldyńǵy aıaqtary sýda júzgende eskek sıaqty. Aıaǵy tulǵanyń artqy bóliginde ornalasqandyqtan denesin tik ustaıdy. Antarktıdada, Ońtústik Amerıkanyń ońtústik jaǵalaýynda, Avstralıada tirshilik etedi.
Qustar – omyrtqaly janýarlar. Jer betinde 8600 túri bar. Qazaqstanda 489 túri mekendeıdi. Olardyń dene temperatýrasy – turaqty, joǵary. Qustardyń denesi bas, moıyn, tulǵa bólimderine bólingen. Qustardyń terisi juqa, ári qurǵaq, bezderi óte az. Qus qaýyrsyndary búkil denesin jaýyp turady. Múıizdi ózegi – soıaýy, onyń eki búıirindegi usaq shashaq tárizdi túzilisteri – pári. Pári murttan jáne murtshalardan turady. Qustardyń asqorytý júıesi aýyz qýysy jaqsúıekteri múıizdengen tumsyqtan turady. Tisteri joq, jemniń mólsheri úlken bolsa ony tumsyǵymen shoqyp jeıdi. Dánmen qorektenetin qustarda óńeshi keńeıip jemsaýǵa aınalǵan. Býnaqdenelilermen qorektenetin qustarda jemsaý bolmaıdy. Jem birden óńeshten qarynǵa ótedi.
Qustardy zertteıtin ǵylym – ornıtologıa dep atalady. 8600 – ǵa jýyq túri bar. Qazaqstanda 500 den astam túri kezdesedi. Dene temperatýrasy turaqty jáne jylyqandy +41,+43gradýs. Dene bólikteri. Sýretten qustyń dene bólikterin atap kórsetý: bas, moıyn, tulǵa. Qosymsha bólikteri: qaýyrsyn, tumsyǵy, qanattary, aıaǵy, tyrnaǵy quıryq qanattary. Taqtadan kórsetý. Qaýyrsynyń qurylysyn túsindirý.
Asqorytý júıesi. Tumsyq —– óńesh —– jemsaý —— bezdi qaryn —– etti qaryn ——- ash ishek ——- kloaka.
Tynys alýy: Ókpe arqyly tynys alady. Sonymen qatar qosarly tynys alý da tán. Qustar ushqan kezde ókpede aýa quramyndaǵy ottegine qan eki ret qanyǵady. Bul qosarly tynysalý dep atalady. Dybysty - kómekeı arqyly shyǵarady.
Kóbeıýi: jumyrtqa arqyly. Jumyrtqa arqyly ishteı uryqtaný arqyly kóbeıedi. 21 táýlikten keıin jumyrtqa basyp shyǵarady.
Qustyń mıy. Qustardyń ortalyq júıke júıesi óte jaqsy damyǵan. Mıynyń kólemi úlken jáne aldyńǵy mı aıqyn mı syńarlaryna bólingen.
Shyǵý tarıhy: Qustar – tabıǵattyń ajary. Olar tabıǵattyń sulýlyq sánin, sazdy ánin keltiredi. Aýyl, orman sharýashylyqtaryna zıandy býnaqdenlilermen qorektenip, paıdasyn tıgizedi. Belgili bolǵan eń qarapaıym qus – kónequs. (arheopterıks). Onyń jorǵalaýshylarǵa da qustarǵa da uqsas belgileri bolady. Ol budan 150 mln jyl buryn tirshilik etken. Al odan ári 223 mln jyl buryn ómir súrgen ilkiqus (protoavıs) osy qustardyń arǵy atasy bolyp tabylady.
Qustar klasy. Qaýyrsyn jabyndy janýarlar júkteý
Qustar klasy. Qaýyrsyn jabyndy janýarlar slaıd júkteý
Maqsaty:
Bilim berýshilik: Oqýshylarǵa qustardyń qurylysy men ereksheligin aıtyp túsindirý.
Jorǵalaýshylarmen salystyra otyryp, belgilerin ajyratý, qus jumyrtqasymen tanysý.
Damytýshylyq: Oılaý, sóıleý, este saqtaý, bıologıa pánine degen qyzyǵýshylyǵyn damytý.
Tárbıelik: Tabıǵatty súıýge, onyń berekeli tirshiligin qurmetteýge, ujymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaq túri: Ashyq sabaq.
Ádis - tásilderi: test, túsindirý jumystary, sáıkesin tap keste qurý.
Qural – jabdyqtar: Qustardyń sýretteri,: sýretter, úlestirmeli materıaldar, kórnekilik toptamalar - slaıdtar, Aktivstudio, Rower Point baǵdarlamasy.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý.
Pánaralyq baılanys: geografıa.
Sabaqtyń barysy:
Amandasý, túgendeý.
Psıhologıalyq daıyndyq. Tabıǵat
týraly qysqasha beıne rolık. Oqýshylardy baǵalaý úshin jetondar taratylady.
Úı tapsyrmasyn tekserý:
1 - tapsyrma. Kesteni toltyrý. Sanmen tizbektelgen belgilerdiń qaı janýarlarǵa tán ekenin kestege toltyryńyzdar:
1. Qarynshasynyń arasynda jartylaı perdesi bar.
2. Júregi 2qulaqshadan, bir qarynshadan turady.
3. Terisi qurǵaq, múıizdi qabyrshaqtarmen qaptalǵan.
4. Ókpesi arqyly tynys alady.
5. Ókpesimen de, terisimen de tynys alady.
6. Taspa tárizdi sozylyńqy jup búıregi bar.
7. Jambasqa jaqyn ornalasqan 2búıregi bar.
8. Mı qyrtysynyń nyshany baıqalady.
9. Anal tesigi bar.
10. Kloakasy bar.
11. İshteı uryqtanady.
12. Túrlenip damıdy.
13. Keńirdek, aýatamyr músheleri paıda bolǵan.
14. Omyrtqa jotasy: moıyn, tulǵa, segizkóz, quıryq bólimderine bólingen.
15. Alǵash ret keýde qýysy paıda bolǵan.
16. Qanaınalymy 2 sheńberden turady.
17. Saýsaqtarynyń ushynda múıizdi tyrnaqtary bolmaıdy.
18. Saýsaqtarynda múıizdi tyrnaqtary bolady.
19. Denesine aralas qan taraıdy.
20. Syrttaı uryqtanady.
2 - tapsyrma. Test tapsyrmalary
1. Jorǵalaýshylardy zertteıtin ǵylym.
a) zoologıa
á) gerpetologıa
b) bıologıa
2. Jorǵalaýshylardyń júregi neshe qýysty?
a) 3
á) 4
b) 2
3. Jorǵalaýshylar ne arqyly tynys alady?
a) búırek
á) júrek
b) ókpe
4. Jorǵalaýshylardyń terisi qandaı?
a) Tegis, bezdi
á) iri qabyrshaqty
b) múıizdi qabyrshaqty
5. Jorǵalaýshylar qalaı kóbeıedi?
a) jumyrtqa
á) ýyldyryq
b) tirileı
jaýaby: 1 - á, 2 - a, 3 - b, 4 - b, 5 - a.
3 - tapsyrma. Serpilis suraqtary
1. Jorǵalaýshylardyń qańqasynyń qurylysy qandaı?
2. Jorǵalaýshylar qalaı tynys alady?
3. Terisiniń qurylysy qandaı?
4. As qorytý músheleri.
5. Zár shyǵarýy qalaı júredi?
6. Qan aınalym múshesi.
7. Qandaı otrádtary bar?
4 - tapsyrma. Bıologıalyq dıktant
1. Jorǵalaýshylardyń terisi.......... 2. Terisi únemi ósý kezinde........... 3. Júregi jartylaı.......... 4. Jorǵalaýshylardyń sezim múshesi......... 5. Dara jynysty.......... uryqtanady. 6. Jumyrtqa salady jáne............ týady.
Jańa sabaqty túsindirý
Oqýshylardyń óz oılaryn tyńdaý.
Sabaq taqtadaǵy sýretterdi, tulypty, qańqany paıdalanyp túsindiriledi.
Júzetin qustar. Usha almaıtyn, muhıt sýynda tirshilik etetin ustardyń erekshe toby – Pıngvınder. Aldyńǵy aıaqtary sýda júzgende eskek sıaqty. Aıaǵy tulǵanyń artqy bóliginde ornalasqandyqtan denesin tik ustaıdy. Antarktıdada, Ońtústik Amerıkanyń ońtústik jaǵalaýynda, Avstralıada tirshilik etedi.
Qustar – omyrtqaly janýarlar. Jer betinde 8600 túri bar. Qazaqstanda 489 túri mekendeıdi. Olardyń dene temperatýrasy – turaqty, joǵary. Qustardyń denesi bas, moıyn, tulǵa bólimderine bólingen. Qustardyń terisi juqa, ári qurǵaq, bezderi óte az. Qus qaýyrsyndary búkil denesin jaýyp turady. Múıizdi ózegi – soıaýy, onyń eki búıirindegi usaq shashaq tárizdi túzilisteri – pári. Pári murttan jáne murtshalardan turady. Qustardyń asqorytý júıesi aýyz qýysy jaqsúıekteri múıizdengen tumsyqtan turady. Tisteri joq, jemniń mólsheri úlken bolsa ony tumsyǵymen shoqyp jeıdi. Dánmen qorektenetin qustarda óńeshi keńeıip jemsaýǵa aınalǵan. Býnaqdenelilermen qorektenetin qustarda jemsaý bolmaıdy. Jem birden óńeshten qarynǵa ótedi.
Qustardy zertteıtin ǵylym – ornıtologıa dep atalady. 8600 – ǵa jýyq túri bar. Qazaqstanda 500 den astam túri kezdesedi. Dene temperatýrasy turaqty jáne jylyqandy +41,+43gradýs. Dene bólikteri. Sýretten qustyń dene bólikterin atap kórsetý: bas, moıyn, tulǵa. Qosymsha bólikteri: qaýyrsyn, tumsyǵy, qanattary, aıaǵy, tyrnaǵy quıryq qanattary. Taqtadan kórsetý. Qaýyrsynyń qurylysyn túsindirý.
Asqorytý júıesi. Tumsyq —– óńesh —– jemsaý —— bezdi qaryn —– etti qaryn ——- ash ishek ——- kloaka.
Tynys alýy: Ókpe arqyly tynys alady. Sonymen qatar qosarly tynys alý da tán. Qustar ushqan kezde ókpede aýa quramyndaǵy ottegine qan eki ret qanyǵady. Bul qosarly tynysalý dep atalady. Dybysty - kómekeı arqyly shyǵarady.
Kóbeıýi: jumyrtqa arqyly. Jumyrtqa arqyly ishteı uryqtaný arqyly kóbeıedi. 21 táýlikten keıin jumyrtqa basyp shyǵarady.
Qustyń mıy. Qustardyń ortalyq júıke júıesi óte jaqsy damyǵan. Mıynyń kólemi úlken jáne aldyńǵy mı aıqyn mı syńarlaryna bólingen.
Shyǵý tarıhy: Qustar – tabıǵattyń ajary. Olar tabıǵattyń sulýlyq sánin, sazdy ánin keltiredi. Aýyl, orman sharýashylyqtaryna zıandy býnaqdenlilermen qorektenip, paıdasyn tıgizedi. Belgili bolǵan eń qarapaıym qus – kónequs. (arheopterıks). Onyń jorǵalaýshylarǵa da qustarǵa da uqsas belgileri bolady. Ol budan 150 mln jyl buryn tirshilik etken. Al odan ári 223 mln jyl buryn ómir súrgen ilkiqus (protoavıs) osy qustardyń arǵy atasy bolyp tabylady.
Qustar klasy. Qaýyrsyn jabyndy janýarlar júkteý
Qustar klasy. Qaýyrsyn jabyndy janýarlar slaıd júkteý
You Might Also Like
