InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ǵabıt Músirepov «Ananyń anasy» áńgimesi.

Sabaqtyń maqsaty: - oqýshylardy jazýshynyń ómiri jáne shyǵarmashylyǵymen tanystyryp, áńgimedegi ana beınesin ashý, ananyń balaǵa degen sezimin jetkizý; - bilim qorjyndaryn tolyqtyrý; ádebı - kórkem sóıleý tilin damytý, óz oılaryn erkin jetkize bilýge beıimdep, logıkalyq turǵydan oılaýdy qalyptastyrý, izdenýge jetelep, problemalyq suraqtardy sheshýge baýlý; - ómirdegi eń jaqyn da qymbat adam anaǵa taǵzym ete bilýge, syılaýǵa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: bilimdi júıeleý sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: syn turǵysynan oılaý, izdený, oıqozǵaý.
Kórnekiligi: jazýshynyń portreti, ana sýreti, ana týraly óleń joldary.
Qural - jabdyǵy: ınteraktıvti taqta, magnıtofon.
Pánaralyq baılanys: tarıh, mýzyka.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
- sálemdesý, klass oqýshylarynyń sabaqqa qatysymyn tekserý.
- flesh - trenıń ótkizý./ klasta jyly, sabaqtyń nátıjeli ótýine ortany qalyptastyrý/ Oqýshylar ortaǵa shyǵyp, saǵattyń tilimen bir - birine búgingi kúnge, sabaqqa, aptaǵa jyly tilekterin bildiredi./
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Ǵabıt Músirepovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly daıyndaǵan slaıdtaryn klastastarynyń nazaryna kórsetip, mazmundaıdy. Klass oqýshylary tyńdaı otyryp hronologıalyq keste jasaıdy.

Jyldar jyrlaıdy
Bolǵan oqıǵalar
1. 1902 jyl. Soltústik Qazaqstan oblysynda, kedeı sharýanyń otbasynda dúnıege keldi.
2. 1916 jyly 14 jasynda orys mektebine oqýǵa tústi.
3. 1923-26 jyly Orynbordaǵy jumysshy fakúltetinde Sábıt Muqanovpen birge oqydy
4. 1934 jyly «Ananyń anasy», «Ashynǵan ana», «Ananyń arashasy», «Aqlıma» áńgimeleri jaryq kórdi.

İİ. Sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
a) «Ana» degen sózdi estigende eń birinshi oılaryńa, kóz aldaryńa ne keledi? Kánekeı, oılaryńdy jınaqtap, toptastyrý ádisin qoldanyp jumys jasaıyq.
ANA:
↓
Asyl jan, urpaq ákelýshi, qudiret kúshi, tabıǵattyń syıy, sulýlyq bastamasy, báriniń basy t. b.

á) «Meniń anam....» /«Sóılemdi aıaqta» ádisi boıynsha ár oqýshy óziniń anasy týraly oı qozǵaıdy./

İİİ. Jańa sabaqqa kirispe.
Anań saǵan kerek bolsa, anańa da sen kerek.
Kezekpenen aýysatyn ǵumyr ǵoı bul dóńgelek,
Ana kerek, o, adamdar, ana kerek adamǵa,
Anasyzdar ań sıaqty kún keship júr ǵalamda.
Pikirimdi unatpaǵan taptyq ta der danany,
Danalyqtyń qajeti joq syılaý úshin anany, - dep jyrlaǵan jerlesimiz Tólegen Aıbergenov.

- Iá, ANA degen ol úlken bir kúsh. Sıqyrly da, syrly mahabbattyń ıesi de, sulýlyqtyń bastamasy da osy analar. Ananyń qudireti nege bolsa da jeterlik. Ananyń alaqanymen meıirimdi júregine teń keletin eshteńe joq. Ana týraly aqyndar jyr jazsa, sýretshiler sýretin salyp óz rızashylyqtaryn bildirdi. Mine, solardyń biri Ǵabıt Músirepov.
/ Oqýshylarǵa ınteraktıvti taqtanyń kómegimen Ǵabıt Músirepovtyń ómiri jáne shyǵarmashylyǵy týraly beınefılm usynamyn. Sondaı - aq «Ananyń anasy» áńgimesine qysqasha toqtalyp ótemin. Sebebi, bul áńgimeni oqýshylar óz betterinshe úıden oqyp keldi./

İV. Toptyq jumys
- Oqýshylar kórgen beınefılmderin, oqyǵan áńgimeni pysyqtaý barysynda, topqa bólinip jumys jasaıdy:
- Áńgimede, keıipkerlerden basqa qandaı sýretter baıqadyńdar?
(Jyl mezgiliniń – jazy, shańqaı tús, balalar, áńgimeshi qarıa)
- Áńgimeniń bastalýy men aıaqtalýy týraly ne aıtasyńdar?
(Soqyr qart Áıtilestiń áńgimesinen bastalyp, Jalpaq balýannyń Ana men qyzyna bostandyq berýimen aıaqtalady)

V. Juptyq jumys:
-«Ananyń anasy» áńgimesi boıynsha jumys:
a) «Kim jyldam» ádisi boıynsha áńgimeden ananyń portretin tabý.
... Beısharanyń boz kóılegi jyrym - jyrym. Qoldary qarǵanyń tuıaǵyndaı qap - qara. Erini qyryq tilingen, jaryq - jaryq. Biraq túıilgen qabaǵynan, ot janǵan kózinen janyn shoshyrlyq.
á): áńgimeden turaqty tirkesterdi, aforızmderdi, teńeý sózderin tabý. / Mysaly: Sonyń sýyq yzǵary tabanymnan, qara tańbasy mańdaıymnan áli ketken joq. Oqtaýdaı oınap, kıikteı orǵyp, juldyzdaı aǵyp. Bilektiń kúshin, naızanyń ushyn ne kúshti teńdeske, ne ıyǵy teńdeske jumsalǵan joq. Túıilgen qabaq, ot janǵan kóz. t. b./

Vİ. Sabaqty bekitý bólimi.
a) Toptyq jumys, ár top óziniń qarsylasyna «Jýan - jińishke» suraqtar ádisi boıynsha suraq qoıady.
a) Áńgime mazmuny boıynsha «Ana» portretin salý.
á) «Bas ıemiz analarǵa» / Ana týraly jazylǵan óleń, shyǵarmalardy eske túsirý kezeńi./
b) Klass bolyp «Ana týraly» óleńin oryndaý.
Vİİ. Qorytyndy.
- Atam, qazaq, ananyń alaqany álemdi áldıleıdi - degen eken. Mine, bul áńgime soǵan bir dálel. Qazaq ádebıeti aıdynynda ANA taqyrybyna tolǵanbaǵan jan joq. Atap ótsek, Muhtar Áýezov «Adamdyq negizi - áıel», Shyńǵys Aıtmatov «Naıman - Ana», Muqaǵalı Maqataev «Aqqýlar uıyqtaǵanda», Mirjaqyp Dýlatov «Shesheniń balalaryn súıýi».

Vİİİ. Baǵalaý. Úı tapsyrmasy / «Ana alaqany» taqyrybyna esse jazý.