InfoHub Logo

S dybysy men árpi
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimi: Saýat ashý.
Maqsaty: Mnemokestemen jumys isteý daǵdylaryn damytý, logıkalyq oılaý qabiletterin damytý.
Bilimdik: S árpimen tanystyrý, s dybysynyń aıtylý ereksheligin ózderine anyqtatý.
Damytýshylyq: qosyp oqýǵa úıretý; ótken dybystardy qaıtalata otyryp, oılaý qabiletterin jetildirý; qaýipsizdik erejesin saqtaýdyń mańyzdylyǵyn túsindirý.
Tárbıelik: qorshaǵan ortany súıe bilýge, ádemiligin sezine bilýge tárbıeleý.
Kórneki quraldar: alańqaıda beıneleýge qajetti oıynshyqtar - syrtyna býyndar jazylǵan sary tústi gúlder, sona, sıyr, jylan; dop, sıraǵy bar kishkentaı taqta, oqýǵa arnalǵan jyljymaly jolaqtar, mnemokeste.
Bılıngvaldy komponent: árip - býkva, aýyzsha – ýstnyı.

Motıvasıalyq – qozǵaýshylyq
Jylýlyq sheńberi
Dostarym, keń turyńdar,
Baqyt syryn uǵyńdar.
Qol ustasyp, kúlimdep
Shattyq sheńber quryńdar.
«Sóz oıla» dıdaktıkalyq oıyny
Maqsaty: ótken dybystardy qaıtalatý,
pedogog bir dybysty aıtyp, dopty bir balaǵa beredi. Dop alǵan bala sol dybystan bastalatyn sóz oılap aıtady da, dopty tárbıeshige qaıtaryp beredi. Osy retpen oıyn jalǵasady.

Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Jańa taqyrypqa kirispe
Jumbaq
Tyrs - tyrs etedi,
Qulaǵynan ótedi.
Balalar endi myna sýretke nazar aýdaraıyq? Suraq - jaýap.
- Balalar, jazdy saǵyndyńdar ma? Endeshe, qıalymyzben jazǵy alańqaıǵa baryp, biraz demalyp keleıik.
Balalardy toptyń basqa shetine, kilem ústine bastap barady. Ústel ústine oıynshyqtarmen alańqaı beınelengen - ósip turǵan sary gúlder, jaıylyp júrgen sıyrlar, gúlderge, jerge qonyp otyrǵan sonalar, eleýsizde jerde jatqan jylan.
- Alańqaıda ósip turǵan gúlderdiń túsi qandaı?
- Qandaı mal jaıylyp júr?
- Al, mynaý qonyp otyrǵan ne?
- Oılanyp kórińdershi, «sary, sıyr, sona» sózderi qandaı dybystan bastalady?
- Durys aıtasyńdar, barlyq sózder [s]
dybysynan bastalady.
Fonetıkalyq jattyǵý
Alańqaıǵa baraıyq,
Aınalaǵa qaraıyq.
Jylandar kep qalmasyn,
Bizdi shaǵyp almasyń.
s - s - s - s - s - s
Nazarlaryn jylanǵa aýdarady:
- Dalada qydyryp, oınap júrgende saq bolý kerek ekenin eshqashan umytpańdar. Jylandar óte qaýipti bolady. Olardyń qandaı dybys shyǵaratynyn taǵy bir ret aıtyńdarshy.
Aınaǵa qaratyp [c] dybysyn qaıtalatyp aıtqyzady, dybysty aıtqan kezdegi til qalpyna nazarlaryn aýdarady, suraqtar qoıady:
-[c] dybysyn aıtqanda tilimiz qandaı qalypta bolady?
- Iaǵnı, [c] dybysy qandaı dybys?
-[c] dybysyn qandaı dóńgelekpen belgileımiz?
Balalardyń jaýaptaryn qadaǵalaıdy,
S árpimen tanystyrady, áripti aýaǵa jazdyryp, nege uqsaıtynyn aıtqyzady.

Pavlodar oblysy, Ekibastuz qalasy
Balabaqsha tárbıeshisi
Ýmarova Samal Kalıjanovna