InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty: Altyn Orda dáýirindegi ádebıettiń kórnekti ókilderiniń biri Rabǵýzıdiń ómiri, jazǵan eńbekteri týraly málimettermen tanystyrý. Mıf týraly bilimderin keńeıtý.
«Luqman - Hakim» áńgimesiniń mazmuny men tárbıelik mańyzyn anyqtatý.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, kórkem ádebıet, tirek keste, ár túrli málimetter.
Sabaqtyń túri: ózindik izdený sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, jınaqtaý, toptastyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, kórkem ádebıet, tirek keste, ár túrli málimetter.
Pánaralyq baılanys: 1. Ádebıet teorıasy. Mıf týraly
Qoldanylatyn ádebıetter: 1. A. Qyraýbaeva. Ǵasyrlar muraty. Almaty. «Mektep» 1988 j.
2. Ejelgi dáýirdegi qazaq ádebıeti. Almaty «Ana tili» 1991j.

Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi

1. Úı tapsyrmasyn suraý: Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
Úı tapsyrmasyn qorytyndylaýshy suraqtar:
1. M. Qashqarı qaı halyqtyń ókili? (túrki)
2. «Dıýanı luǵatat - túrk» eńbegi qashan jazylǵan? (1072 — 1074j)
3. Qoljazbalary bar ma? (Túrkıa ǵalymy Qılaslı Rıfat 1915 - 1917jyldary Stambýlda 3 kitap etip shyǵarǵan. Nemis ǵalymy Karl Brokkelman jeke úzindilerin nemis tiline aýdarǵan. Túrik ǵalymy Basym Atalaı aýdaryp, 1934 — 1943j. Ankarada jarıalaǵan.. Ózbek, túrik tilderinde aýdarmasy bar. Qazaq tilinde eki ret jarıalandy)
4. Sózdikte qansha taıpanyń aty atalady? (29 taıpanyń)
5. Tolyq aty jóni qaalı atalady?( Mahmut ıbn ál Huseın ıbn Muhammed).
6. Týǵan jeri qaıqala? ( qazirgi Qyrǵyzstan jerindegi Ystyqkól jaǵasyndaǵy (keı derekte Shý boıyndaǵy) Barsqan qalasy.)
7. Mahmudtyń ákesi kim bolǵan? (belgili qolbasshy, Barysqannyń ámiri bolǵan).
Mahmud qaıdabilim alǵan? (Qashqarda dáris alǵan, uzaq jyldar turǵan. Onyń aty - jónine qaı jerden shyqqanyn kórsetetin dástúrmen «Qashqarıdi» tirkeýiniń mánisi de sodan. Ol Qashqarda alǵan bilimin odan ári tolyqtyrý maqsatymen, Buqara, Nıshapýrda, Baǵdad qalalarynda bolady.)
8. Ǵalymnyń týǵan, ólgen jyly belgilime? (belgisiz. Ol jóninde ózi de, basqa zertteýler men sol tustaǵy jazbalarda da eshteme aıtylmaıdy).
9. Qandaıtilderdi meńgergen? ( Túrki tiliniń syrtynda arab, parsy, tilderin jetik meńgeredi).
10. Ony kim dep tanımyz?( Óz zamanynyń asa bilimdar fılology, tarıhshysy, etnografy, geografy retinde)
11. Qaı halyqtyń gramatıkasyn jasady? Mahmud Qashqarı – túrkiniń tuńǵysh til mamany, túrki tiliniń oqýlyǵyn jasaǵan, gramatıkasyn túzep, jalpy túrki áleminiń til óneriniń órisin keńeıtip, órkenin ósirgen ǵulama. Túrkologıa tarıhynda ol tuńǵysh tarıhı - salystyrmaly ádisti qoldanyp, túrki tilderi tarıhı dıalektologıasynyń negizin saldy. Onyń osy tilderdi salystyrmaly túrde zertteý tásili búkil Shyǵys tilshilerine ortaq zertteý tásili retinde ózinshe bir mektep bolyp qalyptasty).

İİ. Jańa sabaq: 1. Oqýlyqta keltirilgen málimetter boıynsha Rabǵýzı, Altyn Orda dáýirindegi ádebıet, onyń ókilderi týraly keltirilgen málimetterdi suraý, oǵan tán negizgi erekshelikterdi jınaqtatý.
Qosymsha málimettermen bilimderin tolyqtyrý.
Altyn Orda dáýir ádebıeti dep atalýynyń sebebi
1. Qazaqstan aýmaǵynda HİÚ ǵasyrda Altyn Orda memleketi quryldy. Hİİİ - HİÚ ǵasyrlarda Shyńǵysqan qurǵan memlekettiń qolastyna qazirgi Qazaqstan, Orta Azıa, Solt. Iran, Qapqaz, Qyrym qarady.
2. Qazaq jeri sol kezde Deshti Qypshaq ataldy. Oǵan Shyńǵystyń úlken uly Joshy ıelik etti. Ol Altyn Orda dep ataldy.
3. Altyn Ordanyń astanalary Saraı jáne Saraıshyq qalalary boldy.(Astrahan Hajy Tarhan mańaıynda)
4. Altyn Orda HİÚ ǵasyrda Kók Orda, Aq Orda bolyp ekige bólindi
5. HÚ ǵasyrda Kók Ordadan Qazaq Ordasy bólinip shyqty. Derbes Qazaq handyǵy quryldy.
6. Altyn Orda jurty - túrkiler boldy. Tili – túrki, dini - ıslam edi
7. M. Áýezov «názıragóılik» degen, názıragóılik baǵytta damydy.
8.»Názıra arab tilinde «jaýap» degen maǵynany bildiredi. Bir aqynnyń ekinshi aqynǵa jaýaby. Bir ortaq taqyrypta jazǵan aqyndardyń bir - birimen sheberlik jarysy.
9. Ol kezdegi ortaq taqyryptar - Quran hıkaıalary.
Rabǵýzı
Rabǵýzı (laqap aty; shyn aty - jóni – Nasr ád - Dın Býrhan ád - Dınniń balasy (t.- ó. j. b.) – 13 ǵ - dyń aıaǵy men 14 ǵ - dyń basynda ómir súrgen jazýshy, oıshyl.

Altyn Orda dáýirindegi ádebıettiń qundy qazynalary
1. Rabǵýzıdiń «Qısas – ýl - ánbıa»atty eńbegi 1310 jyly jazylǵan. Kitapta ejelgi shyǵys ertegi - ańyzdary, mıftik sújetteri, áńgime - hıkaıalary, óleńder jınaǵy toptastyrylǵan. Kitapta Vavılon mıfologıasynyń kóptegen qalypty sújetteri bar: dúnıeniń jaratylýy, jerditopan sý qaptaýy, Adam men Haýa ana oqıǵalary.
Rabǵýzıdyń Qıssa - s - ýl ánbıııa atty eńbegi qazaq ádebıetiniń ertedegi nusqalarynyń biri sanalady.
Altyn Orda dáýirindegi (Hİİİ - HÚ ǵǵ) týyndylarǵa "Kodeks Kýmanıkýs" sıaqty avtory beımálim eskertkishterdi, sondaı - aq Horezmıdiń "Muhabbat - name", Qutbtyń "Husraý - Shyryn", Sáıf Saraıdyń "Gúlıstan bı - t - túrkı", Dúrbektiń "Júsip - Zylıha", Rabǵýzıdiń "Qıssas - ýl ánbıa" atty shyǵarmalary jatady.
Rabǵýzıdiń "Qıssas ýl - ánbıa" eńbegi
Qıssa - súl ánbıııa» - Altyn orda memleketi tusynda dúnıege kelgen dinı taqyryptaǵy soqtaly dúnıelerdiń biri.
Atalǵan jádiger dúnıedegi ańyz - áńgimelerdi jınaqtap, qurastyrǵan, biraz qıssalardy jazǵan - Rabǵýzı. Bul búrkenshik at - «Rabat oǵyzy» degen sózderdiń qysqarǵan nusqasy. Shyn esimi - Nasretdınuly Burhaneddın eken. Tarıhta negizinen Rabǵýzı degen búrkenshik atymen belgili.

Rabǵýzı Oǵyz Rabat degen qalanyń qazysy bolǵan kórinedi. Derek kózderge qaraǵanda, shyǵarmasyn sol qalanyń ákimi Nasretdın Toqboǵa bektiń ótinishi boıynsha jazyp, kitapty álgi ákimge syıǵa tartqan eken.
QARA SÓZBEN JAZYLǴAN JYR
Bul shyǵarmasyn kóne túrik tilinde jazǵandyqtan, ony oqyp, ondaǵy qıssalarmen tanysý sol kezdegi túrik tektes taıpalardyń eshqaısysyna da aýyr bolmaǵan kórinedi.
«Qıssa - súl ánbıııa» - negizinen paıǵambarlar men áýlıe - ánbıler ómiri jaıly, sondaı - aq olardyń basynan ótkergen oqıǵalaryn baıan etetin prozalyq shyǵarma.
Al tasqa basylǵan kúıinde bizge jetken, baspa júzin kórgen alǵashqy nusqasy - 1914 jyly Qazan baspasynan jaryqqa shyqqan jınaq. Keıinirek bul kitap Tashkent qalasynda birneshe márte qaıta basylyp, el arasyna burynǵysynan da keń tarala túsken edi.
«Qıssa - súl ánbıııanyń» Qazan baspasynan jaryq kórgen nusqasyna 79 - daı qıssalar men hıkaıalar engen eken.
479 bettik bul shyǵarma haqynda aıta kelip, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Beısembaı Kenjebaev «Ǵylym» baspasynan 1973 jyly jaryq kórgen «Qazaq ádebıeti tarıhynyń máseleleri» atty eńbeginde bylaı deıdi:
«Olardy, ıaǵnı qıssa - hıkaıalardy taqyryp mazmunyna, ıdeıa - mánine qaraı mynadaı úlken úsh topqa jikteýge bolady:
1. Jer, kók, adamzat, haıýanat, jyn - shaıtan, perishteler, Adam - ata, ot, topyraq jaıly túsinikter, maqala, áńgimeler;
2. Áýlıe - ánbıler, paıǵambarlar, solardyń ómirbaıandary, is - áreketteri týraly qıssalar, ertekter, ańyzdar;
3. Shejire - ıaǵnı musylman jyl esebiniń, hıjranyń alǵashqy on jyly ishinde bolǵan tarıhı oqıǵalar, kúntizbe - jyl, aı, kún attary, nazym óleńder.»

Kitappen jumys. Oqýshylarmen oryndalatyn jumystar.
İ topqa. 1 - áńgimedegi aıtylǵan hıkaıalar negizinde tómendegi tablısany toltyr, Luqman Hakim jaıly áńgimeniń tárbıelik mańyzyn túsindir,
Rabǵýzı áńgimesindegi adamgershilik ıdeıasy adam qandaı bolý kerek?
Neden saqtaný qajet?

İİ topqa. 2 - áńgimedegi Luqman Hakim jaıly hıkaıadan shyǵatyn qorytyndyny anyqta.
Suraq. Nege Luqman Hakim qoıdyń tili men júregin asyp berdi?
Tildi ń qasıeti men adamǵa tıgizer zıany jaıynda qandaı maqal - mátelder, danalardan shyqqan sózderdi bilesińder?

İİİ topqa. 3 - áńgimedegi Luqman Hakim jaıly hıkaıadan shyǵatyn qorytyndyny anyqta.
1. Danalyq degendi qalaı túsinesiń? Barlyq adamda bola ma?

Qorytyndy. 1. Rabǵýzı kitaby ne jaıynda?
2. Kitapty kimge tartý etken? (qalanyń ákimi Nasretdın Toqboǵa bektiń ótinishi boıynsha jazyp, kitapty álgi ákimge syıǵa tartqan eken).

Úıge tapsyrma. 1. Rabǵýzı jaıly derekter negizinde referat jazý.
2. Rabǵýzı hıkaıalaryn qazaq ertegilerimen salystyrý.
3. Hıkaıalarynyń tárbıelik mańyzyn anyqtaý.