Seıit ata qonaqta
Sabaqtyń taqyryby: «Seıit ata qonaqta»
Maqsaty: Ózimizdiń qalada turatyn, aǵartý isinde eleýli eńbegi bar, tárbıe, ata dástúrin dáriptep, jańǵyrtyp keleshekke zor úlgi kórsetip júrgen, mektebimizdiń ári ata - anasy, ári maqtanyshy Seıit atamen oqýshylardy, jas otbasy ıelerin kezdestirip, ónegesin alý.
Kórnekilik: slaıd, ınteraktıvti taqta, aqyn - jazýshy, satırık ári etnograf ǵalymnyń kitaptaryna kórme uıymdastyrý.
Muǵalim: qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar «Kóńil aýdar danalardyń sózine, adal jandy ónege tut ózińe» dep J. Balasaǵunı aıtqandaı bizdiń úlgi tutarymyz – aldyńǵy býyn atalar, ákeler, aǵalarymyz. Olardy syılaý, olardyń aıtqan ataly sózin tyńdaý, qurmetteý ata – babalarymyzdan mıras bolyp kele jatqan dástúrlerimizdiń biri. Búgingi kúnde bizdiń bilim ordasynda qonaqta ózi aqyn, ózi jazýshy, ózi satırık, ózi etnograf Seıit Kenjeahmetov atamyz.
1 Júrgizýshi: 1939 jyldyń 12 qańtarynda Qostanaı oblysynyń Jankeldın aýdanyndaǵy Qyzbel aımaǵynyń «Saryqopa» atty jerinde týǵan. Jazýshy, aqyn syqaqshy, belgili etnograf, mádenıetanýshy.
2 Júrgizýshi: Torǵaı qalasyndaǵy Y. Altynsarın atyndaǵy orta mektepti, S. M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetin bitirgen (1969). 1957 - 1965 jyldar arasynda Torǵaı orta mektebinde muǵalim, aýdandyq mádenıet bóliminiń halyq teatrynda rejıser, aýdandyq mádenıet úıinde jáne A. Imanov memorıaldyq mýzeıinde dırektorlyq qyzmetter atqarǵan. 1965 jyldan bastap baspasóz salasynda jumystar istedi. Jankeldın aýdandyq «Jańa ómir» (1965), Qostanaı oblystyq «Komýnızm tańy» (1966 - 1970), Torǵaı oblystyq «Torǵaı tańy» gazetterinde (1970 - 1977), bólim meńgerýshisi, jaýapty hatshy mindetin atqardy. 1977 - 1989 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Torǵaı oblysyndaǵy ádebı keńesshisi, 1989 - 2002 jyldary Y. Altynsarın atyndaǵy Arqalyq memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynda aǵa oqytýshy, dosent, kafedra meńgerýshisi bolyp jumys istedi.
1 Júrgizýshi: 1990 - 1995 jyldarda Torǵaı oblystyq «Qazaq tili» qoǵamynyń tóraǵasy mindetin qosa atqardy. 2003 jyldan bastap L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy «Otyrar kitaphanasy» Ǵylymı - zertteý ortalyynda aǵa ǵylymı qyzmetker, jetekshi ǵylymı qyzmetker bolyp jumys istedi.
2 Júrgizýshi: Ádebıette alǵashqy qadamyn satıralyq óleńder men mysaldar jazýdan bastaǵan. Onyń tuńǵysh týyndylary 1957 jyldan bastap «Lenınshil jas», (qazirgi «Jas Alash»), «Egemen Qazaqstan», «Qazaq ádebıeti» gazetterinde «Ara», «Mádenıet jáne turmys» («Parasat»), «Qazaqstan áıelderi» jýrnaldarynda jarıalandy. 1965 jyldan ázil - syqaq áńgimelerimen birge shaǵyn ıntermedıalar jazdy.
1 Júrgizýshi: Onyń sátti ıntermedıalary «Tamasha» oıyn - saýyq otaýynda 30 jyldan astam ýaqyt boıy qoıylyp keledi. Satıralyq shyǵarmalarǵa arnalǵan respýblıkalyq konkýrstarǵa birneshe ret júldeger atandy. Etnografıalyq - tanymdyq eńbekteri úshin «Ana tili» gazetiniń «Ana tiliniń sańlaǵy» qurmetti ataǵyn aldy (1992 j.). «Jeti qazyna» atty 3 kitaptan turatyn ult mádenıetine arnalǵan ǵylymı eńbegi úshin Qostanaı oblysy mesenattarynyń «Qazyna» atty syılyǵyn aldy (2002 j.).
Maqsaty: Ózimizdiń qalada turatyn, aǵartý isinde eleýli eńbegi bar, tárbıe, ata dástúrin dáriptep, jańǵyrtyp keleshekke zor úlgi kórsetip júrgen, mektebimizdiń ári ata - anasy, ári maqtanyshy Seıit atamen oqýshylardy, jas otbasy ıelerin kezdestirip, ónegesin alý.
Kórnekilik: slaıd, ınteraktıvti taqta, aqyn - jazýshy, satırık ári etnograf ǵalymnyń kitaptaryna kórme uıymdastyrý.
Muǵalim: qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar «Kóńil aýdar danalardyń sózine, adal jandy ónege tut ózińe» dep J. Balasaǵunı aıtqandaı bizdiń úlgi tutarymyz – aldyńǵy býyn atalar, ákeler, aǵalarymyz. Olardy syılaý, olardyń aıtqan ataly sózin tyńdaý, qurmetteý ata – babalarymyzdan mıras bolyp kele jatqan dástúrlerimizdiń biri. Búgingi kúnde bizdiń bilim ordasynda qonaqta ózi aqyn, ózi jazýshy, ózi satırık, ózi etnograf Seıit Kenjeahmetov atamyz.
1 Júrgizýshi: 1939 jyldyń 12 qańtarynda Qostanaı oblysynyń Jankeldın aýdanyndaǵy Qyzbel aımaǵynyń «Saryqopa» atty jerinde týǵan. Jazýshy, aqyn syqaqshy, belgili etnograf, mádenıetanýshy.
2 Júrgizýshi: Torǵaı qalasyndaǵy Y. Altynsarın atyndaǵy orta mektepti, S. M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetin bitirgen (1969). 1957 - 1965 jyldar arasynda Torǵaı orta mektebinde muǵalim, aýdandyq mádenıet bóliminiń halyq teatrynda rejıser, aýdandyq mádenıet úıinde jáne A. Imanov memorıaldyq mýzeıinde dırektorlyq qyzmetter atqarǵan. 1965 jyldan bastap baspasóz salasynda jumystar istedi. Jankeldın aýdandyq «Jańa ómir» (1965), Qostanaı oblystyq «Komýnızm tańy» (1966 - 1970), Torǵaı oblystyq «Torǵaı tańy» gazetterinde (1970 - 1977), bólim meńgerýshisi, jaýapty hatshy mindetin atqardy. 1977 - 1989 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Torǵaı oblysyndaǵy ádebı keńesshisi, 1989 - 2002 jyldary Y. Altynsarın atyndaǵy Arqalyq memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynda aǵa oqytýshy, dosent, kafedra meńgerýshisi bolyp jumys istedi.
1 Júrgizýshi: 1990 - 1995 jyldarda Torǵaı oblystyq «Qazaq tili» qoǵamynyń tóraǵasy mindetin qosa atqardy. 2003 jyldan bastap L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy «Otyrar kitaphanasy» Ǵylymı - zertteý ortalyynda aǵa ǵylymı qyzmetker, jetekshi ǵylymı qyzmetker bolyp jumys istedi.
2 Júrgizýshi: Ádebıette alǵashqy qadamyn satıralyq óleńder men mysaldar jazýdan bastaǵan. Onyń tuńǵysh týyndylary 1957 jyldan bastap «Lenınshil jas», (qazirgi «Jas Alash»), «Egemen Qazaqstan», «Qazaq ádebıeti» gazetterinde «Ara», «Mádenıet jáne turmys» («Parasat»), «Qazaqstan áıelderi» jýrnaldarynda jarıalandy. 1965 jyldan ázil - syqaq áńgimelerimen birge shaǵyn ıntermedıalar jazdy.
1 Júrgizýshi: Onyń sátti ıntermedıalary «Tamasha» oıyn - saýyq otaýynda 30 jyldan astam ýaqyt boıy qoıylyp keledi. Satıralyq shyǵarmalarǵa arnalǵan respýblıkalyq konkýrstarǵa birneshe ret júldeger atandy. Etnografıalyq - tanymdyq eńbekteri úshin «Ana tili» gazetiniń «Ana tiliniń sańlaǵy» qurmetti ataǵyn aldy (1992 j.). «Jeti qazyna» atty 3 kitaptan turatyn ult mádenıetine arnalǵan ǵylymı eńbegi úshin Qostanaı oblysy mesenattarynyń «Qazyna» atty syılyǵyn aldy (2002 j.).
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Ǵabıt Músirepov «Ananyń anasy» áńgimesi.
