Táýelsizdiktiń araıly tańy
Maqsaty: 1. Jeltoqsan oqıǵasynyń arqasynda táýelsizdikke jetý jolynda talaı bozdaqtarymyzdyń jalǵan aıyppen sheıit bolǵandaryn, táýelsizdikti baǵalaı bilý kerektigin jete uǵyndyrý, oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý.
2. Óz Otanyna, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyra otyryp, otanshyldyqqa, eljandylyqqa, jeltoqsandyqtarǵa árdaıym qurmet kórsetýge tárbıeleý
3. Oı - órisin keńeıtý. Shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý. Ózindik oı - pikirin tolyq jetkize bilýge daǵdylandyrý.
Kórnekiligi: ınteraktıv taqta, slaıdtar, «Allajar» k/f úzindi Jeltoqsan qurbandarynyń sýretteri, taqyrypqa baılanysty qanatty sózder
Túri: ádebı - tanymdyq sabaq
Barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi «Mıǵa shabýyl»
2. «Oı qozǵaý»
3. «Allajar» k/f úzindi
4. Toptastyrý
5. Monolog oqý
6. Shyǵarmashylyq jumys
7. Refleksıa
8. Án
1. Qasqaldaq ushyp kólinen,
Shúregeı kelip qonǵan kún.
Qyrandy qýyp kóginen
Qarǵalar bılik alǵan kún.
Nashaqor dep, ultshyl dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir kúnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Qaqaǵan qystyń yzǵary
Súıekten ótip ketken kún.
Qara kóz qazaq qyzdaryn,
OMON - dar bastan tepken kún.
Qarıalar ıtke talanyp,
Er basyn kúrek shapqan kún.
Appaq qar qanǵa boıalyp,
Qyp - qyzyl muz bop jatqan kún.
Ozbyrlyq kúshpen tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tappaı bir shyndyq
Er Qaırat qyrshyn ketken kún.
Qaıǵy ezip eldiń eńsesin,
Janshydy - aý janyn batpan muń.
Endi qaıtyp kelmesin
Sol bir qarǵys atqan kún.
Mine, balalar, sońyna máńgi umytylmas muń qaldyryp, jyl ótken saıyn tarıh qoınaýyna sińip bara jatqan, ár qazaqtyń júregin syzdatyp, kóńiline jara salǵan bul qandaı kún dep oılaısyńdar?
1986jyly jeltoqsanda Almatyda qazaq jastary sherýge shyqty. Olar «Qazaq eliniń óz kósemi saılansyn» degen tilek bildirdi. Syn saǵattarda taısalmaı ortaǵa shyǵyp, ózderiniń talap - tilekterin aıtý ol kezde ońaı bolǵan joq. Eli olardyń erlikterin eshqashan esten shyǵarmaıdy. Búgingi urpaq erlerin esine alyp, olardyń rýhyna bas ıedi. Bolashaǵymyzdy nurlandyrǵan, táýelsizdik ápergen aǵa - apalarymyzdy umytýǵa tıis emespiz!
«Ornynda bar ońalar» dep halqymyz aıtqandaı búginde kıeli ári qasıetti elimizde 21jasar Táýelsizdiktiń araıly tańy astynda baqytty ómir súrip jatyrmyz. Olaı bolsa búgingi ádebı – tanymdyq sabaǵymyz «Táýelsizdiktiń araıly tańy» dep atalady.
Sabaǵymyzdy bastamas buryn men sizderge túrli - tústi qaǵaz qıyndylaryn taratamyn tústerine baılanysty toptasyp alaıyq.
- Al endi aldaryńyzdaǵy paraqshalarda qandaı jazý jazylǵan?
- Bul 3 uǵymnyń búgingi sabaǵymyzǵa qatysy bar ma?
(Alash Jeltoqsan Azattyq)
2. «Allajar» k/f úzindi kórsetiledi
3. Toptastyrý
4. Muǵalim sózi: Jeltoqsanshylardyń bári de batyr edi. Olar qara bastarynyń qamyn oılaǵan joq. Olardy «Muzda janǵan alaýǵa teńeıtindigimiz de osydan shyǵar. Kezinde belgili qoǵam qaıratkeri Saǵat Áshimbaev: «Eger qazaq Jeltoqsan oqıǵasyn umytsa, ózin umytqany» - dep jazǵan eken. Azattyq, Teńdik, Táýelsizdik! Osy bir uly úsh uǵymnyń saltanat qurýy úshin sheıit bolǵan bozdaqtarymyz kózden ketkenmen, kóńilden keter me?!
Kórinis
Qatysýshylar: Zıaly - Janerke
Lázzattyń anasy – Káýsarıa
Lázzattyń beınesi – Danel
Oqýshylar: Ádiljan, Arǵyn, Gúlim, Aısana
5. Toptyq jumys
1 - top Bolashaq aqyndar «Táýelsizdik» óleń shyǵarady
2 - top Bolashaq Jazýshylar «Qaısar rýhty halqyma hat»
3 - top Bolashaq sýretshiler «Bolashaq bizdiń kózimizben...» sýret salý
6. Qorytyndy
- Jeltoqsan kóterilisi adam quqy men namysty joǵary ustaýdy talap etken qozǵalys edi. Buryn - sońdy Qazaqstan bilmeıtin G. V. Kolbın basshy bolyp saılandy. Sonaý 1919jyly Qazaq ólkesi bolyp qurylǵan Respýblıkamyzdy 1986 jylǵa deıin basqarǵan 19 adamnyń 3 - i ǵana qazaq ultynyń ókili, qalǵandary basqa ulttan bolǵan eken. Osynyń ózinen - aq Keńes úkimetiniń halyqty ózin - ózi basqarý quqyǵynan aıyryp, óz ámirin júrgizip, táýelsizdik qyspaǵynda ustaǵanyn aıyrý qıyn emes. Alaıda «Igiliktiń erte - keshi joq» dep halqymyz aıtqandaı, qazaq eli búgingi tańda egemen, derbes, táýelsiz el atanyp otyr. Munyń ózi biz úshin zor baqyt.
- Káne, balalar, búgingi tanymdyq sabaq sizderge unady ma? Qandaı áser aldyńyzdar?
Paraq qaǵazdar taratyp beremin, soǵan sabaqtan alǵan kóńil - kúılerin sıpattaıdy.
Ádebı - tanymdyq sabaǵymdy elbasy N. Á. Nazarbaevtyń myna sózimen qorytyndylaǵym kelip otyr: «Sadaǵań keteıin, aınalaıyn halqym! Seniń múddeń jolynda boıda qýat, oıda nár – bárin aıanbaı sarp etýge peıilmin, qandaı da qasiretke qabyrǵasy qaıyssa da, qaımyqpaı tóze bilgen, qajyrly da qaısar qazaq halqynyń aldynda men basymdy ıemin... Mende qazaqtyń eldigin, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik táýelsizdigin nyǵaıtýdan basqa maqsat ta, arman da joq»
Mine, balalar, sender elimizdiń keleshek taǵdyry úshin halqyna, ultyna adal qyzmet etip júrgen jalyn júrekti, órshil namysty Elbasy bar erkin eldiń baqytty urpaǵysyńdar. Al erkin elde týǵan urpaqtyń rýhy árdaıym bıik bolýy tıis.
2. Óz Otanyna, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyra otyryp, otanshyldyqqa, eljandylyqqa, jeltoqsandyqtarǵa árdaıym qurmet kórsetýge tárbıeleý
3. Oı - órisin keńeıtý. Shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý. Ózindik oı - pikirin tolyq jetkize bilýge daǵdylandyrý.
Kórnekiligi: ınteraktıv taqta, slaıdtar, «Allajar» k/f úzindi Jeltoqsan qurbandarynyń sýretteri, taqyrypqa baılanysty qanatty sózder
Túri: ádebı - tanymdyq sabaq
Barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi «Mıǵa shabýyl»
2. «Oı qozǵaý»
3. «Allajar» k/f úzindi
4. Toptastyrý
5. Monolog oqý
6. Shyǵarmashylyq jumys
7. Refleksıa
8. Án
1. Qasqaldaq ushyp kólinen,
Shúregeı kelip qonǵan kún.
Qyrandy qýyp kóginen
Qarǵalar bılik alǵan kún.
Nashaqor dep, ultshyl dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir kúnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Qaqaǵan qystyń yzǵary
Súıekten ótip ketken kún.
Qara kóz qazaq qyzdaryn,
OMON - dar bastan tepken kún.
Qarıalar ıtke talanyp,
Er basyn kúrek shapqan kún.
Appaq qar qanǵa boıalyp,
Qyp - qyzyl muz bop jatqan kún.
Ozbyrlyq kúshpen tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tappaı bir shyndyq
Er Qaırat qyrshyn ketken kún.
Qaıǵy ezip eldiń eńsesin,
Janshydy - aý janyn batpan muń.
Endi qaıtyp kelmesin
Sol bir qarǵys atqan kún.
Mine, balalar, sońyna máńgi umytylmas muń qaldyryp, jyl ótken saıyn tarıh qoınaýyna sińip bara jatqan, ár qazaqtyń júregin syzdatyp, kóńiline jara salǵan bul qandaı kún dep oılaısyńdar?
1986jyly jeltoqsanda Almatyda qazaq jastary sherýge shyqty. Olar «Qazaq eliniń óz kósemi saılansyn» degen tilek bildirdi. Syn saǵattarda taısalmaı ortaǵa shyǵyp, ózderiniń talap - tilekterin aıtý ol kezde ońaı bolǵan joq. Eli olardyń erlikterin eshqashan esten shyǵarmaıdy. Búgingi urpaq erlerin esine alyp, olardyń rýhyna bas ıedi. Bolashaǵymyzdy nurlandyrǵan, táýelsizdik ápergen aǵa - apalarymyzdy umytýǵa tıis emespiz!
«Ornynda bar ońalar» dep halqymyz aıtqandaı búginde kıeli ári qasıetti elimizde 21jasar Táýelsizdiktiń araıly tańy astynda baqytty ómir súrip jatyrmyz. Olaı bolsa búgingi ádebı – tanymdyq sabaǵymyz «Táýelsizdiktiń araıly tańy» dep atalady.
Sabaǵymyzdy bastamas buryn men sizderge túrli - tústi qaǵaz qıyndylaryn taratamyn tústerine baılanysty toptasyp alaıyq.
- Al endi aldaryńyzdaǵy paraqshalarda qandaı jazý jazylǵan?
- Bul 3 uǵymnyń búgingi sabaǵymyzǵa qatysy bar ma?
(Alash Jeltoqsan Azattyq)
2. «Allajar» k/f úzindi kórsetiledi
3. Toptastyrý
4. Muǵalim sózi: Jeltoqsanshylardyń bári de batyr edi. Olar qara bastarynyń qamyn oılaǵan joq. Olardy «Muzda janǵan alaýǵa teńeıtindigimiz de osydan shyǵar. Kezinde belgili qoǵam qaıratkeri Saǵat Áshimbaev: «Eger qazaq Jeltoqsan oqıǵasyn umytsa, ózin umytqany» - dep jazǵan eken. Azattyq, Teńdik, Táýelsizdik! Osy bir uly úsh uǵymnyń saltanat qurýy úshin sheıit bolǵan bozdaqtarymyz kózden ketkenmen, kóńilden keter me?!
Kórinis
Qatysýshylar: Zıaly - Janerke
Lázzattyń anasy – Káýsarıa
Lázzattyń beınesi – Danel
Oqýshylar: Ádiljan, Arǵyn, Gúlim, Aısana
5. Toptyq jumys
1 - top Bolashaq aqyndar «Táýelsizdik» óleń shyǵarady
2 - top Bolashaq Jazýshylar «Qaısar rýhty halqyma hat»
3 - top Bolashaq sýretshiler «Bolashaq bizdiń kózimizben...» sýret salý
6. Qorytyndy
- Jeltoqsan kóterilisi adam quqy men namysty joǵary ustaýdy talap etken qozǵalys edi. Buryn - sońdy Qazaqstan bilmeıtin G. V. Kolbın basshy bolyp saılandy. Sonaý 1919jyly Qazaq ólkesi bolyp qurylǵan Respýblıkamyzdy 1986 jylǵa deıin basqarǵan 19 adamnyń 3 - i ǵana qazaq ultynyń ókili, qalǵandary basqa ulttan bolǵan eken. Osynyń ózinen - aq Keńes úkimetiniń halyqty ózin - ózi basqarý quqyǵynan aıyryp, óz ámirin júrgizip, táýelsizdik qyspaǵynda ustaǵanyn aıyrý qıyn emes. Alaıda «Igiliktiń erte - keshi joq» dep halqymyz aıtqandaı, qazaq eli búgingi tańda egemen, derbes, táýelsiz el atanyp otyr. Munyń ózi biz úshin zor baqyt.
- Káne, balalar, búgingi tanymdyq sabaq sizderge unady ma? Qandaı áser aldyńyzdar?
Paraq qaǵazdar taratyp beremin, soǵan sabaqtan alǵan kóńil - kúılerin sıpattaıdy.
Ádebı - tanymdyq sabaǵymdy elbasy N. Á. Nazarbaevtyń myna sózimen qorytyndylaǵym kelip otyr: «Sadaǵań keteıin, aınalaıyn halqym! Seniń múddeń jolynda boıda qýat, oıda nár – bárin aıanbaı sarp etýge peıilmin, qandaı da qasiretke qabyrǵasy qaıyssa da, qaımyqpaı tóze bilgen, qajyrly da qaısar qazaq halqynyń aldynda men basymdy ıemin... Mende qazaqtyń eldigin, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik táýelsizdigin nyǵaıtýdan basqa maqsat ta, arman da joq»
Mine, balalar, sender elimizdiń keleshek taǵdyry úshin halqyna, ultyna adal qyzmet etip júrgen jalyn júrekti, órshil namysty Elbasy bar erkin eldiń baqytty urpaǵysyńdar. Al erkin elde týǵan urpaqtyń rýhy árdaıym bıik bolýy tıis.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Aıaqqapqa oıý tigý, áshekeıleýde ulttyq qolónerdiń túrin qoldaný. Balalarǵa ulttyq tárbıe berý, ulttyq óner arqyly tanymdyq qabiletin damytý. Oqýshylardy tehnıka qaýipsizdik erejelerin saqtaýǵ...
