- 05 naý. 2024 01:05
- 222
Sálem - sózdiń anasy
Sabaqtyń taqyryby: «Sálem – sózdiń anasy»
Sabaqtyń maqsaty: Balalardy adamgershilikke, qarapaıymdylyqqa, kishipeıildilikke, óz halqynyń salt - dástúrin úırene otyryp, jaman ádetterden aýlaq bolýǵa tárbıeleý, balalar boıynda ádep álippesin damytý.
İ – top INABATTY
İİ – top İZETTİ
İİİ – top KİSHİPEIİL
Tárbıeshi: Sálemdesýdiń qandaı túrlerin bilesińder?
İ – top. Alýa: Sálem - ádeptiliktiń belgisi. Sálemniń sálemdesý, sálem berý sıaqty túrleri bar. ár bir adam «Qaıyrly tań, Qaıyrly kún, Qaıyrly kesh» degen sózderdi paıdalanyp táýliktiń úsh mezgilinde amandasýy tıis.
İİ – top. Samıra: Amandasý adamgershiliktiń, ádeptiliktiń bir belgisi bolyp tabylady. Amandasqan adam qazaq saltynda oń alaqanyn júreginiń ústine qoıyp basyn ızeıdi ne bolmasa qolyn berip amandasady.
İİİ - top. Dıana: Sálemdesý túrleri: Sálemetsiz be, aman - saýsyz ba, esensiz be, bala-shaǵańyz aman ba, assalaýmaǵaleıkým.
Tárbıeshi: Jaraısyńdar balalar «Úlken adamǵa sálem berý kishi adamnyń mindeti» degen maqal bar, al oǵan kerisinshe «Alystan alty jasar bala kelse, aýyldaǵy alpys jasar qarıa sálem berer» degen ataly sóz bar. Al bizdiń balalarymyz qalaı oılaıdy eken?
Alıa: Alystan kelgen adamǵa sálem berý tártibi jasqa, úlken - kishige baılanysty emes.
Araılym: Halqymyzda aq saqaldy atany, aq jaýlyqty anany, aq shashty ájeni syılap aldynan kesip ótpegen.
Arýjan: Qarttarǵa amandasýdyń qarapaıym túrinde qansha meıirim, qamqorlyq jatyr.
Tárbıeshi: Al endi ata men jigittiń, áje men qyz balanyń sálemdesý túrlerin kórip salystyraıyq.
Jigit: Assalaýmaǵaleıkým ata.
Ata: Ýaǵaleıkýmssalam balam.
Jigit: Deniń saý, aman - esensiz be?
Ata: Qudaǵaı shúkir balam júrip jatyrmyn.
Jigit: Bala – shaǵańyz aman ba?
Ata: tegis aman - esen.
Tárbıeshi: Endi ekinshi kórinisti tamashalaıyq.
Qyz: Armysyz áje.
Áje: Bar bol balam.
Qyz: Úı - ishi, bala - shaǵańyz aman ba?
Áje: Qudaıǵa shúkir aman esen.
Tárbıeshi: Osy eki kórinisti salystyryp, uqsas aıyrmashylyqtaryn tabyńdar.
(Top músheleri jaýap beredi)
Sabaqtyń maqsaty: Balalardy adamgershilikke, qarapaıymdylyqqa, kishipeıildilikke, óz halqynyń salt - dástúrin úırene otyryp, jaman ádetterden aýlaq bolýǵa tárbıeleý, balalar boıynda ádep álippesin damytý.
İ – top INABATTY
İİ – top İZETTİ
İİİ – top KİSHİPEIİL
Tárbıeshi: Sálemdesýdiń qandaı túrlerin bilesińder?
İ – top. Alýa: Sálem - ádeptiliktiń belgisi. Sálemniń sálemdesý, sálem berý sıaqty túrleri bar. ár bir adam «Qaıyrly tań, Qaıyrly kún, Qaıyrly kesh» degen sózderdi paıdalanyp táýliktiń úsh mezgilinde amandasýy tıis.
İİ – top. Samıra: Amandasý adamgershiliktiń, ádeptiliktiń bir belgisi bolyp tabylady. Amandasqan adam qazaq saltynda oń alaqanyn júreginiń ústine qoıyp basyn ızeıdi ne bolmasa qolyn berip amandasady.
İİİ - top. Dıana: Sálemdesý túrleri: Sálemetsiz be, aman - saýsyz ba, esensiz be, bala-shaǵańyz aman ba, assalaýmaǵaleıkým.
Tárbıeshi: Jaraısyńdar balalar «Úlken adamǵa sálem berý kishi adamnyń mindeti» degen maqal bar, al oǵan kerisinshe «Alystan alty jasar bala kelse, aýyldaǵy alpys jasar qarıa sálem berer» degen ataly sóz bar. Al bizdiń balalarymyz qalaı oılaıdy eken?
Alıa: Alystan kelgen adamǵa sálem berý tártibi jasqa, úlken - kishige baılanysty emes.
Araılym: Halqymyzda aq saqaldy atany, aq jaýlyqty anany, aq shashty ájeni syılap aldynan kesip ótpegen.
Arýjan: Qarttarǵa amandasýdyń qarapaıym túrinde qansha meıirim, qamqorlyq jatyr.
Tárbıeshi: Al endi ata men jigittiń, áje men qyz balanyń sálemdesý túrlerin kórip salystyraıyq.
Jigit: Assalaýmaǵaleıkým ata.
Ata: Ýaǵaleıkýmssalam balam.
Jigit: Deniń saý, aman - esensiz be?
Ata: Qudaǵaı shúkir balam júrip jatyrmyn.
Jigit: Bala – shaǵańyz aman ba?
Ata: tegis aman - esen.
Tárbıeshi: Endi ekinshi kórinisti tamashalaıyq.
Qyz: Armysyz áje.
Áje: Bar bol balam.
Qyz: Úı - ishi, bala - shaǵańyz aman ba?
Áje: Qudaıǵa shúkir aman esen.
Tárbıeshi: Osy eki kórinisti salystyryp, uqsas aıyrmashylyqtaryn tabyńdar.
(Top músheleri jaýap beredi)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.