- 05 naý. 2024 00:56
- 136
San esim
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdiligi: «San esim» taqyrybyn tirek-syzba boıynsha meńgertý barysynda jattyǵýlar oryndatý.
Damytýshylyǵy: Aqyl - oıyn, logıkalyq oılaý júıesin damytý, sózdik qoryn molaıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
Tárbıeligi: Oqýshylardy adamgershilikke, dostyqqa, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Túri: jańa sabaq
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, ajyratý, toptaý, jazbasha dáleldeý.
Kórnekiligi: slaıdtar, ınteraktıvti taqta, tirek - syzba, sýretter syzbalar, keste.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
a) Psıhologıalyq daıyndyq. Balalardy taqta aldyna dóńgelene turǵyzyp, sary tústi lentany qoldaryna ustatyp kún beınesin jasatý. Bir - birlerine qarap turyp, jyly - jyly tilekterin aıtqyzý. Aıtyp bolǵan soń, lentanyń qolymen ustap turǵan bóligin qaıshymen kesip berý. Bul kún nurynyń kishkene bóligi arqyly ár bala óz júregine jylý syılady dep eseptelinedi. Balalar hormen:
Qatar - qatar túzelip,
Oqýshyǵa laıyq.
Qolymyzdy jiberip,
Túp - túzý bop turaıyq.
Jaqsy oqyp sabaqty,
Ádep saqtaný sánimiz.
Otyrýǵa naqpa-naq,
Daıyndaldyq bárimiz.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Maqaldar jazyp kelip, ishinen syn esimdi taýyp syzý.
1. Jaqsy sózge jan semiredi,
Jaman sózden jan qorqady.
2. Ónerli bala súıkimdi.
3. Sabaǵy jaman jemistiń, dáni de jaman.
4. Aqyldy qarıa, aǵyp jatqan darıa.
İİİ. Ótkendi bilmegenniń - erteńi bolmaıdy. (Ótken taqyrypty pysyqtaý)
«Tirek - syzba» boıynsha jumys.
«Oı qozǵaý» Sózder maǵynasyna qaraı neshe sóz taptaryna bólinedi? (Qandaı?)
Sóz taptary
Zat esim, Etistik, Syn esim, San esim
- Biz osylardyń ishinde qaısysyn óttik? (Zat esim, Etistik, Syn esim)
1. Zat esim degenimiz ne, qandaı suraqqa jaýap beredi?
2. Etistik degenimiz ne, qandaı suraqqa jaýap beredi?
3. Syn esim degenimiz ne, qandaı suraqqa jaýap beredi?
İİİ. Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý. Muǵalim sýretshi syzbany kórsetip: (ártúrli sandardan salynǵan adamnyń beınesin kórsetedi).
- Ómir boıy jan - janýar beınesin,
Salyp kelgen sýretshige ne dersiń?
Jaýabyn kim tez beredi, bilse eger,
Qaı sandardan sýret saldy bul sheber?
Muǵalim oqýshylardyń aıtqan sandaryn taqtaǵa jazyp turady:
- úsh, alty, toǵyz, segiz
Suraqtar: - Osy sandardy qatystyryp taǵy qandaı sandar quraýǵa bolady?
- alpys úsh, jıyrma segiz, otyz bes
- Sýrettegi adamnyń kózderi nesheý?- ekeý
- Balalar, taqtadaǵy jazylǵan sandarǵa suraq qoıyńdar. (qansha? neshe? neshinshi?)
- Olaı bolsa, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby - San esim
San esim - Zattyń sanyn, retin bildiredi
Suraqtary: Qansha? Neshe? Neshinshi? Nesheý?
Damytýshylyǵy: Aqyl - oıyn, logıkalyq oılaý júıesin damytý, sózdik qoryn molaıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
Tárbıeligi: Oqýshylardy adamgershilikke, dostyqqa, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Túri: jańa sabaq
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, ajyratý, toptaý, jazbasha dáleldeý.
Kórnekiligi: slaıdtar, ınteraktıvti taqta, tirek - syzba, sýretter syzbalar, keste.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
a) Psıhologıalyq daıyndyq. Balalardy taqta aldyna dóńgelene turǵyzyp, sary tústi lentany qoldaryna ustatyp kún beınesin jasatý. Bir - birlerine qarap turyp, jyly - jyly tilekterin aıtqyzý. Aıtyp bolǵan soń, lentanyń qolymen ustap turǵan bóligin qaıshymen kesip berý. Bul kún nurynyń kishkene bóligi arqyly ár bala óz júregine jylý syılady dep eseptelinedi. Balalar hormen:
Qatar - qatar túzelip,
Oqýshyǵa laıyq.
Qolymyzdy jiberip,
Túp - túzý bop turaıyq.
Jaqsy oqyp sabaqty,
Ádep saqtaný sánimiz.
Otyrýǵa naqpa-naq,
Daıyndaldyq bárimiz.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Maqaldar jazyp kelip, ishinen syn esimdi taýyp syzý.
1. Jaqsy sózge jan semiredi,
Jaman sózden jan qorqady.
2. Ónerli bala súıkimdi.
3. Sabaǵy jaman jemistiń, dáni de jaman.
4. Aqyldy qarıa, aǵyp jatqan darıa.
İİİ. Ótkendi bilmegenniń - erteńi bolmaıdy. (Ótken taqyrypty pysyqtaý)
«Tirek - syzba» boıynsha jumys.
«Oı qozǵaý» Sózder maǵynasyna qaraı neshe sóz taptaryna bólinedi? (Qandaı?)
Sóz taptary
Zat esim, Etistik, Syn esim, San esim
- Biz osylardyń ishinde qaısysyn óttik? (Zat esim, Etistik, Syn esim)
1. Zat esim degenimiz ne, qandaı suraqqa jaýap beredi?
2. Etistik degenimiz ne, qandaı suraqqa jaýap beredi?
3. Syn esim degenimiz ne, qandaı suraqqa jaýap beredi?
İİİ. Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý. Muǵalim sýretshi syzbany kórsetip: (ártúrli sandardan salynǵan adamnyń beınesin kórsetedi).
- Ómir boıy jan - janýar beınesin,
Salyp kelgen sýretshige ne dersiń?
Jaýabyn kim tez beredi, bilse eger,
Qaı sandardan sýret saldy bul sheber?
Muǵalim oqýshylardyń aıtqan sandaryn taqtaǵa jazyp turady:
- úsh, alty, toǵyz, segiz
Suraqtar: - Osy sandardy qatystyryp taǵy qandaı sandar quraýǵa bolady?
- alpys úsh, jıyrma segiz, otyz bes
- Sýrettegi adamnyń kózderi nesheý?- ekeý
- Balalar, taqtadaǵy jazylǵan sandarǵa suraq qoıyńdar. (qansha? neshe? neshinshi?)
- Olaı bolsa, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby - San esim
San esim - Zattyń sanyn, retin bildiredi
Suraqtary: Qansha? Neshe? Neshinshi? Nesheý?
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.