Jańa tehnologıalardy qoldaný arqyly oqýshylardyń bilim deńgeıin arttyrý
Jańa tehnologıalardy qoldaný arqyly oqýshylardyń bilim deńgeıin arttyrý.
Jumystyń maqsaty: Shyǵarmashylyqpen jumys isteı otyryp, zaman talabyna saı isker, jan - jaqty, tereń bilimdi, ıntellektýaldyq deńgeıi joǵary damyǵan shákirt tárbıeleý.
Jumystyń mindeti: Oqýshynyń tanym belsendiligin qalyptastyrý barysynda shyǵarmashylyq izdenistiń tıimdi joldaryn úıretý, bilim sapasyn kóterý. Qazaqstandyq bilim berý júıesiniń aldynda turǵan bilim berý sapalaryn arttyrýǵa, strategıalyq mindetterdi sheshýge baǵyttalǵan túbegeıli qaıta ózgertýler pedagogıkalyq úrdiske jańa talaptar júkteıdi.
Elbasy bekitken Qazaqstan Respýblıkasynyń ındýstrıalyq - ınovasıalyq damytýdyń baǵdarlamasy aqparattyq tehnologıalar salasyndaǵy aqparattyq teńsizdikti tómendetýdiń jáne bilim deńgeıin arttyrýdyń sheshýshi tutqasy bolyp tabylady. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim berý týraly» Zańynda elimizdiń bilim berý júıesiniń basty mindetteri atap kórsetilgen. Sonyń biri: «Bilim berý júıesin aqparattandyrý, oqytýdyń jańa tehnologıasyn engizý, halyqaralyq komýnıkasıalyq jelilerge shyǵý» delingen. Bul mindetterdi sheshý úshin, nátıjege baǵyttalǵan bilim berýdiń jańa júıesine kóshý úshin ár oqytýshy, jeke tulǵa kúndelikti izdenis arqyly barlyq jańalyqtar men ózgeristerge batyl jol asharlyq jańa tájirıbege, jańa aqparattyq tehnologıalarǵa, áleýmettik, tulǵalyq jáne jeke quzyrettikterge ıe bolýy tıis.
Osy maqsatta fızıka páninde ártúrli ádistermen júrgizýge bolady. Oqý – tárbıe úrdisiniń sabaqta durys júrgizilýi úshin ár alýan oqytý ádis - tásilderiniń tıimdisin múmkindiginshe jáne stýdentterdiń jeke jaǵdaılaryna baılanysty tańdap alýǵa kóp kóńil bólý kerek.
Qazirgi oqytý júıesindegi jańasha mazmun jas urpaqtyń álemdik sapa deńgeıindegi bilim, bilik negizderin meńgerýiniń basty nysany. Tulǵaǵa baǵyttalǵan bilim onyń jan - jaqty damýyna yqpal etedi. Psıhologıada dúnıe esigin ashqan árbir sábı qabiletti bolyp týylady, onyń ári qaraı damyp, jetilýi tárbıeshige baılanysty delingen. Demek, oqytýshy men stýdenttiń arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizinde biz oń nátıjege qol jetkize alarymyz sózsiz. Olaı bolsa, oqytýshy pedagogıkalyq izdenispen ozyq tehnologıalardyń ádis - tásilderin asa joǵary talǵammen qoldana bilýi tıis.
Erteńgi keler kúnniń búgingiden góri nurly bolýyna yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa aparatyn qudiretti kúsh tek bilimge ǵana tán. Olaı bolsa, bilim berýdi izgilendirý, aqparattandyrý – búgingi zaman talaby. Aqparattyq bilimniń, orta men adamnyń ózara qarym - qatynasyn úılesimdi etý jáne jańa aqparattyq qoǵamda aqparattyq tehnologıany paıdalaný, aqparattyq mádenıetpen baılanysyn keńeıtý múmkindikteri mol. Órkenıettiń ósýi aqparattyq qoǵamnyń qalyptasýymen tikeleı baılanysty ekenin eskersek, qazirgi kezdegi bilim men tehnıkanyń damý deńgeıi árbir adamǵa sapaly jáne tereń bilim men kásibı iskerlikterdiń bolýyn, jastardyń belsendi shyǵarmashylyqpen jumys isteýin talap etedi.
Bilim aqparattyq qoǵamda, jahandaný zamanynda qunnyń negizgi kózine aınalýda. Ǵylym men jańa tehnologıalardy, bilim berýdi damytýdyń jahandyq úrdisteri:
1. Aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıalar.
2. Aqparattyq mádenıet ortalyǵy.
Aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıaǵa ınternet, teledıdar, elektrondyq pochta, radıony jatqyzýǵa bolady. Muǵalim aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıalar arqyly oqýshylarmen baılanysyn jeke - dara jaqyndasa alatyndaı jolmen júrgizýge múmkindik alady. Mýltımedıa kabınetinde elektrondyq oqýlyqpen sabaq berýdiń tıimdiligi kóp:
1. Muǵalim oqýshy bilimin baǵalaýdy kompúterge júkteıdi. Bul baǵalaý kórsetkishteriniń naqty, dál bolýyn qamtamasyz etedi.
2. Oqýshy jeke jumys jasaıdy.
3. Muǵalim synyptaǵy oqýshylardyń jaǵdaıyn tolyq kórip, árbir oqýshynyń qabiletine qaraı onymen jeke jumys jasaýǵa múmkindigi ashylady.
Sonymen qatar pánderdi oqytý ádistemesine ınternet júıesin qosý sapaly bilimniń qaınar kózi bolar edi. Internet júıesi arqyly oqytý oqýshylardyń ózara aqparat almasýyn múmkin etedi, tanymdyq qyzmetin arttyrady, bilim alýǵa qyzyǵýshylyq ulǵaıyp, óz betinshe izdenýge umtyldyrady.
Oqytýdyń jańa aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıalaryn meńgerý – qazirgi zaman talaby. HHİ ǵasyr – aqparattyq tehnologıa ǵasyry. Qazirgi qoǵamdaǵy bilim júıesin damytýda aqparattyq – komýnıkasıalyq tehnologıalardyń mańyzy zor. Bilim berýdi aqparattandyrý jáne pánderdi ǵylymı – tehnologıalyq negizde oqytý maqsattary alǵa qoıylýda. Aqparattandyrý tehnologıasynyń damýy kezeńinde osy zamanǵa saı bilimdi, ári bilikti jumysshy mamandaryn daıarlaý oqytýshynyń basty mindeti bolyp tabylady. Qoǵamdaǵy aqparattandyrý prosesteriniń qarqyndy damýy jan - jaqty, jańa tehnologıany meńgergen jeke tulǵa qalyptastyrýdy talap etedi.
Jumystyń maqsaty: Shyǵarmashylyqpen jumys isteı otyryp, zaman talabyna saı isker, jan - jaqty, tereń bilimdi, ıntellektýaldyq deńgeıi joǵary damyǵan shákirt tárbıeleý.
Jumystyń mindeti: Oqýshynyń tanym belsendiligin qalyptastyrý barysynda shyǵarmashylyq izdenistiń tıimdi joldaryn úıretý, bilim sapasyn kóterý. Qazaqstandyq bilim berý júıesiniń aldynda turǵan bilim berý sapalaryn arttyrýǵa, strategıalyq mindetterdi sheshýge baǵyttalǵan túbegeıli qaıta ózgertýler pedagogıkalyq úrdiske jańa talaptar júkteıdi.
Elbasy bekitken Qazaqstan Respýblıkasynyń ındýstrıalyq - ınovasıalyq damytýdyń baǵdarlamasy aqparattyq tehnologıalar salasyndaǵy aqparattyq teńsizdikti tómendetýdiń jáne bilim deńgeıin arttyrýdyń sheshýshi tutqasy bolyp tabylady. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim berý týraly» Zańynda elimizdiń bilim berý júıesiniń basty mindetteri atap kórsetilgen. Sonyń biri: «Bilim berý júıesin aqparattandyrý, oqytýdyń jańa tehnologıasyn engizý, halyqaralyq komýnıkasıalyq jelilerge shyǵý» delingen. Bul mindetterdi sheshý úshin, nátıjege baǵyttalǵan bilim berýdiń jańa júıesine kóshý úshin ár oqytýshy, jeke tulǵa kúndelikti izdenis arqyly barlyq jańalyqtar men ózgeristerge batyl jol asharlyq jańa tájirıbege, jańa aqparattyq tehnologıalarǵa, áleýmettik, tulǵalyq jáne jeke quzyrettikterge ıe bolýy tıis.
Osy maqsatta fızıka páninde ártúrli ádistermen júrgizýge bolady. Oqý – tárbıe úrdisiniń sabaqta durys júrgizilýi úshin ár alýan oqytý ádis - tásilderiniń tıimdisin múmkindiginshe jáne stýdentterdiń jeke jaǵdaılaryna baılanysty tańdap alýǵa kóp kóńil bólý kerek.
Qazirgi oqytý júıesindegi jańasha mazmun jas urpaqtyń álemdik sapa deńgeıindegi bilim, bilik negizderin meńgerýiniń basty nysany. Tulǵaǵa baǵyttalǵan bilim onyń jan - jaqty damýyna yqpal etedi. Psıhologıada dúnıe esigin ashqan árbir sábı qabiletti bolyp týylady, onyń ári qaraı damyp, jetilýi tárbıeshige baılanysty delingen. Demek, oqytýshy men stýdenttiń arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizinde biz oń nátıjege qol jetkize alarymyz sózsiz. Olaı bolsa, oqytýshy pedagogıkalyq izdenispen ozyq tehnologıalardyń ádis - tásilderin asa joǵary talǵammen qoldana bilýi tıis.
Erteńgi keler kúnniń búgingiden góri nurly bolýyna yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa aparatyn qudiretti kúsh tek bilimge ǵana tán. Olaı bolsa, bilim berýdi izgilendirý, aqparattandyrý – búgingi zaman talaby. Aqparattyq bilimniń, orta men adamnyń ózara qarym - qatynasyn úılesimdi etý jáne jańa aqparattyq qoǵamda aqparattyq tehnologıany paıdalaný, aqparattyq mádenıetpen baılanysyn keńeıtý múmkindikteri mol. Órkenıettiń ósýi aqparattyq qoǵamnyń qalyptasýymen tikeleı baılanysty ekenin eskersek, qazirgi kezdegi bilim men tehnıkanyń damý deńgeıi árbir adamǵa sapaly jáne tereń bilim men kásibı iskerlikterdiń bolýyn, jastardyń belsendi shyǵarmashylyqpen jumys isteýin talap etedi.
Bilim aqparattyq qoǵamda, jahandaný zamanynda qunnyń negizgi kózine aınalýda. Ǵylym men jańa tehnologıalardy, bilim berýdi damytýdyń jahandyq úrdisteri:
1. Aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıalar.
2. Aqparattyq mádenıet ortalyǵy.
Aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıaǵa ınternet, teledıdar, elektrondyq pochta, radıony jatqyzýǵa bolady. Muǵalim aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıalar arqyly oqýshylarmen baılanysyn jeke - dara jaqyndasa alatyndaı jolmen júrgizýge múmkindik alady. Mýltımedıa kabınetinde elektrondyq oqýlyqpen sabaq berýdiń tıimdiligi kóp:
1. Muǵalim oqýshy bilimin baǵalaýdy kompúterge júkteıdi. Bul baǵalaý kórsetkishteriniń naqty, dál bolýyn qamtamasyz etedi.
2. Oqýshy jeke jumys jasaıdy.
3. Muǵalim synyptaǵy oqýshylardyń jaǵdaıyn tolyq kórip, árbir oqýshynyń qabiletine qaraı onymen jeke jumys jasaýǵa múmkindigi ashylady.
Sonymen qatar pánderdi oqytý ádistemesine ınternet júıesin qosý sapaly bilimniń qaınar kózi bolar edi. Internet júıesi arqyly oqytý oqýshylardyń ózara aqparat almasýyn múmkin etedi, tanymdyq qyzmetin arttyrady, bilim alýǵa qyzyǵýshylyq ulǵaıyp, óz betinshe izdenýge umtyldyrady.
Oqytýdyń jańa aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıalaryn meńgerý – qazirgi zaman talaby. HHİ ǵasyr – aqparattyq tehnologıa ǵasyry. Qazirgi qoǵamdaǵy bilim júıesin damytýda aqparattyq – komýnıkasıalyq tehnologıalardyń mańyzy zor. Bilim berýdi aqparattandyrý jáne pánderdi ǵylymı – tehnologıalyq negizde oqytý maqsattary alǵa qoıylýda. Aqparattandyrý tehnologıasynyń damýy kezeńinde osy zamanǵa saı bilimdi, ári bilikti jumysshy mamandaryn daıarlaý oqytýshynyń basty mindeti bolyp tabylady. Qoǵamdaǵy aqparattandyrý prosesteriniń qarqyndy damýy jan - jaqty, jańa tehnologıany meńgergen jeke tulǵa qalyptastyrýdy talap etedi.
You Might Also Like
-
Qıylysqan túzýler. Perpendıkýlár jáne kólbeý
