InfoHub Logo

Qazaq tili 6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Meken ústeý
Maqsaty:
1. Oqýshylardyń is - árekettiń mezgilin, mekenin, syn - qımylyn bildiretin sóz taby ústeý týraly túsinikterin keńeıtý, meken ústeý týraly túsinik berý, bilimderin qalyptastyrý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, oılaý belsendiligin, sóıleý sheberligin, til mádenıetin damytý, sózdik qoryn molaıtý, saýattylyqqa baýlý, oı - pikirin qalyptastyrý, lıngvısıkalyq dúnıetanymdaryn keńeıtý.
Sózderdiń maǵynasyn túsindirý arqyly oqýshylardyń oılaý qabiletterin, til baılyǵyn, sóıleý mádenıetin arttyrý.
3. Oqýshylardy ana tilin qurmetteýge, ultjandylyqqa, elin, jerin, Otanyn qadirleýge, adamgershilikke, adaldyqqa, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń tıpi: jańa bilim berý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, keste, qıma qaǵazdar
Pánaralyq baılanys: tarıh, geografıa, ádebıet

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Psıhologıalyq daıyndyq.
Muǵalim: Oqýshy:
Árbir adam dosym, synyptasym
Árbir isiń tirlik, tirek, adamdyq
Árbir sóziń shyndyq, birlik, adaldyq
Árbir sabaq úırený, oqý, izdený

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý kezeńi:
1. Ústeýdiń maǵynalyq túrleri. Mezgil ústeýi.
2. 295 - jattyǵý.
Balalar, elimizde qandaı qalalar bar?
Búgin, biz, Qazaqstannyń astanasy bolǵan qalalarǵa saıahat jasaımyz. Ol úshin biz myna poıyzǵa minemiz. Saıahat jasaý barysynda túrli suraqtarǵa, tapsyrmalarǵa jaýap berip, jıtondar (smaılıkter) jınaısyńdar.

İİİ. Úı tapsyrmasyn bekitý kezeńi:
- Qazaqstannyń alǵash astanasy bolǵan qala?
- Qazaqstannyń alǵash astanasy bolǵan qala – Orynbor qalasy (1920 - 1925j. j.)
«Kim tapqyr» oıyny
1..... bári qashady, (kúndiz)
.... aspandy basady (túnde)
Jaýaby: juldyz
2..... turdym, (erte)
Alyp urdym.
Jaýaby: esik
3..... úı sypyrma,.... tyrnaǵyńdy alma. (túnde)

İV. Jańa sabaq:
- Mynaý qaı qala?
- Árıne, bizdiń óńirimiz, Qyzylorda (1925 - 1929j. j.)
- Óz jerimiz, týǵan ólkemiz bolǵandyqtan munda biraz aıaldap, demalyp, ertegi tyńdap, jańa sabaqpen tanysaıyq.
Erte, erte, ertede, eshki quıryǵy keltede, qazaq tili jerinde, morfologıa elinde “Sóz taby” degen asyl qarıa ómir súripti. Onyń dúnıeni dúrkiretken toǵyz uly bolypty. Kúnderdiń kúninde qazaq tili jerin, basqynshylar jaýlap alyp, olardyń ósip órkendeýine kóp kedergi keltiripti. Biraq qaısar uldar ǵasyrǵa jýyq ýaqyttan keıin qaıta órlep, óz táýelsizdigin alǵan eken. Sol “Sóz taby” degen asyl qarıanyń jańa túlegen urpaqtary sizderdiń aldaryńyzda.
1. Zat esim 5. Etistik 9. Odaǵaı
2. Syn esim 6. Ústeý
3. San esim 7. Elikteý
4. Esimdik 8. Shylaý
- Balalar, sonymen biz “Sóz taby” degen asyl qarıanyń altynshy uly Ústeýge kelip turmyz. Bul ústeý de ózinshe ósip – ónip keledi.
Ústeýdiń jeti balasy bar eken. Olar: Mezgil, Meken, Syn - qımyl, Mólsher, Kúsheıtkish, Maqsat, Sebep - saldar.

V. Jańa sabaqty bekitý kezeńi:
- 1929 - 1997 jyldary Qazaqstannyń astanasy bolǵan qala?
- Árıne, Almaty qalasy.
- Almaty qalasynda jańa taqyrybymyzǵa oraı jattyǵý jumystaryn oryndaıyq...
296 - jattyǵý.
Meken ústeýdi tabyńdar, jasalý jolyn anyqtańdar.
Zıarat etip qaıtýǵa
Jambyl keldi alystan.

Ekeýi eki aıyrmaq qamyn jegen,
Bir shetke ketpek bolyp, jurt kórmegen.

Aýlaqqa shyqpaı,
Sybyrlap buqpaı,
Meıirlenbes esh sózge.

297 - jattyǵý.
Meken ústeýlerdiń jasalý jolyn ajyratyńdar.

Jaqsymenen dos bolsań,
Aldyńnan shyǵar óbektep.
Jamanmenen dos bolsań,
Syrtyńnan júrer ósektep. (Mahambet)
Qum basqan shól jaǵa kún kózine shaǵylysyp, alystan aǵaryp kórinedi... Myńdaǵan shaqyrym qumdy jaǵadan keıin saıahatshylardyń aldynan
Birinshi ret qurma aǵashy jaıqalǵan jasyl jelek shyqty. (Á. Birmaǵambetov)

Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi: Jaısanbaeva Láıla
Meken ústeý júkteý