InfoHub Logo

Atyraý oblysy, Inder aýdany, Eltaı aýyly
Bıologıa pániniń muǵalimi Nurjanova Aıdana Aıshýaqqyzy

Taqyryby: «Qustar – kóktem jarshysy!»
Maqsaty:
A) Qustar, sonyń ishinde jyl qustary týraly túsinik berý, qustardyń tirshiligi týraly baıandaý.
Á) Qustar týraly jumbaqtar sheshý arqyly qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, qustar baǵyna saıahattaýdy tehnıkalyq qurylǵylardyń kómegimen tamashalaı otyryp qustardy qorǵaýǵa degen sezimin arttyrýǵa jeteleý.
B) Oqýshylarǵa ekologıalyq tárbıe berý, ıaǵnı qustardy qorǵaýǵa, olarǵa tıispeýge, uıa jasap qarsy alýǵa tárbıeleý.
Túri: saıys - oıyn
Ádis - tásilderi: maqal - mátelderdi jatqa aıtý, baıandaý, túsindirý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, býkletter «Qustar – kóktem jarshysy!», naqyl sózder.
Kórinis: M. Maqataev «Aqqýlar uıyqtaǵanda» poemasynan úzindi

Júrgizýshi:
Qurmetti ustazdar men oqýshylar jáne ata - analar! Qadirmendi qonaqtar! Hosh keldińizder! Sizderdi kóńilderińizge jyly shýaq uıalatar kóktem merekesimen quttyqtaımyz! Sizderdi qustar merekesine oraı uıymdastyrylǵan «Qustar - kóktem jarshysy!» atty tárbıelik sharany bastaýǵa ruqsat etińizder! Tabıǵatta da adam ómirinde de qustardyń máni óte zor. Qustar áýezdi ásem saıraǵyshtyǵymen, symbatty da sulý, alýan túrli syrtqy kórinisimen ormandardy, saıabaqtardy, shalǵyndardy jáne tabıǵattyń sánin keltirý arqyly adamdardy estetıkalyq lázzatqa bóleıdi.
Qustar, qustar keledi
Jerdi shýǵa bóledi
Kóktem keldi dep bizge
Jaqsy habar beredi.
Bı: «Kóktem válsi»
Oryndaıtyn: «Nur» bıshiler toby


1. Tanystyrý. Ár top basshysy óz toptaryn tanystyrady.
2.«Qustar saıraıdy» aıdary. Bul oıynnyń sharty boıynsha jasyrylǵan qustardyń daýysyn qandaı qustyń daýysy ekenin taýyp, sol qusqa sıpattama berý.
3.«Tapqyr bolsań, taýyp kór» maqal - mátelder saıysy. Úı tapsyrmasy.
4.«Sen qustardy bilesiń be?» jumbaqtar saıysy.
5.«Qustar – bizdiń dosymyz» kórinis. Qustarǵa qamqor bolý, aıalaý, qorǵaý maqsatynda qoıylǵan qoıylymǵa ár top óz oılaryn aıtý.
6. «Kim jyldam?» oıyny. Oqýshylarǵa belgili bir qustyń sýreti beriledi, sol sýretti jyldamdyqtaryn, shapshańdyqtaryn baıqata otyryp, qıylǵan qus beınesin qurastyrý.
7. Qorytyndy.
Bul saıysta «Qarlyǵash» toby men «Kógershin» toby jarysqaly otyr. «Qarlyǵash» toby: Aqnur, Bekarys, Baqbergen, Marta, Arýjan, Danıar, Mádenıet, Erasyl.
«Kógershin» toby: Gúlden, Turlyhan, Asylaı, Altynbek, Arýjan, Gúldana, Gúlbarshyn, Dıana.
Olaı bolsa ádilqazylar alqasymen tanys bolaıyq!
M. Sıranov orta mektebiniń oqý isiniń meńgerýshisi: Úmbetova Quralaı, Turymbetova Japyraq.
Tárbıe isiniń meńgerýshisi: Súıinishqalıeva Jeńisgúl, Beksultanova Janar.

Júrý barysy:
I. Tanystyrý.
Qarlyǵash - adamnyń dosy, janashyry, qaı kezde de qamqor bop júretin adal qus. Ony «Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr» degen ertegiden uǵynýǵa bolady. Qarlyǵash óte paıdaly qus. Qazaq balasy qarlyǵashtyń uıasyn buzbaıdy. Qarlyǵash qusyna án shyǵarmaǵan, óleń jazbaǵan aqyn kemde kem. Qarlyǵash ádemiliktiń de sımvoly. «Qasyń bar qanatyndaı qarlyǵashtyń, bolsaıshy bári sendeı qaryndastyń» degen qara óleń - sonyń dáleli. Qarlyǵash adamǵa eń jaqyn, kıeli qus bolyp tabylady. Sondyqtan tobymyzdyń atyn qarlyǵash dep atadyq.
Kógershin: Dana qazaq aqqýdy - mahabbattyń, qarlyǵashty - meıirimniń, búrkitti – erjúrektiktiń nyshany retinde qaraǵan. Osyndaı qustardyń biri ári biregeıi, tanymal ánniń qaharmany - kógershin qusy. Kógershin – beıbitshiliktiń belgisi, ol jer betine tynyshtyq pen bereke ákeletin qus dep sanalady. Qazaq halqy kógershindi qasterleıdi.
Beıbitshilik qusy kógershin
Jer betinde beıbit eńbek, kógersin
Aspan tunyq, shat kóńildi bolaıyq
Aq nıetti, adal jandar kóbeısin – degen maqsatta biz kógershindi alyp otyrmyz.

II. Júrgizýshi:
Oıanyp bar tabıǵat uıqysynan
Jadyrap qutylǵandaı qus qamynan
Kóktemdi shýǵa bólep, ánge oraǵan
Tyńdaımyz alýan syr jyl qusynan deı otyryp, «Qustar saıraıdy» aıdaryna kezek beremiz. Oqýshylarǵa qustardyń daýysy jasyryldy. Ony oqýshylar taýyp, sol qusqa sıpattama berdi.

«Qarlyǵash» toby:
Aqqý - sulý ári kıeli qus. Aqqýdy atpaıdy. Aqqý jalǵyz júrmeıdi, jalǵyz óspeıdi. Syńarynan aıyrylǵan aqqý da aspandap baryp, qulap óledi. Aqqýdy qazaq halqy ejelden qasterlep, baqyttyń bastamasy, jaqsylyqtyń jarshysy, páktiktiń, sulýlyqtyń belgisi dep esepteıdi ári kıeli qus tóresi sanap, oǵan eshýaqytta oq atpaıdy.
Bulbul - ánshi qus. Bulbuldyń daýysy adamdy jaqsy áserge bóleıdi. Bulbul ár túrli jándiktermen qorektenip, orman sharýashylyǵyna kóp paıda keltiredi. Bulbul – jyl qusy. Sáýirdiń aıaǵy men mamyrdyń basynda uıalaýǵa ushyp keledi.

«Kógershin» toby:
Búrkit - kıeli, qasterli qus. Búrkitti ejelden «qasıetti qus» dep qasterlep, «dala sermeńdesi», «kók táńirisi», «aspan perisi», «qanattylar hany» dep qurmet tutty. Búrkittiń qanat, quıryq qaýyrsynyn, bas terisin, tuıaǵyn, aıaǵyn alyp úıdiń tórine tús kıizge, jas balanyń besiginiń basyna ilip qoıady. Munyń sebebi, qasıetti qus adamdy pále - jaladan, kóz - suqtan, qaterden saqtaıdy, balany shoshynýdan qorǵaıdy deıdi. Búrkit ábden qartaıǵan kezde ózin - ózi aspannan tastap óltiredi eken.
Kókek – jyl qusy. Jyly jaqtan sáýir aıynda ushyp keledi. Bul aıda qar ketip, kún jylynyp, kókek shaqyra bastaıdy. Qazaqtyń dástúrli kúntizbesindegi sáýir aıynyń kókek dep te atalýy osyǵan baılanysty. Kókek jumyrtqa baspaıdy. Olar óz jumyrtqasyn basqa qustyń uıasyna aparyp salady. Kókekti halqymyz aty joq qus dep te ataıdy, óıtkeni ol óz atyn ózi shaqyrady.