InfoHub Logo

Qazaq mádenıetinde irgesi erterek qalanǵan belgili bir tulǵalardy, el ardaqtaǵan adamdardy madaqtaý alqatop aldynda aıtylatyn bolǵan. Buryn bundaı sózder óleńmen, tolǵaýmen aıtylsa, qazir qarasózben aıtylǵan madaq sóz jıi kezdesedi. Ana tilimizdiń abyz anasy, akademık Rábıǵa Syzdyqtyń alqasózdi arnaıy zerttegen baǵyty biz oqyǵan "Buqaralyq komýnıkasıanyń tili men stıli" páni úshin "baǵdarsham" boldy. Osy pán boıynsha "Turan"  ýnıversıtetinde talaı jyl dáris  oqyp júrgen ustazym fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Altaeva Almagúl Kárisbekqyzy erekshe tapsyrma bergen edi. Qazaqsha ata-anamyzdyń mereıtoılaryn atap ótý dástúrine laıyqtap, kórkem  tilmen quttyqtaý sóz jazýǵa asyqtyq. Ári qaraı keltirgen lebizimizdi perzenttik paryzymyzdy  azdap ta bolsa óteýge degen umtylysymyz dep qabyldarsyzdar, qurmetti oqyrman!

Madaq sózdiń ıesi- Dúsebaev Murat Aýbeluly. Iaǵnı, meniń ómirlik ustazym, janashyr, ári qamqorshy ákem! Quttyqtaý sózim ákemniń 49 jas týǵan kúnine arnalady. Aýbel atam úıindegi, jalpy aýyldaǵy soǵysqa qatyspaǵan, bireń-sarań saýsaqpen sanarlyq ǵana qalǵan jigitter qaýmynyń biri bolǵan. Atamnyń búkil aǵalary soǵysqa attanyp, sol kúıi es-tússiz joǵalyp, olardan habar qaıtpaǵan. Atam aýyldyń turǵyndary ash qalmasyn dep traktormen jer jyrtyp, bıdaı, kýkýrýz, t.b dán-daqyldaryn egip , aýyldyń joldaryn tegistep, bar kómegin aıamaıtyn. Osy eńbegi úshin «veteran trýda» medalimen marapattalǵan.  Aýbel atam kórshi aýyldyń úrimdeı jas Márıam esimdi qyzyn alyp, otaý tigip, otbasyn qurady. Ájem 8 qursaqty kóterip, jaryq dúnıege alyp keledi. Qıyn-qystaý kezeńniń ózinde apam qysy-jazy qazan-oshaqta ǵana as daıyndaıtyn. Meniń ákem qaımaǵy qatpaǵan, qazaqtyń qara shańyraǵynda tálim men tárbıeni boıyna sińirip, eńbekqor bolyp ósedi. Ákeshim 1971 jyly 21 sáýirde dúnıege kelgen, ári úıdiń kenjesi. Úıdegi jalpy bala sanyn 4 qyz jáne 4 ul qurady. Qazir de ákemniń eki aǵalary aramyzda joq. Sársenbaı esimdi aǵasy týylǵan kúnnen keıin qyrqynan shyqpaı jatyp, kóz tıip kóz jumaǵan desedi. Al, Serikpaı aǵasy Chernobylde bolǵan apattan keıin kómek qolyn sozýǵa baryp, elge oralǵannan keıin qatty aýryp, 40 jasqa kelgende qaıtys bolady. Ákem Serikbaı aǵasyn ómiri keýdesin kókke kóterip, maqtanyshpen aıtyp otyrady. Óz kezeńinde Serikpaı aǵasy sondaı aqkóńil, eńbekqor, adal ári qoldarynan bal tamǵan ónerli jan bolatyn.  Baıan degen aspaptyń qulaǵynda oınap, dúıim jurtty aýyzyna qaratyp, óz mýzykalyq áýeniniń yrǵaǵymen óne boıdy eliktirip áketetin. Búginde Serikpaı atamyzdyń kózi tirisinde serigine aınalǵan baıany bizdiń qara shańyraǵymyzda. Ákem bul aspapty aǵasynyń amanaty dep, kóziniń qarashyǵyndaı qaraılaıdy.

Ákem aýyldaǵy qazaq-orys mektebin 8 jyl oqyp, keıinnen 3 jyldyq «traktorıst-mashınıst shırokogo profılá» mamandyǵy boıynsha ilim-bilim alady. Bul mamandyqty tańdaýyna túrtki bolǵan negizgi sebep: halyqqa járdemdesip, ákesiniń salǵan sara jolymen qyzmet etý. Maǵan ákemniń boıyndaǵy osy qasıetteri unady. Máselen, Halyqtyń qamyn oılaý, bir nandy bólisip, óz erkińmen qalaǵan mamandyǵyńdy ıgerý. Qaıtpas qaısar minezdi bolý. 

Ákemniń jetken jetistigi týraly aýyz toltyryp aıtatyn dúnıe bolmasa da, men bul jan týraly eńsemdi bıik kóterip, ıyǵymnan dem alyp, qýana aıta alamyn. Bul jan 100  mekteptiń biri de bere almas  tálim men tárbıeni boıymyzǵa sińirip, ómir degen mekteptiń qaǵıdalaryn jetik meńgerýimizge sebepshi bolǵan jan. Endi qalǵan maqtaý-madaqty  «madaq sózimde» aıtyp, baıandaıtyn bolamyn.

Quttyqtaý sóz.

Qadirmendi Murat Aýbeluly!

Eńseli erlikti tý ete tigip, aq tańdaı araılap jetken tól merekeńiz qutty bolsyn!

«Ákeden — aqyl,anadan — meıir»- dana, ári dara halqymyz áke men ananyń tárbıelik mánin, qadirin tilge tıek etse kerek. Sizdiń aǵalaryńyz, atalaryńyz ereýildi atqa er salyp, eli men jeri, ulty úshin azamattyq boryshyn óteý maqsatynda, jaıdyń atqan tasyndaı erlikpen jandaryn qıdy.  Siz áýletińizdegi salıqaly aqsaqalǵa para-par keletin aǵalaryńyz týraly aıdy aspanǵa shyǵaryp, eńseńizdi bıik kóterip, maqtanyshpen aıta alasyz. Siz ananyń meıirimin, ákeniń qadir-qasıetin, shamnyń shyraǵyndaı  bergen tálim-tárbıesin boıyńyzǵa sińirip, búgin de siz dál Aýbel atamyzdaı ustamy berik, aıryqsha asyl qyrandy jannyń ózisiz.

«...Áke jaqqan otty uly sóndirmes» degen Oralhan Bókeıdiń marjandy, ári ustamdy sózderinen, sizdiń boıyńyzdan sol bir alaý otty baıqaımyn. Júregińizdiń túkpirinde ornalasqan alaý ot, nurly júzińizden shashqan shýaqtan aınalańyzdy jylýlyq pen baqytqa bóleısiz. Qıyn-qystaý kezeńderde  dilgir bolǵan jańdarǵa kómek qolyn sozyp, azýyn aıǵa bıleısiz. Men sizdiń aqkóńil, baýyrmashyl syndy adamı qasıetterińizge qyzyǵamyn. Samaıyńyzdaǵy shashtaryńyz aǵaryp, 49 jasqa kelseńizde jumys túrin talǵamaısyz. Sizdiń boıyńyzdan men-mensigen qasıetterdi múldem kórgenim joq. Bálkim, siz bizdi aıdarynan jel esetin, aıdyń kúni amanda esh ýaıymsyz, baıandy ómir súrgenimizdi qalaıtyn shyǵarsyz.

Áketaıym- siz meniń ustazymsyz! Meniń boıymnan sol bir alaý otty tutatyp turǵan, ómirge degen qulshynysymdy arttyryp turǵan sham-shyraǵymsyz! Qurǵaqshylyqta- shólimdi basar móldir bulǵymsyz! Ystyqtan júregim qysylǵan da – salqyn samal jeldeı demim bolar tússiz aýamsyz! Yzǵarly sýyqtan óne boıym tońǵanda-qorǵanyshym, qamqorshym bolar naǵyz sán-saltanatymsyz. Búkil dúnıejúzi teń kelmeıtin, altyn tastanda, jaquttan da qymbat, ıran tasty merýertimsiz. Siz meniń barymsyz!

Áketaıym siz-bıt qabyǵynan bıalaı toqyǵan, ónerli, ár iske ıkemi bar jgitterdiń sultanysyz.  On saýsaǵyńyzǵa ǵana emes, tilińizge bal tamǵan, sheshen jansyz. Dúıim jurtshylyq úshin alpys eki tamyryńyz bosansysyp, al-dal bolasyz da turasyz. Túıedeı dúrbeleń túıinderdiń urys-kerissiz, daý-damaısyz sheshimderin tabasyz. Sizdiń ustanymyńyz: «Eshkimniń ala jibin attamaý» bolatyn-dy. Búgingi kúnge deıin, áli de sol qalpyńyzdan taımaǵansyz!

Siz óz balalaryńyzǵa júreginiń túgi bar, adamı qasıetterdi boıyna sińirgen, jibi túzý tulǵa bolyp qalyptasýyna aıryqsha úles qostyńyz.Áli de qosyp kelesiz! Otbasylyq qasıetterdi, qazaqı salt-dástúrdi, ádebı jáne tarıhı mádenıetterdi ıgerýge túrtki boldyńyz. Qyz balasyn júziktiń kózinen ótkendeı sulý, aqyldy, ımandy, bir sózben aıtqanda kóz qıyǵymen qaraýdy úırettińiz. Siz, kózi alaqandaı bozdalan qorqaq bolmaı, sýmańdaǵan birbetkeı, dóreki qasıetterden aýlaq bolýdy, óz qalaǵan dúnıeńdi shabyttana, eńbektene is- júzinde jasap, bar júregińmen súıýdi úıretip kelesiz. Basymnan  sıpap, mańdaıymnan súıip,  «altynym, jaqutym» dep erkeletip otyrasyz. Barlyǵy úshin rahmet!

Qurmetti ákeshim, asqar taýym!

Týǵan kúnińiz qutty bolsyn. Júzińiz gúlge, jasyńyz júzge tolsyn. Qajymas qaırat, t almas qanat tileımin. Aramyzda tek baqyt pen shattyqqa tolyp júre berińiz!

«Turan» ýnıversıteti jýrnalısıka mamandyǵy 2 kýrs stýdenti Aýbel Móldir Muratqyzy

Jetekshisi: «Turan» ýnıversıtetiniń profesory, f.ǵ.d. Altaeva A.K.

---