InfoHub Logo

Sergitý sátteri
Armysyń, ardaqty Aspan - ata!
Armysyń, meırimdi Jer - ana!
Armysyń, shuǵylaly altyn kún!
Kúlip shyqty kún búgin,
Qýant bizdi tańyrqap,
Qýanatyn kún búgin.
Qaıyrly tań, qaıyrly kún!
Kúlip shyqty kún búgin.

Alma baqqa baraıyq,
Alma terip alaıyq.
Eń úlkenin almanyń,
Anamyzǵa sylaıyq.

«Kóleńke» oıyny
Kólbeń, kólbeń kóleńke
Kólbeńdegen kóleńkem.
Tasyp pisken bıdaıdy,
Aıtshy qalaı jınaıdy?

Kólbeń, kólbeń kóleńke
Kólbeńdegen kóleńkem.
Bylaı, bylaı jınaıdy.
/Bıdaı orýdy qımylmen kórsetedi/

Kólbeń, kólbeń kóleńke
Kólbeńdegen kóleńkem.
Qaptap ushqan torǵaıdan,
Ony qalaı qorǵaıdy?

Kólbeń, kólbeń kóleńke
Kólbeńdegen kóleńkem.
Qaptap ushqan torǵaıdan,
Ony bylaı qorǵaıdy
/Kish, kish! Qoldarymen kórsetedi. Bári birge aıtady /

Qorǵap qalǵan bıdaıdy,
Qyrmanǵa ákep jınaıdy.
Astyq orǵan baılyǵy,
Qambaǵa dán syımaıdy.

Biz gúldershe ósemiz,
Japyraǵy jaıqalǵan.
Sabaqtary salaly,
Jelmen birge jaıqalǵan.

- Sálemetsiń be, tabıǵat! /tize búgip, ıilip sálem berý/
- Sálemetsińder me ormandar, ózen men kólder, teńizder men taýlar!
/Turyp eki qolyn bulǵalaıdy/
Sálemetsińder me qustar! /Qoldary eki janynda, qus sıaqty qanat qaǵady/
Sálemetsińder me ańdar! /Oryndarynda turyp, aıý sıaqty júredi, qoıan sıaqty sekiredi/
ormanshy balalardy maqtap ketedi.

«Kógershinder»
Biz ushamyz, ushamyz,
Bar álemdi qushamyz.
/Qoldy eki jaqqa qanatsha kerip, biriniń artynan biri sheńber jasaı júgirý/

Árbir úı men qalaǵa,
Tynyshtyq baqyt syılaımyz.
/Bir - biriniń qoldarynan ustap sheńber qurý/

Birimizben birimiz,
Qanekeı dos bolaıyq.
/Qoldy joǵary kóterip, tómen túsirý/

Kóktegi qus pen shóp terbegen jeldeımiz,
Teńizdegi jelken men jańbyrdan keıingi seldeımiz.
/Qoldy tolqyndata qımyldatý/
Biz bárimiz kúnmen dos bolamyz.
/qoldy joǵary kóterip, alaqanǵa qaraý/

Boıyńdy sergek tik usta
Emin – erkin tynysta
Demińdi ishke tez alda,
Sol qolyńdy soz alǵa.
Qol ushyna qara da,
Úshburysh syz aýada.
Oń qol da bos turmasyn,
Sheńber jasap zyrlasyn

«Meniń otbasym eń...»

Qolymda turǵan dobymdy
Balalarǵa berem kóńildi.
Otbasy jaıly óreli,
Áńgime aıtyp beredi
/balalar! Men senderge dop laqtyramyn, sender ony qaǵyp alyp,
Otbasylaryń týraly jaqsy sózder aıtyp, maǵan qaıta laqtyrasyńdar/
Mysaly:
Eń meırimdi,
Eń kóńildi,
Eń sportshy,
Eń tatý,
Eń súkimdi,
Eń qamqorshy,
Eń eńbeksúıgish.

«Dostyqta bizdiń kúsh»

/balalar sheńberge turady/

1, 2, 3.../sanaý/
Jelbire jalaýsha!/qoldaryn joǵary kóterip shaıqaıdy/
Dostyqta bizdiń kúsh! /eki alaqanyn bir – birimen túıistiredi/
Dostarmen birge júremiz,
Birge oınaımyz, kúlemiz!
Birge balyq aýlaımyz,
Mine bizder qandaımyz!
Bólinbeıdi irgemiz,
Árqashan da birgemiz!

Ózimdi jaqsy kóremin, /qoldy keýdege aıqastyrý/
Kún saıyn ósip kelemin. /qoldy kóterý/
Oıynǵa kirem kúnde men, /bir orynda sekirý/
Uıqyǵa batam túnde men /qoldy jaqqa súıeý/
Sýǵa da baryp túsemin, /júzip kórsetý/
Sodan soń tamaq ishemin /qasyq ustaýdy kórsetý/
Mamamnyń tilin alamyn /alǵa qaraı ıilý/
Mine sondaı balamyn! /qoldy alǵa sozý/

Dostarmenen birge biz,
Kúlimdeıik kúleıik.
Qoldy sozyp kúnge biz,
Shat kóńilmen júreıik

Jańbyr jaýyp basyldy,
Kúnniń kózi ashyldy
Aınalanyń bárine,
Shýaq - sáýle shashyldy.
Kóńildengen balalar,
Alaqaılap qýandy.
«Jarqyratqan álemdi,
Men de kúndeı bolar em».

Biz gúldershe ósemiz,
Japyraǵy jaıqalǵan.
Sabaqtary salaly,
Jelge yrǵalyp shaıqalǵan.

Al, balalar turaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Ońǵa, ońǵa túzý tur!
Solǵa, solǵa túzý tur!
Alǵa qaraı bir adym,
Artqa qaraı bir adym,
Joǵary - tómen qaraıyq,
Ornymyzdy tabaıyq.

/Qımyldarmen demelenedi/
Atamnyń alyp kúregin,
Aýlanyń qaryn kúredim.
Ájeme men qudyqtan,
Sý ákelip beremin.
Edendi de jýamyn,
Shań - tozańdy qýamyn!
Sergitý sátteri júkteý