Úısin memleketi, sharýashylyǵy, áleýmettik - saıası uıymdasýy, úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy, mádenıeti
Qazaqstan tarıhy 10 synyp
XVI sabaq
Sabaq taqyryby: Qazaqstan terıtorıasyndaǵy ertedegi memleketter.
&17. Úısin memleketi, sharýashylyǵy, áleýmettik - saıası uıymdasýy, úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy, mádenıeti.
Sabaqtyń maqsaty:
- Úısinderdiń tarıhy, mekendegen oryny, sharýashylyǵy, turmysy, mádenıeti men óneri jaıynda qosymsha derekterdi paıdalanyp, úısinderdiń taqyrybyn qorytyndylaý;
- Qazaq halqynyń tarıhy boıynsha bilimderin tolyqtyrý, oqýshynyń qosymsha derekterdi taýyp paıdalaný, oı - órisin, oılaý, sóıleý qabiletin damytý;
- Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, oqýshylyrdy óz eliniń tarıhı qundylyqtaryn qurmetteýge úıretý, elin, jerin súıetin otangúsh, daryndy urpaq tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas.
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, suraq - jaýap.
Kórnekiligi: tematıkalyq sýretter.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardy túgeldeý, sabaqqa tartý.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý: & 16. Arheologıalyq eskertkishteri.
1. Shilik - Rabat;
2. Bábish molda;
3. Bulandy qalashyǵy.
III. Jańa sabaqtyń jospary:
1. Úısinderdiń mekendegen jeri.
2. Sharýashylyǵy.
3. Áleýmettik - saıası uıymdasýy.
4. Úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy.
5. Mádenıeti.
1. Úısinder - Ortalyq Azıa aýmaǵyndaǵy ertedegi alǵashqy taptyq birlestikterdiń biri. Úısin mádenıetiniń hronologıalyq sheńberi - b. z. d. III ǵasyr - b. z. IV ǵasyr. Úısinder týraly alǵashqy habarlar b. z. b. II ǵasyrdyń aıaǵynda paıda boldy, olardyń shyǵý tegi týraly málimetter qytaı tarıhshysy Syma Sánnyń «Tarıhı jazbalar» («Shı szı») eńbeginde kóp. Úısin mádenıeti dep atalatyn eskertkishterdiń negizinen shoǵyrlanǵan óńiri - Jetisý. Úısinderdiń ıelikteriniń shekarasy batysynda Shý jáne Talas ózenderiniń boıymen ótken. Qarataýdyń shyǵys betkeılerine deıin sozylyp jasa kerek. Úısinder ıelikteriniń ortalyǵy - İle ańǵary, olardyń ordasy - «Qyzyl Ańǵar qalasy» Chıgýchen Ystyqkól men İle ózeniniń ońtústik jaǵalaýy aralyǵynda ornalasty.
2. Jartylaı kóshpeli mal sharýashylyǵy úısinder sharýashylyǵynyń negizgi túri boldy. Keıingi kezde de ol ekonomıkada óziniń jetekshi rólin saqtap qaldy. Sharýashylyqty júrgizý jáne jaıylymdardy paıdalaný júıesi jetildirilip otyryldy. Úısinderdiń mal quramy - qoı, jylqy, sıyr, qos órkeshti túıe, eshki, esek.
Otyryqshylyq pen eginshilik ertedegi úısinderge bizdiń zamanymyzdyń alǵashqy ǵasyrlalynda - aq bolǵan deýge negiz, al b. z. III - V ǵasyrlarynda, sirá, baý - baqsha sharýashylyǵy tálimi eginshilik túrinde onyń ilgeri damı túskeni ózinen - ózi túsinikti. Aqtaý qystas - qonysty qazyp ashqanda úısinderde eginshilik bolǵanyn tikeleı dáleldeıtin oljalar tabyldy. Bul jer óndeý quraly - tas ketpender jáne egin jınaý quraly - qola oraq (synyǵy). Aqtaý qonysynyń tóńiregin zerttegen kezde úısinderde qarapaıym sýarmaly eginshilik bolǵandyǵyn belgileri baıqaldy. Tary men arpa egilgeni jóninde ǵana aıtýǵa bolady, muny Soltústik Qyrǵyzstannyń úısinder zıratynda bir ydystyń túbinen tabylǵan osy daqyldardyń dán qaldyqtary dáleldeıdi. Jetiýda sýarmaly eginshilik qana emes, sonymen qatar tálimi eginshilik te damyǵan dep topshylaýǵa bolady.
3. Syma Sán deregi boıynsha úısin memleketi basshynyń laýazymy - gýnmo, taıpa kósemderiniń ataýy - bek.
Úısin qoǵamyndaǵy áleýmettik teńsizdik faktisin jazba derekterden jáne arheologıalyq materıaldar ańyqtaıdy. Jetisý aýmaǵyndaǵy úısin zamanynan qalǵan myńdaǵan obalar úsh turpatqa bólinedi:
1. Olardyń birinshisi - dıametri - 50 - 80 m. jáne bıiktigi - 8 - 10 - 12 metr. Úlken obalarda – ataqty adamdar, iri menshik ıeleri men olardyń áıelderi jerlengen.(Shyǵys Jetisý, Batys Jetisý - Qarakól men Býranın obalary).
2. Dıametri - 15 - 20 m, bıiktigi 1metrge deıin (Sharyn ózenindegi Qaratuma qorymy). Óz aldyna bólek sharýashylyq júrgizetin, halyqtyń kópshiligin quraıtyn erikti, qatardaǵy qaýym adamdary jerlengen.
3. Dıametri - 5 - 10 m, bıiktigi - 30 - 50 sm. Táýeldi usaq óndirýshiler men quldar jerlengen (Bir - eki ydys, temir pyshaqtar men túıreýishter, oqta - tekte qola syrǵalar men monshaqtar, qarý bolmaıdy).
Qoǵamdyq baılyqty qozǵalmaly jáne qozǵalmaıtyn múlik dep bólýge bolatyny málim, olardyń birinshisinde - mal, qolóner ónimderi men turǵyn úıler, ekinshisine jer jatqyzyldy.
Syma Sán úısinderdiń baı adamdardyń 4 myńnan 5 myńǵa deıin jylqysy bolady degen málimetti birinshi ret keltirdi.
Úısin memleketi, sharýashylyǵy, áleýmettik - saıası uıymdasýy, úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy, mádenıeti júkteý
XVI sabaq
Sabaq taqyryby: Qazaqstan terıtorıasyndaǵy ertedegi memleketter.
&17. Úısin memleketi, sharýashylyǵy, áleýmettik - saıası uıymdasýy, úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy, mádenıeti.
Sabaqtyń maqsaty:
- Úısinderdiń tarıhy, mekendegen oryny, sharýashylyǵy, turmysy, mádenıeti men óneri jaıynda qosymsha derekterdi paıdalanyp, úısinderdiń taqyrybyn qorytyndylaý;
- Qazaq halqynyń tarıhy boıynsha bilimderin tolyqtyrý, oqýshynyń qosymsha derekterdi taýyp paıdalaný, oı - órisin, oılaý, sóıleý qabiletin damytý;
- Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, oqýshylyrdy óz eliniń tarıhı qundylyqtaryn qurmetteýge úıretý, elin, jerin súıetin otangúsh, daryndy urpaq tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas.
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, suraq - jaýap.
Kórnekiligi: tematıkalyq sýretter.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardy túgeldeý, sabaqqa tartý.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý: & 16. Arheologıalyq eskertkishteri.
1. Shilik - Rabat;
2. Bábish molda;
3. Bulandy qalashyǵy.
III. Jańa sabaqtyń jospary:
1. Úısinderdiń mekendegen jeri.
2. Sharýashylyǵy.
3. Áleýmettik - saıası uıymdasýy.
4. Úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy.
5. Mádenıeti.
1. Úısinder - Ortalyq Azıa aýmaǵyndaǵy ertedegi alǵashqy taptyq birlestikterdiń biri. Úısin mádenıetiniń hronologıalyq sheńberi - b. z. d. III ǵasyr - b. z. IV ǵasyr. Úısinder týraly alǵashqy habarlar b. z. b. II ǵasyrdyń aıaǵynda paıda boldy, olardyń shyǵý tegi týraly málimetter qytaı tarıhshysy Syma Sánnyń «Tarıhı jazbalar» («Shı szı») eńbeginde kóp. Úısin mádenıeti dep atalatyn eskertkishterdiń negizinen shoǵyrlanǵan óńiri - Jetisý. Úısinderdiń ıelikteriniń shekarasy batysynda Shý jáne Talas ózenderiniń boıymen ótken. Qarataýdyń shyǵys betkeılerine deıin sozylyp jasa kerek. Úısinder ıelikteriniń ortalyǵy - İle ańǵary, olardyń ordasy - «Qyzyl Ańǵar qalasy» Chıgýchen Ystyqkól men İle ózeniniń ońtústik jaǵalaýy aralyǵynda ornalasty.
2. Jartylaı kóshpeli mal sharýashylyǵy úısinder sharýashylyǵynyń negizgi túri boldy. Keıingi kezde de ol ekonomıkada óziniń jetekshi rólin saqtap qaldy. Sharýashylyqty júrgizý jáne jaıylymdardy paıdalaný júıesi jetildirilip otyryldy. Úısinderdiń mal quramy - qoı, jylqy, sıyr, qos órkeshti túıe, eshki, esek.
Otyryqshylyq pen eginshilik ertedegi úısinderge bizdiń zamanymyzdyń alǵashqy ǵasyrlalynda - aq bolǵan deýge negiz, al b. z. III - V ǵasyrlarynda, sirá, baý - baqsha sharýashylyǵy tálimi eginshilik túrinde onyń ilgeri damı túskeni ózinen - ózi túsinikti. Aqtaý qystas - qonysty qazyp ashqanda úısinderde eginshilik bolǵanyn tikeleı dáleldeıtin oljalar tabyldy. Bul jer óndeý quraly - tas ketpender jáne egin jınaý quraly - qola oraq (synyǵy). Aqtaý qonysynyń tóńiregin zerttegen kezde úısinderde qarapaıym sýarmaly eginshilik bolǵandyǵyn belgileri baıqaldy. Tary men arpa egilgeni jóninde ǵana aıtýǵa bolady, muny Soltústik Qyrǵyzstannyń úısinder zıratynda bir ydystyń túbinen tabylǵan osy daqyldardyń dán qaldyqtary dáleldeıdi. Jetiýda sýarmaly eginshilik qana emes, sonymen qatar tálimi eginshilik te damyǵan dep topshylaýǵa bolady.
3. Syma Sán deregi boıynsha úısin memleketi basshynyń laýazymy - gýnmo, taıpa kósemderiniń ataýy - bek.
Úısin qoǵamyndaǵy áleýmettik teńsizdik faktisin jazba derekterden jáne arheologıalyq materıaldar ańyqtaıdy. Jetisý aýmaǵyndaǵy úısin zamanynan qalǵan myńdaǵan obalar úsh turpatqa bólinedi:
1. Olardyń birinshisi - dıametri - 50 - 80 m. jáne bıiktigi - 8 - 10 - 12 metr. Úlken obalarda – ataqty adamdar, iri menshik ıeleri men olardyń áıelderi jerlengen.(Shyǵys Jetisý, Batys Jetisý - Qarakól men Býranın obalary).
2. Dıametri - 15 - 20 m, bıiktigi 1metrge deıin (Sharyn ózenindegi Qaratuma qorymy). Óz aldyna bólek sharýashylyq júrgizetin, halyqtyń kópshiligin quraıtyn erikti, qatardaǵy qaýym adamdary jerlengen.
3. Dıametri - 5 - 10 m, bıiktigi - 30 - 50 sm. Táýeldi usaq óndirýshiler men quldar jerlengen (Bir - eki ydys, temir pyshaqtar men túıreýishter, oqta - tekte qola syrǵalar men monshaqtar, qarý bolmaıdy).
Qoǵamdyq baılyqty qozǵalmaly jáne qozǵalmaıtyn múlik dep bólýge bolatyny málim, olardyń birinshisinde - mal, qolóner ónimderi men turǵyn úıler, ekinshisine jer jatqyzyldy.
Syma Sán úısinderdiń baı adamdardyń 4 myńnan 5 myńǵa deıin jylqysy bolady degen málimetti birinshi ret keltirdi.
Úısin memleketi, sharýashylyǵy, áleýmettik - saıası uıymdasýy, úısinderdiń basqa eldermen qarym - qatynasy, mádenıeti júkteý
You Might Also Like
-
Taqyryby: Jylýlyq qozǵalys. Broýndyq qozǵalys. Dıfýzıa.
