Sharol Perro «Barmaqtaı Bala»
Ádebıettik oqý 2 - synyp
Aýyzsha sabaq - 1
Sabaqtyń taqyryby: Sharol Perro «Barmaqtaı Bala»
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardy mátin mazmunyn ózdigimen oqyp, tereń túsine bilýge jeteleý; logıkalyq jáne synı turǵydan oılaý shapshańdyǵyn, sózdik qoryn, aqparattyq quzyrettiligin damytý; pándi sapaly meńgerýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý jáne yntalandyrý, adamgershilikke tárbıeleý.
Tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Tehnologıasy: Bıoaqparattaný jáne Sınergetıka
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: motıvasıa
1. Karta boıynsha jumys jasaý retin túsindirý. 63% anyqtaý, jazý
( bala sanyna baılanysty anyqtalady)
2. Ujymdy belsendirý úshin kóshbasshyǵa sóz berý.
3. OOM (orynǵa otyrǵyzý matrısasy) boıynsha jumys
İİ. Úı tapsyrmasy: Úı jumysy tekserilmeıdi - bul jańa taqyryp. Ótken taqyryp aıaqtalǵan, sondyqtan taldaýdy talap etpeıdi.
İİİ. Jańa sabaq:
1. Kiltti sózderdi taqtaǵa jazý, maǵynasyn túsindirý.
Tirek sózder:
1. otyn
2. dáýlet
3. qaraqshy
4. sholan
5. sańylaý
6. sıqyr
7. baýyr
2. Este saqtaý 7sóz - 30 sek.
3. Tirek sózder jabylady.(Oqýshylar taqtadaǵy barlyq sózderdi esterinde saqtaýy tıis)
4. Dápterge este saqtaýlary boıynsha jazý, sózderdiń retin saqtamaı jazýlaryna bolady (ýaqyt este saqtaý ýaqytyna teń 30 sek), ýaqyt aıaqtalǵanda qalamdy qoıý.
5. Kórshisimen dápter aýystyrý.(Tekserý, sanaý, dápterdi qaıtyp berý)
6. Normaǵa saı este qalǵan sózderdi aıtqan oqýshyǵa
OOM uıashyǵyna alǵashqy plús belgisi qoıylady.
7. Oqýlyqpen jumys: Mátindi túsinip oqý kerektigi, suraqqa jaýap alynatyny eskertiledi. Mátindi oqyp shyǵý úshin ýaqyt beriledi (2 - synyp úshin mátinniń bir paraǵyna 5mın)
8. Qarama - qarsy suraq qoıý:
OOM uıashyǵyna ekinshi plús belgisi qoıylady.
1. Ertede ormanda kimder ómir súripti? Otyn kesýshi áıelimen
2. Olardyń neshe uly bolypty? Tórt
3. Úsh ulynyń jáne tórtinshi ulynyń boıy qandaı bolyp ósipti? Úsh ulynyń boıy boıshań, suńǵaq bolyp, al tórtinshi ulynyń boı kishkentaı bolǵan
4. Sondyqtan tórtinshi ulyn kim dep ataǵan? Barmaqtaı bala dep
5. Osy otbasynyń turmys - tirshiligi qandaı bolypty? Nashar, dáýletsiz
6. Joqshylyqtyń kesirinen balalary qaıda jáne ne úshin barady? Ormanǵa jıdek, sańyraýqulaq jınaýǵa
7. Birde ádettegideı kimder ormanǵa keledi? Aǵaıyndylar
8. Aǵaıyndylar degen kimder? Sol otbasynyń balalary
9. Orman ishinde olarǵa kim kezdesedi? Qatygez qaraqshy Dáý
10. Qatygez Dáý gúrildep balalarǵa ne deıdi? «Áp, bálem, ustaldyńdar ma?! Maǵan senderdiń áke - shesheleriń qun tólesin, áıtpese, men senderdi sholanda qamap ustaımyn»,- deıdi Dáý
11. Balalar ne dep jalyndy? «Bizdiń ata - anamyz – kedeı adamdar. Olardyń qun tóleıtin shamasy joq»,- dep jalynady balalar.
12. Qatygez Dáý balalardy qaıda qamap qoıady? Jer astyndaǵy bólmege
13. Balalardy qamap qoıyp, Dáýdiń ózi qaıda ketedi? Dáý toı toılaýǵa ketedi
14. Osy kezde barmaqtaı Bala ne isteıdi? Óte kishkentaılyǵynyń arqasynda esiktiń sańylaýnan ótip, Dáý toılap jatqan bólmege barady.
15. Dáý toı toılaǵan bólmede ne istepti? Tamaqqa toıyp, ústel basynda uıyqtap qalypty.
Astana qalasy
№ 70 mektep - lıseıdiń
bastaýysh synyp muǵalimi
Soltanbekova Altyn Alpysbaevna
Sharol Perro «Barmaqtaı Bala» júkteý
Sharol Perro Barmaqtaı Bala slaıd júkteý
Aýyzsha sabaq - 1
Sabaqtyń taqyryby: Sharol Perro «Barmaqtaı Bala»
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardy mátin mazmunyn ózdigimen oqyp, tereń túsine bilýge jeteleý; logıkalyq jáne synı turǵydan oılaý shapshańdyǵyn, sózdik qoryn, aqparattyq quzyrettiligin damytý; pándi sapaly meńgerýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý jáne yntalandyrý, adamgershilikke tárbıeleý.
Tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Tehnologıasy: Bıoaqparattaný jáne Sınergetıka
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: motıvasıa
1. Karta boıynsha jumys jasaý retin túsindirý. 63% anyqtaý, jazý
( bala sanyna baılanysty anyqtalady)
2. Ujymdy belsendirý úshin kóshbasshyǵa sóz berý.
3. OOM (orynǵa otyrǵyzý matrısasy) boıynsha jumys
İİ. Úı tapsyrmasy: Úı jumysy tekserilmeıdi - bul jańa taqyryp. Ótken taqyryp aıaqtalǵan, sondyqtan taldaýdy talap etpeıdi.
İİİ. Jańa sabaq:
1. Kiltti sózderdi taqtaǵa jazý, maǵynasyn túsindirý.
Tirek sózder:
1. otyn
2. dáýlet
3. qaraqshy
4. sholan
5. sańylaý
6. sıqyr
7. baýyr
2. Este saqtaý 7sóz - 30 sek.
3. Tirek sózder jabylady.(Oqýshylar taqtadaǵy barlyq sózderdi esterinde saqtaýy tıis)
4. Dápterge este saqtaýlary boıynsha jazý, sózderdiń retin saqtamaı jazýlaryna bolady (ýaqyt este saqtaý ýaqytyna teń 30 sek), ýaqyt aıaqtalǵanda qalamdy qoıý.
5. Kórshisimen dápter aýystyrý.(Tekserý, sanaý, dápterdi qaıtyp berý)
6. Normaǵa saı este qalǵan sózderdi aıtqan oqýshyǵa
OOM uıashyǵyna alǵashqy plús belgisi qoıylady.
7. Oqýlyqpen jumys: Mátindi túsinip oqý kerektigi, suraqqa jaýap alynatyny eskertiledi. Mátindi oqyp shyǵý úshin ýaqyt beriledi (2 - synyp úshin mátinniń bir paraǵyna 5mın)
8. Qarama - qarsy suraq qoıý:
OOM uıashyǵyna ekinshi plús belgisi qoıylady.
1. Ertede ormanda kimder ómir súripti? Otyn kesýshi áıelimen
2. Olardyń neshe uly bolypty? Tórt
3. Úsh ulynyń jáne tórtinshi ulynyń boıy qandaı bolyp ósipti? Úsh ulynyń boıy boıshań, suńǵaq bolyp, al tórtinshi ulynyń boı kishkentaı bolǵan
4. Sondyqtan tórtinshi ulyn kim dep ataǵan? Barmaqtaı bala dep
5. Osy otbasynyń turmys - tirshiligi qandaı bolypty? Nashar, dáýletsiz
6. Joqshylyqtyń kesirinen balalary qaıda jáne ne úshin barady? Ormanǵa jıdek, sańyraýqulaq jınaýǵa
7. Birde ádettegideı kimder ormanǵa keledi? Aǵaıyndylar
8. Aǵaıyndylar degen kimder? Sol otbasynyń balalary
9. Orman ishinde olarǵa kim kezdesedi? Qatygez qaraqshy Dáý
10. Qatygez Dáý gúrildep balalarǵa ne deıdi? «Áp, bálem, ustaldyńdar ma?! Maǵan senderdiń áke - shesheleriń qun tólesin, áıtpese, men senderdi sholanda qamap ustaımyn»,- deıdi Dáý
11. Balalar ne dep jalyndy? «Bizdiń ata - anamyz – kedeı adamdar. Olardyń qun tóleıtin shamasy joq»,- dep jalynady balalar.
12. Qatygez Dáý balalardy qaıda qamap qoıady? Jer astyndaǵy bólmege
13. Balalardy qamap qoıyp, Dáýdiń ózi qaıda ketedi? Dáý toı toılaýǵa ketedi
14. Osy kezde barmaqtaı Bala ne isteıdi? Óte kishkentaılyǵynyń arqasynda esiktiń sańylaýnan ótip, Dáý toılap jatqan bólmege barady.
15. Dáý toı toılaǵan bólmede ne istepti? Tamaqqa toıyp, ústel basynda uıyqtap qalypty.
Astana qalasy
№ 70 mektep - lıseıdiń
bastaýysh synyp muǵalimi
Soltanbekova Altyn Alpysbaevna
Sharol Perro «Barmaqtaı Bala» júkteý
Sharol Perro Barmaqtaı Bala slaıd júkteý
You Might Also Like
