InfoHub Logo

Raıymbek batyr (1705-?) — jońǵar basqynshylaryna qarsy kúresken qazaq batyry. Shyqqan tegi — Uly júzdiń Alban taıpasynyń Áljan rýynan. Keıingi derekterde «Hangeldi Raıymbek» dep atalǵanymen, Hangeldi Raıymbektiń ákesi emes, atasy. Ákesi — Hangeldiniń kenje uly Túke. Bul rette el aýzynda mynadaı ańyz saqtalǵan. Hangeldi batyr óz kindiginen taraǵan tórt ulyn synamaq bolyp, kúzdiń qara sýyǵynda balalaryn kıiz úıdiń syrtyna jatqyzady. Sodan soń ózi erte turyp, uıyqtap jatqan balalaryn synaıdy. Keýde túgi qyraýlanyp jatqan úlkenin «batyr bolady eken» dep, búrkenip jatqan ortanshysyn «momyn, sharýajaı bolady eken» dep, bir betin ashyp, bir betin búrkep jatqan kelesi ulyn «aǵaıynǵa aqyl aıtar bolady eken» dep synap, basyn, keýdesin búrkep, tómengi jaǵyn ashyp tastap jatqan kenjesi Túkege kelgende «uıatyn qymtap, ábıirin jappaǵan bul kimge abyroı áperer deısiń» dep túńilip, basyn shappaq bolǵanda, qasyndaǵy báıbishesi: «Bul balany óltirme, qaıta jaqsy jerden tańdap, qyz áper, tuqymy asyl týady, urpaǵynan batyr shyǵady» dep toqtatady. Anasynyń aıtqany aqıqatqa aınalyp, Túkeden aty búkil Albanǵa uran bolǵan ataqty batyr Raıymbek týady. Keıbir zertteýshiler keshegi Keńestik dáýirde Raıymbekti Uly júz elin Rossıaǵa qosýǵa eleýli úles qosqan atasynyń isin jalǵastyrýshy tikeleı murageri etip kórsetý úshin sol kezdegi qujattardyń bárine «Raıymbek Hangeldiuly» dep toltyrylǵan degendi aıtady.

Raıymbek zamanynda uıymdastyrý qabileti joǵary, sarbazdaryn jeńiske jigerlendire bilgen qazaqtyń bilikti qolbasshysynyń biri bolǵan. Jan berip, jan alysqan jaýgershilikti zamanda aıaq astynan kútpegen qıyndyqtar paıda bolyp, qalyń qol tyǵyryqqa tirelip, ne isteý kerektigin bilmeı turǵanda qolbasshy Raıymbektiń qınalmaı jol taýyp, áskerdi aman alyp shyqqan talaı erlikteri el esinde saqtalyp qalǵan. Solardyń biri qamalyp kelip qalǵan qalmaq qolynan yǵysyp baryp, jaýyngerleri býyrqanyp tasyp jatqan İlege tirelip, ne isterin bilmeı turǵanda qolbasshy Raıymbektiń kózsiz erlikke baryp, áskerin ózennen aman ótkizýi. Raıymbektiń únemi Uly júz qolynyń ataqty batyrlarymen tize biriktire otyryp, atamekendi jaýdan tazartýdaǵy erlikteri — urpaqqa úlgi bolarlyqtaı. Ol talaı ret shaǵyn toppen jaý shebine bayrp, tosynnan tıisip, qarsy jaqty oıran-topan etip otyrǵan. Onyń erekshe kózge túsip, eren batyrlyǵyn tanytqan «Oırantóbe shaıqasy» sondaı shabýyldarynyń biri ǵana. «Aqtaban shubyryndy» kezinde jaý qolyn bógep, bosqan eldiń qyrǵynǵa ushyramaı, aman qutylyp ketýine múmkindik jasaýdan bastalǵan batyrdyń erlik joly Jetisý jeri azat etilip, jońǵarlardy Turpannan asyra qýǵan jeńis jolyna úzilissiz kelip jalǵasady. Ol osy kezderdiń bárinde attan túspeı, qarýlas serikterimen birge talaı shaıqastardy bastan ótkizedi. Raıymbek batyr jóninde ańyz-áńgimeler, jyr-dastandar kóp. Solardyń bárinde Raıymbekti «Áýlıe» dep ataıdy. Tasyp jatqan darıadan áskerin aman ótkizýi, sýsyz jerden sý shyǵarýy, bolashaqty boljaǵan kóripkeldik is-áreketteri onyń el esinde osy ataǵymen saqtalýyna múmkindik bergen bolsa kerek. Múıizdi Ótegen batyr birde Raıymbekke: «Sen ólgende shýdyń astynda qalasyń» degen eken. Sol sóz shyndyqqa shyǵyp, batyrdyń mazary bul kúnde burynǵy Uly Jibek jolynyń boıyndaǵy, qazirgi Almatynyń eń shýly kóshesiniń jıeginde tur.

Oqýǵa keńes beremiz:

Raıymbek batyr

Jońǵar shapqynshylyǵy

Raıymbek batyr týraly ańyz-áńgimeler

---