InfoHub Logo

Sabaq maqsaty: Aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly tolyqtyra otyryp, «Syr sandyq» óleńin oqyp, taqyryby men ıdeıasyn kórkemdigin ashý, lırıkalyq keıipker, beıneleý quraly sımvol týraly túsinikterin keńeıtý.
Sóz erkindigine baýlý, shyǵarmashylyq izdeniske baǵyttaý, sóz ónerine qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, poezıany túsinýge, syryna úńilýge shaqyrý.
3. Adamgershilik qasıetterdi dáripteý ásemdikti taný, estetıkalyq rýhanı baǵdar berý.
Sabaq túri: Jańa shyǵarmashylyq sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Interaktıvti taqta, mýltımedıalyq kórsetilim, tirek - syzbalar paıdalaný, sýretter, test suraqtary, túsindirý, oı talqy, hronologıalyq keste, taldaý.
Sabaqta qoldanylǵan tehnologıa: Damyta oqytý, STO tehnologıasynyń keıbir elementteri.
Sabaqtyń kórnekiligi: Aqyn sýretteri, otbasy, naqyl sózder, maqal - mátel, tapsyrmalar, estelikter.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, tarıh.

Sabaqtyń júrisi:
I. Uıymdastyrý.
Sabaqqa ázirlik
II. Jańa sabaqty meńgertý
Balalar, búgingi sabaǵymyz HH ǵasyr ádebıetiniń kórnekti qaıratkeri, sulý jandy Sáken aqynǵa arnalady. Sabaqtyń epıgrafy retinde
Ómirde jan ekensiń qıa almaıtyn
Óleńniń qushaǵyna sıa almaıtyn
Qazaqty kórgiń kelse, mine, osy dep,
Kórsetse jer júzine uıalmaıtyn,-
dep S. Máýlenov jyrlaǵandaı búgingi sabaqtyń perdesin osy óleń joldarymen ashyp otyrmyn.

Oı qozǵaý:
Men úıge aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵymen tanysyp, oqyp kelińder dep aldyn - ala tapsyrma bergenmin. Olaı bolsa, aqyn ómirimen tanystyq pa?
I. Ne bilip keldik?
1. Sáken qaı jyly, qaı jerde dúnıege keldi?
2. Sákenniń ata - anasy kimder? Seıfolla qandaı áke? Sákenge qandaı isteri úlgi boldy? Anasynyń ertegilerin tyńdap ósken Sáken bilim alýda qandaı deńgeıge jetti?
3. Aqynnyń eń alǵashqy jınaǵy qaı jyly, qaı jerde basylyp shyqty?
4. Sákenniń qandaı shyǵarmalarymen tanystyq? Esterińde bar ma? Múmkin, úzindi jatqa aıtamyz ba?
5. Estelikter syr shertedi. M. Áýezov, G. Serebrákova estelikterinen úzindi.

III. Maǵynany taný: Neni bilgimiz keledi?
«Syr sandyq» óleńin mánerlep oqý.
Óleńniń negizgi mazmuny týraly muǵalim sózi:
Bul «Syr sandyq» óleńi 1926 jyly jazylǵan. Aqyn óleńin «Dosqa jazylǵan hat» dep ataǵan. Aqyn ómirindegi 1923 jyly Qyzyljar qalasynda bolǵan jaǵdaıǵa baılanysty týǵan. Halyq komısary Sákendi bir saparynda vokzaldan kútken dosy Sháripjan Totoev aıaǵyn syndyryp alady. Biraq keıingi bir kezdesýge Sákendi tanymaıdy, shaqyrtqanǵa kelmepti. Sonda kóńili qalǵan Sáken aqyn: «Úlken shendilerge tabynǵysh, jaramsaq. Byltyr kútip, aıaǵyn syndyrǵan dos symaǵym ulyq bolsam shyrq aınalar soqyr taýyq bolǵany ma?» degendi oılapty. Árıne, bul derek Sáken týraly estelikterde(fıl. ǵyl. doktory S. Taljanov) osylaı saqtalǵanymen, Sáken bul óleńinde shynaıy adal dostyqty tilge tıek etken. Ómir, dostyq týraly tereń tolǵanǵan aqynnyń jany taza, eshkimge qıanaty joq. Adaldyq pen aramdyq, mansap pen ar - ujdan, dostyq pen qastyqtyń ara jigin asha jazyp, adam úshin qundy baılyq - dostyqty jyrlaıdy. Dos kóńilin shyńdaǵy qoımaǵa, altyn saraıǵa balaıdy. Lırıkalyq keıipker aqynnyń ózi dostyq sezimin quzdy shyńǵa, nýly shatqalǵa, móldir sýǵa, qymbat jasaýǵa uqsatady. Janama, jaǵymsyz dostardy qalamaıdy. Altyn saraı - shyn dostyqqa naǵyz dos ıe bolady degendi aıtady. Sulý perneler - adam boıyndaǵy jaqsy, jaǵymdy qasıetter. Adamdaǵy asyl qasıetter shyn dostyqqa jetkizetinin aqyn tebirene jyrlaıdy.
Neni bilemiz?

IV. Óleń joldaryna taldaý jasaý.
Óleńdi oqyp, óleńnen aıshyqty sózder men sóz tirkesterin dápterge terip jazyńdar.
Tirkester men aıshyqty sózder: Naǵyz dos, sybatty taý, quzdy shat, aqqan sý, syldyraǵan bulaq, shyń basy, altyn jazý, qymbat jasaý, syr perne, altyn saraı, sulý sym t. b.