InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: S. Muratbekovtiń “Qylaý ” áńgimesindegi Sataı men Rabıǵa beınesi
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: Áńgime mazmunyna taldaý jasaı otyryp, Sataı men Rabıǵa beınesin ashý.
á) damytýshylyq: oı - órisin, oılaý belsendiligin, sóıleý sheberligin, til mádenıetin damytý, sózdik qoryn molaıtý, shyǵarmashylyq izdeniske baýlý.
b) tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, adaldyqqa, eńbeksúıgishtikke, dostyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: taldaý, sýretteý, salystyrý, suraq - jaýap, toppen jumys, Venn dıagramsy, bekitý test, STO tehnologıasynyń elementteri.
Sabaqtyń kórnekiligi: kórkem ádebıet, beıneli sýretter, slaıd, búktemeler.
Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi.
1. Sálemdesý.
2. Kezekshi málimdemesi
3. Jýrnal boıynsha túgeldeý
4. Jańa sabaqqa daıyndyq
á) Úı tapsyrmasyn suraý.
1. S. Muratbekovtiń ómiri, shyǵarmashylyǵy jaıly suraımyn.
2. S. Muratbekov kim?
3. S. Muratbekovtiń qandaı shyǵarmalaryn bilesińder?
4. «Qylaý» áńgimesi ne jaıly jazylǵan?
5. Basty keıipkerleri kimder?

Jańa sabaqty túsindirý.
«Qylaý» áńgimesindegi Sataı men Rabıǵa beınesin ashý
Jospar:
1. «Kemedeginiń jany bir».
2. Qasqyrdy kórgendegi qarbalas.
3. Bilgen saıyn keledi, bile bergim...(Test)

«Dostyq – teńdik, ózara uǵynysý jáne qurmet tutý»
Arıstotel
“Qylaý” áńgimesinde balalardyń minez - qulqy men is - áreketterindegi adamdyq, sezimtaldyq, baýyrmaldylyq qasıetter sýretteledi.
Saıyn shyǵarmalarynyń basty taqyryby – adamgershilik, jan dúnıesiniń sulýlyǵy”.
Saǵat Áshimbaev

*QYLAÝ - sebelep, ushqyndap túsetin juqalań ulpa qar.
*QYLAÝ – aýadaǵy sý býynan nemese salqyn tuman tamshylarynan túrli zattar betine, aǵash butaqtaryna qatatyn muz qabyǵy.

İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Synypty eki topqa bólý.
1 - top. «Birlik»
2 - top. «Dostyq»
Toptyq tapsyrmalarmen tanystyrý.
Suraq – jaýap.
1 - top tapsyrmasy:
1. Tań azanǵy áke daýsy Sataıdyń qulaǵyna nelikten jaǵymsyz estildi?
2. Áke aqyly Sataıdy nege yzalandyrdy, sender de eresekterdiń aqyl sózin solaı qabyldaısyńdar ma?
3. Ólim men ómir týraly Sataıdyń oılaýyna ne túrtki boldy, ol neniń belgisi deýge bolady?
4. Qylaý degen ne, ony qalaı túsinesiń?
5. Sataıdyń balań minezin, ańǵyrttyǵyn, ústirt túsinigin mátinnen mysal keltire otyryp ( sabaq, mektep erejesi, muǵalim týraly ) dáleldeńder.
2 - top tapsyrmasy:
1. Sataıdyń sezimtaldyǵy men jaıdarylyǵy, qaıyrymdylyǵy onyń qandaı áreketterimen baıqalady?
2. Rabıǵamen kele jatyp qasqyrdy kórgende Sataıdyń aıǵaıǵa basýy, onyń batyrlyǵy ma, maqtany ma, ne deýge bolady?
3. Orynsyz maqtaýdy súımeıtindigine Sataıdyń qaı áreketi dálel?
4. Sataı Rabıǵaǵa degen alǵashqy balań sezimin qalaı bildiredi, onyń úlgili jaǵy nede?
5. Sataı joldan qandaı sezimmen oraldy, oılaryńdy mátinnen mysal keltire otyryp dáleldeńder.

İİ. Maǵynany ajyratý.
1 - top.
Venn dıagramsy. Rabıǵa men Janardyń beınesin salystyr.
Rabıǵa Sypaıy qyz, bilimdi, aqkóńil, minezi ashyq, kópshil
Ortaq - Dosqa adal, adamgershilikti joǵary qoıady, qarapaıym, aqyldy, ádemi qyzdar
Janar - Ádepti, meıirimdi, týrashyl

Sabaqtyń qorytyndysy:
1. Sabaq sońynda suraq qoıý arqyly jańa taqyrypty qorytyndylaımyn.
2 - top. Qoja men Sataıdyń beınesin salystyrý.
Qoja - aram pıǵyly joq, ashyq, aqkóńil, buzyq
Ortaq - aram pıǵyly joq, adal, batyl, jalqaý balalar
Sataı - meıirimdi, batyl, ashyq jarqyn, maqtanshaq

Sataı men Rabıǵaǵa minezdeme ber.
1 - top:
SATAI – jalqaý, janashyr, qorqynyshyn, aram, pıǵyly joq, jeńe biledi, adal, meıirimdi, aqkóńil, batyl, maqtanshaq
2 - top:
RABIǴA – ónerli qyz, qarapaıym, ózindik oıymen bólisedi, dosqa adal, kópshil, aqkóńil, úzdik oqýshy

Kitappen jumys
1 - top.
1. Peızaj degenimiz ne?
2. Mátinnen peızajdy tapqyzý.
2 - top.
1. Dıalog degen ne?
2. Rabıǵa men Sataı arasyndaǵy dıalogty taýyp, oqy.

İİİ. Oı - tolǵanys.
Adamgershilik – asyl qasıet.
IV. Maqal – mátelder.
(Búgingi sabaqqa baılanysty maqal - mátel aıtý)
1. Oqı berseń kóziń ashylady,
Otyra berseń jalqaýlyq basynady.
2. Ónerli órge júzedi,
Ónersiz shólge júzedi.
3. Aqyldy qyz bilimge júgirer,
Aqylsyz qyz sózge iliger.
4. Kıim sýyqtan saqtaıdy,
Ádeptilik uıattan saqtaıdy.
5. Ataǵa qarap ul óser.
6. Kitap - bilim bulaǵy.
«Cýretter sóıleıdi» strategıasy.
Oqýshylar áńgime boıynsha salǵan sýretterin qorǵaıdy
V. Bekitý test suraqtary:
1 - top suraqtary
1. S. Muratbekovtiń “Qylaý” áńgimesinde Cataı Rabıǵadan qandaı kitap aldy?
A) Qazaq ádebıeti Á) Geometrıa B) algebra V) «Qan men ter»
2. C. Muratbekovtiń alǵash áńgimesi qaı jyly jarıalandy?
A) 1952Á) 1973 B) 1954V) 1964
3. S. Muratbekovtiń shyǵarmalaryn ata.
A)“Balyqshy áni”,“Týǵan jer” Á)“Qos shalqar”,“Oıanǵan ólke”
B)“Aýyl oty”,“Dos izdep júrmin” V)“Ápke”,“Dermene”
2 - top suraqtary
1.- Áne, qasqyrdy qara!- dep aıǵaılap jiberdi. Kimniń sózi?
A) Sadaq Á) Sataı B) Esikbaı V) Aıan
2. S. Muratbekov Máskeýdegi M. Gorkıı atyndaǵy ınstıtýtty qashan bitirdi?
A) 1973Á) 1971 B) 1982 V) 1961
3. Sataı Rabıǵa ketýge yńǵaılanǵanda qandaı suraq qoıdy?
A) Sen jaqsy oqısyń ba? Á) Sen ólimnen qorqasyń ba?
B) Qasqyrdy kórgende qoryqtyń ba? V) Sen qaı mektepte oqısyń?

VI.«Júrekten júrekke» top músheleriniń bir – birine tilek aıtýy.
VIİ. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
Úıge tapsyrma: Shyǵarmany oqyp, mazmunyn áńgimelep kelý.