Qustar – tabıǵattyń kórki!
Qustar – tabıǵattyń kórki! (shyǵarma)
Qustar ózgeshe bolyp jaratylǵan qubylys ıesi. Beıne bizdiń aspan Álemindegi qorǵaýshymyz sıaqty. Sıaqty emes solaı da. Sebebi kók aspan olardyń týǵan mekeni. Kókti qussyz, qusty kóksiz elestetý qıyn. Bizdiń kógimizde qustar saırap júrse, jerdegi adamdar da tynysh, beıbit ómir súre alady. Biz kókke qaraǵanda kózimiz eń áýeli ushqan qusqa túsedi. Kóp jaǵdaıda kúıki tirlikpen olardyń tynys - tirshiligine mán berip, tipti kókke kóz tastap, bir de qaramaımyz. Al, olardyń kókte ushqanyn, jerge qonǵanyn zer salyp, baqylap qaraıtyn bolsań, olar beıne bir jumbaq qubylys sıaqty. Eshnárseni ashyp aıta almaıdy. Qýanyshy da, renishi de ishinde sıaqty. Bir qudiretti kúshiń bolyp, qustardyń tilin meńgerip alsań, ıaǵnı qustardyń tilin túsiner bolsań, tipti basqasha álemde ómir súrgen bolar ma edik. Ózim solaı oılaımyn, sebebi, qus kıeli janýar.
Qustar qos mekendilerge jatady. Iaǵnı jer de, kók te qustyń mekeni bolyp sanalady. Kók - qustyń erkin mekeni. Al jerde kóktegi sıaqty emin - erkin saırańdaı almaıdy. Sebebi jerde olarǵa tónetin qaýip kóp. Qustardy kóbine jerdiń betinde júrgende birden ustap alý qıyn. Sebebi qustar kóp jaǵdaıda adamdardan úrkip turady. Solaı úıretken de. Keıbir adamdar qusty ebin taýyp ustap alsa, olardy oıynshyqqa aınaldyryp, alǵymyna jip baılap, qanatyn kesip qorlaǵysy keledi de turady. Qustardy úrkek qylyp qoıǵan ózimiz. Olar nege adamdardy kórse úrke qaraıdy? Olar óte sezimtal. Qaı jer ózine qut - meken bola alatynyn erte buryn - aq sezgen. Sóıtip, olar kókte qanattaryn ońdy - soldy sermep usha alady. Óıtkeni olarǵa kókten tónetin eshqandaı qaýip joq.
Ornıtologıa - qustardyń damýy, fızıologıasyn, jer betine taralýyn zertteıtin ǵylym salasy. Olar zerttegen qustaryn mynadaı toptarǵa bólgen. Mysaly, júgiretin qustar, ushatyn qustar, ashyq dalaly alqaptardaǵy qustar, jyl qustary, qystap shyǵatyn qustar, suńqartárizdes, tyrnatárizdes, japalaqtárizdester, torǵaıtárizdester dep bólgen.
Bıolog mamandar qustarǵa tóngen mynandaı qaýipter deregin keltiredi. Iaǵnı, qorshaǵan ortanyń lastanýynan, qustardyń kóptegen túri joǵalý ústinde. Sebebi olardyń meken etetin aǵash japyraqtaryna deıin qysqa bolyp tur. Al adamdardyń serýeni kezinde, qustardyń uıalaryn buzyp, qustardy úrkitip, meken - jaılaryn aýystyrýǵa ákelip tireıdi. Qustardy adamdardyń dosy ekenin jete sezinbeıdi. Al qustardyń adamdardyń sharýashylyq áreketine paıda keltiretin tustaryn kóptep keltirýge bolady. Mysaly bir qarlyǵash búkil jaz boıy 1 mıllıon qurt jeıdi eken. Qaratorǵaılardyń bir toby búkil balapandarymen 22 tonna shegirtkeni azyq etedi eken. Al shegirtkege kelsek, olar bizdiń eń basty qas jaýymyz. Olar bizdiń mal jeıtin kók shóbimizdi, jasyl ósimdikterimizdi baýdaı jaıqalyp turǵan egistigimizdi otap - jep kóp zıan keltiredi.
Úıimizdiń mańynda júretin kip-kishkentaı torǵaıdyń bir ózi jylyna 4 mıllıonǵa jýyq jándik jeıdi eken. Sondyqtan qustardy qorǵaý jáne egistikti baý - baqshaly jerlerge tartý úshin qoldan jasandy uıalar salý, aǵashtardy kóbirek egý kerek. Bul jumystardy búkil elimizdegi mektep oqýshylary qolǵa alyp, júzege asyryp otyrsa nur ústine nur bolar edi. Sonda qustar bizdiń jerden alatyn azyq - túlik ónimderimizdi qurttardyń qurtýynan, jándikterdiń jeýinen qutqarady eken. Bizdiń qorek etetin azyǵymyz qustardyń arqasynda molaıyp otyrǵanyn bilemiz. Qustar bolmaǵanda jerden ósip - ónetin azyǵymyz qurt - qumyrsqaǵa jem bolar ma edi. Tamaǵymyzdyń toq, kóılegimizdiń kóp bolýyna qustardyń paıdasy zor eken. Qustardy adamdar erte zamannan – aq dos sanaǵan. Sebebi ertegilerdiń kópshiliginde adam basyna qaýip tóngende qutqarýshysy, jaqsylyq jasap dáýlet syılaýshysy Baqyt qusy ylǵı da kezdesip otyrǵan. Sondyqtan da halyq ańyzdarynda qanatty dostarymyzdy aılaly, aqyldy etip kórsetken kórinedi.
Elbasy N. Á. Nazarbaev «Qazaqstan joly» atty kitabynda bylaı degen eken: «Kóktóbeniń basynda, alyp kók teńizdiń jaǵalaýynda ómir aǵashy - Báıterek ósedi eken. Jyl saıyn Báıterektiń butaǵyndaǵy uıasyna kelip, kıeli Samuryq qus kún beıneli altyn jumyrtqa salady eken. Biraq jyl saıyn aıdahar - jylan sol kún tárizdes jumyrtqany jep qoıady eken. Bul kórinis kún men túnniń, qys pen jazdyń aýasyn, qaırymdylyq pen zulymdyqtyń, jaryq pen qara túnektiń kúresin astarly túrde beıneleıdi. Ańyz boıynsha Er Tóstik jylandy óltirip, Samuryq qustyń altyn jumyrtqasyn aman alyp qalady, al osyǵan razy bolǵan qus onyń jer asty patshalyǵynan shyǵýyna kómektesedi. Kıeli aǵash týraly ańyz - beıbitshilik pen kelisimde ómir súrýge umtylǵan jańarǵan Qazaq eliniń maqsatty kórinisi».
Osyndaı halyq ańyzynyń arqasynda «Báıterek» kesheni bizdiń kóz qýanyshymyzǵa aınaldy. Munda da qus beınesi, qus taǵdyry sýrettelgen. Endeshe qustardy bizdiń keleshegimizdiń kepili dep aıtýǵa tolyq negiz bar ekenin osy jerden bilemiz.
Qyzylorda oblysy, Aral qalasy,
Aral kópsalaly kolej oqýshysy Qaıýpov Rýslan
Jetekshisi: Qazaq tili men ádebıeti páni oqytýshysy Gúlhan Tilepova
Qustar ózgeshe bolyp jaratylǵan qubylys ıesi. Beıne bizdiń aspan Álemindegi qorǵaýshymyz sıaqty. Sıaqty emes solaı da. Sebebi kók aspan olardyń týǵan mekeni. Kókti qussyz, qusty kóksiz elestetý qıyn. Bizdiń kógimizde qustar saırap júrse, jerdegi adamdar da tynysh, beıbit ómir súre alady. Biz kókke qaraǵanda kózimiz eń áýeli ushqan qusqa túsedi. Kóp jaǵdaıda kúıki tirlikpen olardyń tynys - tirshiligine mán berip, tipti kókke kóz tastap, bir de qaramaımyz. Al, olardyń kókte ushqanyn, jerge qonǵanyn zer salyp, baqylap qaraıtyn bolsań, olar beıne bir jumbaq qubylys sıaqty. Eshnárseni ashyp aıta almaıdy. Qýanyshy da, renishi de ishinde sıaqty. Bir qudiretti kúshiń bolyp, qustardyń tilin meńgerip alsań, ıaǵnı qustardyń tilin túsiner bolsań, tipti basqasha álemde ómir súrgen bolar ma edik. Ózim solaı oılaımyn, sebebi, qus kıeli janýar.
Qustar qos mekendilerge jatady. Iaǵnı jer de, kók te qustyń mekeni bolyp sanalady. Kók - qustyń erkin mekeni. Al jerde kóktegi sıaqty emin - erkin saırańdaı almaıdy. Sebebi jerde olarǵa tónetin qaýip kóp. Qustardy kóbine jerdiń betinde júrgende birden ustap alý qıyn. Sebebi qustar kóp jaǵdaıda adamdardan úrkip turady. Solaı úıretken de. Keıbir adamdar qusty ebin taýyp ustap alsa, olardy oıynshyqqa aınaldyryp, alǵymyna jip baılap, qanatyn kesip qorlaǵysy keledi de turady. Qustardy úrkek qylyp qoıǵan ózimiz. Olar nege adamdardy kórse úrke qaraıdy? Olar óte sezimtal. Qaı jer ózine qut - meken bola alatynyn erte buryn - aq sezgen. Sóıtip, olar kókte qanattaryn ońdy - soldy sermep usha alady. Óıtkeni olarǵa kókten tónetin eshqandaı qaýip joq.
Ornıtologıa - qustardyń damýy, fızıologıasyn, jer betine taralýyn zertteıtin ǵylym salasy. Olar zerttegen qustaryn mynadaı toptarǵa bólgen. Mysaly, júgiretin qustar, ushatyn qustar, ashyq dalaly alqaptardaǵy qustar, jyl qustary, qystap shyǵatyn qustar, suńqartárizdes, tyrnatárizdes, japalaqtárizdester, torǵaıtárizdester dep bólgen.
Bıolog mamandar qustarǵa tóngen mynandaı qaýipter deregin keltiredi. Iaǵnı, qorshaǵan ortanyń lastanýynan, qustardyń kóptegen túri joǵalý ústinde. Sebebi olardyń meken etetin aǵash japyraqtaryna deıin qysqa bolyp tur. Al adamdardyń serýeni kezinde, qustardyń uıalaryn buzyp, qustardy úrkitip, meken - jaılaryn aýystyrýǵa ákelip tireıdi. Qustardy adamdardyń dosy ekenin jete sezinbeıdi. Al qustardyń adamdardyń sharýashylyq áreketine paıda keltiretin tustaryn kóptep keltirýge bolady. Mysaly bir qarlyǵash búkil jaz boıy 1 mıllıon qurt jeıdi eken. Qaratorǵaılardyń bir toby búkil balapandarymen 22 tonna shegirtkeni azyq etedi eken. Al shegirtkege kelsek, olar bizdiń eń basty qas jaýymyz. Olar bizdiń mal jeıtin kók shóbimizdi, jasyl ósimdikterimizdi baýdaı jaıqalyp turǵan egistigimizdi otap - jep kóp zıan keltiredi.
Úıimizdiń mańynda júretin kip-kishkentaı torǵaıdyń bir ózi jylyna 4 mıllıonǵa jýyq jándik jeıdi eken. Sondyqtan qustardy qorǵaý jáne egistikti baý - baqshaly jerlerge tartý úshin qoldan jasandy uıalar salý, aǵashtardy kóbirek egý kerek. Bul jumystardy búkil elimizdegi mektep oqýshylary qolǵa alyp, júzege asyryp otyrsa nur ústine nur bolar edi. Sonda qustar bizdiń jerden alatyn azyq - túlik ónimderimizdi qurttardyń qurtýynan, jándikterdiń jeýinen qutqarady eken. Bizdiń qorek etetin azyǵymyz qustardyń arqasynda molaıyp otyrǵanyn bilemiz. Qustar bolmaǵanda jerden ósip - ónetin azyǵymyz qurt - qumyrsqaǵa jem bolar ma edi. Tamaǵymyzdyń toq, kóılegimizdiń kóp bolýyna qustardyń paıdasy zor eken. Qustardy adamdar erte zamannan – aq dos sanaǵan. Sebebi ertegilerdiń kópshiliginde adam basyna qaýip tóngende qutqarýshysy, jaqsylyq jasap dáýlet syılaýshysy Baqyt qusy ylǵı da kezdesip otyrǵan. Sondyqtan da halyq ańyzdarynda qanatty dostarymyzdy aılaly, aqyldy etip kórsetken kórinedi.
Elbasy N. Á. Nazarbaev «Qazaqstan joly» atty kitabynda bylaı degen eken: «Kóktóbeniń basynda, alyp kók teńizdiń jaǵalaýynda ómir aǵashy - Báıterek ósedi eken. Jyl saıyn Báıterektiń butaǵyndaǵy uıasyna kelip, kıeli Samuryq qus kún beıneli altyn jumyrtqa salady eken. Biraq jyl saıyn aıdahar - jylan sol kún tárizdes jumyrtqany jep qoıady eken. Bul kórinis kún men túnniń, qys pen jazdyń aýasyn, qaırymdylyq pen zulymdyqtyń, jaryq pen qara túnektiń kúresin astarly túrde beıneleıdi. Ańyz boıynsha Er Tóstik jylandy óltirip, Samuryq qustyń altyn jumyrtqasyn aman alyp qalady, al osyǵan razy bolǵan qus onyń jer asty patshalyǵynan shyǵýyna kómektesedi. Kıeli aǵash týraly ańyz - beıbitshilik pen kelisimde ómir súrýge umtylǵan jańarǵan Qazaq eliniń maqsatty kórinisi».
Osyndaı halyq ańyzynyń arqasynda «Báıterek» kesheni bizdiń kóz qýanyshymyzǵa aınaldy. Munda da qus beınesi, qus taǵdyry sýrettelgen. Endeshe qustardy bizdiń keleshegimizdiń kepili dep aıtýǵa tolyq negiz bar ekenin osy jerden bilemiz.
Qyzylorda oblysy, Aral qalasy,
Aral kópsalaly kolej oqýshysy Qaıýpov Rýslan
Jetekshisi: Qazaq tili men ádebıeti páni oqytýshysy Gúlhan Tilepova
You Might Also Like
-
Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstri A. Aımaǵambetov. Tikeleı efır
