Sherhan Murtaza «Júz jyldyq jara»
Sabaq taqyryby: Sherhan Murtaza «Júz jyldyq jara» (prezentasıasymen)
Sabaq maqsaty:
a) Jazýshy ómirinen málimet bere otyryp, Áńgimeniń shyǵý mazmunyn meńgertý.
á) Erkin oılaý, óz kózqarasyn jetkize dáleldeı bilý, ózgeni tyńdaı bilý, tanym qabiletin damytý.
v) Tabıǵatqa degen janashyrlyqty oıatý, «kıe» sóziniń mánin uǵyndyrý.
Sabaq túri: tehnologıa BJS
Qorytyndy: Aýyzsha - 1
Kórnektiligi: Interaktıvti taqta
Tıpi: Jańa materıaldy meńgertý
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý
Kanıkýlda qalaı demaldyńdar?
İİ. Maqsat qoıý:
Sherhan Murtaza
Qazaqstannyń halyq jazýshysy
Aýdarmashy
Qazaqstannyń Memlekettik syılyq ıegeri
Qoǵam qaıratkeri
Shyǵarmalary: « Ahmetjannyń anty», « Internet nany», « 41 - jylǵy kelinshek», « Qyzyl jebe», « Aı men Aısha» roman y
jáne óziniń týǵan jeriniń Jambyl oblysy, Jýsaly aýdany, Myńbulaq mekeniniń tabıǵatyn sýretteıtin « Júz jyldyq jara» áńgimesimen tanysamyz.
İİİ. (elektrondy oqýlyq)
Sh. Murtazanyń ómiri.
IV. Sabaq boıtumary: « Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń ony aıtýǵa tili joq»
V. Áńgimeni kompozısıalyq qurylysyna taldaý
Bastalýy: Oqıǵanyń bastalýy ( Myńbulaqta ósken Bahtıar baǵy men Baıshynar aǵashy)
Oqıǵanyń sharyqtaý shegi: Kıeli Baıshynarǵa Jýanquldyń balta shappaq bolýy
Oqıǵanyń shıelenisýi: Aýyl adamdarynyń amalsyzdan kıiz úıler men Baqtıar baýyndaǵy aǵashtardy otynǵa jaǵýy.
Damýy: Soǵyspen qatar aqpan aıynyń aýyldy qyspaqqa alýy.
Oqıǵa sheshimi: Baıshynardyń kıesi jibermeıdi
Sózder sóıleıdi
Baý - ár túrli ósimdikter, gúlder, jemis aǵashtary otyrǵyzylǵan jer.
Shilik – sýly jerde ósetin, jińishke solqyldaq buta.
Túıejapyraq – japyraǵy iri, úlken bop ósetin jabaıy ósimdik.
Shynar – bıiktigi 40 metrge deıin jetetin, iri aǵash. Ol qystyń sońynda dóńgelekshe kelgen jemis beredi. Bul aǵash jyly jaqta, taýda, bıikte ósedi. Qazaqta qol jetpes asylyn shynarǵa teńegen.
Adyraspan – dárilik shıkizat retinde shilde aıynda butaqshalaryn, japyraǵy men gúlin jınap alady. Ol – ýly ósimdik. Halyq emshileri adyraspandy adamnyń quıańyn, segizkózdiń júıke aýrýyn emdeýge paıdalanǵan. Mal-dárigerlik tájirıbede onyń tunbasymen maldyń qyshyma qotyryn, túrli teri aýrýlaryn emdeıdi.
Kókemaral – buǵylar kúz, kóktemde bul ósimdiktiń tamyryn tuıaǵymen qazyp jeıtin bolǵandyqtan, ony maral shóp tamyry dep atap ketken.
Kúshála – bıiktigi 20-40 sm bolatyn, kóp jyldyq shóp tektes, jartylaı ýly ósimdik, gúliniń ishki beti qara tústi. Ó/zbekter ony kúshála dep ataıdy. Ortańǵy qabyrshaq japyraqtyń ishinen uzyndyǵy 5-8 sm bolatyn, qaryndash tárizdi.
VI. Sózdik jumysy: Shynar, Adyraspan, kúshála,
VII. 1. sıkl. Mátin boıynsha kilt sózder
1. Shoqybas, 2. Kıiz úı 3. Bahtıar 4. Kenjequl 5. Shúberek 6. Badyraq 7. Dadabaı 8. Attandaý 9. ara 10. Aspantaý 11. Úńgir 12. Órtenip 13. Qarǵys 14. Kıe
2. sıkl. Es - 63% 1 - mınýtta jazý.
3. sıkl. Kitappen jumys ( 6 mınýt oqý)
3 - sıkl. QS 63% ( ár sózdiń maǵynasymen ashý)
VIII. 4 - sıkl. STO suraǵy ( 18 oqýshy)
1. Myńbulaqtyń Shoqybas saıynda Bahtıar baba baǵynda qasıetti Baıshynar aǵashy ósip tur. ( ıa)
2. Aqpan aıynda Myńbulaqtyń otqa jaǵary taýsylyp, kıiz úılerin jaǵa bastady
3. Halyq arýaq - qudaıdan qoryqsa da, Baqtıar baǵyndaǵy aǵashtarǵa balta shapty. (ıa)
4. Jalǵyz ózi aspandap qalǵan Baıshynarǵa tıisti.
5. Kenjekúl kempir ormannan sháıshóp, dermene, kúshála, adyraspan teretin. (ıa)
6. Bahtıar baýynda qarshyǵa, ıtegi, turymtaı, úki kóp bolatyn.(ıa)
7. Kalhoz bastyǵy Jýanquldyq dosy Dadabaı aýylda turady (joq,)
8. Jýanqul dosy Dadabaı jáne jaldap alǵan adamy Qabasaqal úsheýi qos atty jegip Baıshyǵarǵa bettedi. (ıa)
9. Kenjegúl Kempirdiń attandaǵan daýysyn temir dúkendegi aqsaq Ahmet anyq esitti (ıa)
10. Úsheýi masańdaý, áıtpese jaı aramen Baıshynardy qulatý ońaı sharýa emes ekenin biler edi.(ıa)
11. Ahmet bulardyń isine eshqandaı mán bermedi (joq)
12. Daýabaı dostaryna Aspantaý sıaqty alyp ara kerektigin aıtty. (joq.)
13. Qara kúsh tópeı bergesin, Baıshynardyń búıirinen kádimgideı úńgir paıda boldy. (ıa)
14. Qabasaqal jermaıdy balta shapqan qýysqa tógip jiberdi de, otty qoıyp jiberdi. (ıa)
15. Kejegúl kempir bul úsheýin qarǵady (joq)
16. Qarýlanǵan halyq bul úsheýine lap berdi. (ıa)
17. Sodan beri qyryq jyl ótse de Jýanqul men Baıshynar tiri, biraq ekeýi de jaradar (ıa)
18. Jýanqul qudaıdan kúndiz - túni ólim tiledi.
Mátinmen jumys
Shyǵarmada kezdesetin ...
Maqal - mátelder: Jaý jaǵadan alǵanda, bóri etekten alady.
Bireý ólmeı, bireý kún kórmes.
Ura berse, qudaı da óledi.
Yldıda sıyr móńirese, taýdaǵy arqardyń múıizi syrqyraıdy.
Turaqty tirkester: Shybyn janyn shúberekke túıý, artyn baqty.
Yrymdar: Úki júrgen jer kıeli.
Kıeli aǵashty kesýge bolmaıdy.
Shyǵarmada kezdesetin qus ataýy: Úki, qyrǵaýyl, zymyran qus, sarǵaldaq.
Emdik shóp ataýlary: Sháıshóp, dermene, kúshála, shashyratqy, adyraspan, kıikoty, tekesaqal, qylsha, kókemaral
Aǵash ataýlary: Shilik, súmbil tal, sógeti tal, aq terek, kókterek
Shyǵarmashylyq jumys
Raft oıyny
Rol - Baıshynar
Aýdıtorıa – aýyl adamdary
Forma - úndeý
Taqyryby «Tabıǵatty aıalaý!»
TSQ – 63
Sabaq túıini
«Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń ony aıtýǵa tili joq» degendeı, adam men tabıǵat bir - birimen tyǵyz baılanysty. Tabıǵatqa jasalǵan qastandyq - ózińe jasalǵan qastandyq. Oǵan kýá - búgingi áńgimege arqaý bolǵan Baıshynar aǵashynyń kıesi
Tabıǵattyń azaımasyn ajary
Bolmasa eken onyń tartar azaby
Tabıǵatqa tazalyqty tartý et
Tarqamasyn ań men qustyń bazary.
H. Baǵalaý OOM boıynsha
Hİ. Úı tapsyrma
1. Sh. Murtaza «Júz jyldyq jara» áńgimeni tolyq oqý
2. «Baıshynar nege kúńirendi?»esse
3. Jumys dápterin toltyrý
Sabaq maqsaty:
a) Jazýshy ómirinen málimet bere otyryp, Áńgimeniń shyǵý mazmunyn meńgertý.
á) Erkin oılaý, óz kózqarasyn jetkize dáleldeı bilý, ózgeni tyńdaı bilý, tanym qabiletin damytý.
v) Tabıǵatqa degen janashyrlyqty oıatý, «kıe» sóziniń mánin uǵyndyrý.
Sabaq túri: tehnologıa BJS
Qorytyndy: Aýyzsha - 1
Kórnektiligi: Interaktıvti taqta
Tıpi: Jańa materıaldy meńgertý
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý
Kanıkýlda qalaı demaldyńdar?
İİ. Maqsat qoıý:
Sherhan Murtaza
Qazaqstannyń halyq jazýshysy
Aýdarmashy
Qazaqstannyń Memlekettik syılyq ıegeri
Qoǵam qaıratkeri
Shyǵarmalary: « Ahmetjannyń anty», « Internet nany», « 41 - jylǵy kelinshek», « Qyzyl jebe», « Aı men Aısha» roman y
jáne óziniń týǵan jeriniń Jambyl oblysy, Jýsaly aýdany, Myńbulaq mekeniniń tabıǵatyn sýretteıtin « Júz jyldyq jara» áńgimesimen tanysamyz.
İİİ. (elektrondy oqýlyq)
Sh. Murtazanyń ómiri.
IV. Sabaq boıtumary: « Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń ony aıtýǵa tili joq»
V. Áńgimeni kompozısıalyq qurylysyna taldaý
Bastalýy: Oqıǵanyń bastalýy ( Myńbulaqta ósken Bahtıar baǵy men Baıshynar aǵashy)
Oqıǵanyń sharyqtaý shegi: Kıeli Baıshynarǵa Jýanquldyń balta shappaq bolýy
Oqıǵanyń shıelenisýi: Aýyl adamdarynyń amalsyzdan kıiz úıler men Baqtıar baýyndaǵy aǵashtardy otynǵa jaǵýy.
Damýy: Soǵyspen qatar aqpan aıynyń aýyldy qyspaqqa alýy.
Oqıǵa sheshimi: Baıshynardyń kıesi jibermeıdi
Sózder sóıleıdi
Baý - ár túrli ósimdikter, gúlder, jemis aǵashtary otyrǵyzylǵan jer.
Shilik – sýly jerde ósetin, jińishke solqyldaq buta.
Túıejapyraq – japyraǵy iri, úlken bop ósetin jabaıy ósimdik.
Shynar – bıiktigi 40 metrge deıin jetetin, iri aǵash. Ol qystyń sońynda dóńgelekshe kelgen jemis beredi. Bul aǵash jyly jaqta, taýda, bıikte ósedi. Qazaqta qol jetpes asylyn shynarǵa teńegen.
Adyraspan – dárilik shıkizat retinde shilde aıynda butaqshalaryn, japyraǵy men gúlin jınap alady. Ol – ýly ósimdik. Halyq emshileri adyraspandy adamnyń quıańyn, segizkózdiń júıke aýrýyn emdeýge paıdalanǵan. Mal-dárigerlik tájirıbede onyń tunbasymen maldyń qyshyma qotyryn, túrli teri aýrýlaryn emdeıdi.
Kókemaral – buǵylar kúz, kóktemde bul ósimdiktiń tamyryn tuıaǵymen qazyp jeıtin bolǵandyqtan, ony maral shóp tamyry dep atap ketken.
Kúshála – bıiktigi 20-40 sm bolatyn, kóp jyldyq shóp tektes, jartylaı ýly ósimdik, gúliniń ishki beti qara tústi. Ó/zbekter ony kúshála dep ataıdy. Ortańǵy qabyrshaq japyraqtyń ishinen uzyndyǵy 5-8 sm bolatyn, qaryndash tárizdi.
VI. Sózdik jumysy: Shynar, Adyraspan, kúshála,
VII. 1. sıkl. Mátin boıynsha kilt sózder
1. Shoqybas, 2. Kıiz úı 3. Bahtıar 4. Kenjequl 5. Shúberek 6. Badyraq 7. Dadabaı 8. Attandaý 9. ara 10. Aspantaý 11. Úńgir 12. Órtenip 13. Qarǵys 14. Kıe
2. sıkl. Es - 63% 1 - mınýtta jazý.
3. sıkl. Kitappen jumys ( 6 mınýt oqý)
3 - sıkl. QS 63% ( ár sózdiń maǵynasymen ashý)
VIII. 4 - sıkl. STO suraǵy ( 18 oqýshy)
1. Myńbulaqtyń Shoqybas saıynda Bahtıar baba baǵynda qasıetti Baıshynar aǵashy ósip tur. ( ıa)
2. Aqpan aıynda Myńbulaqtyń otqa jaǵary taýsylyp, kıiz úılerin jaǵa bastady
3. Halyq arýaq - qudaıdan qoryqsa da, Baqtıar baǵyndaǵy aǵashtarǵa balta shapty. (ıa)
4. Jalǵyz ózi aspandap qalǵan Baıshynarǵa tıisti.
5. Kenjekúl kempir ormannan sháıshóp, dermene, kúshála, adyraspan teretin. (ıa)
6. Bahtıar baýynda qarshyǵa, ıtegi, turymtaı, úki kóp bolatyn.(ıa)
7. Kalhoz bastyǵy Jýanquldyq dosy Dadabaı aýylda turady (joq,)
8. Jýanqul dosy Dadabaı jáne jaldap alǵan adamy Qabasaqal úsheýi qos atty jegip Baıshyǵarǵa bettedi. (ıa)
9. Kenjegúl Kempirdiń attandaǵan daýysyn temir dúkendegi aqsaq Ahmet anyq esitti (ıa)
10. Úsheýi masańdaý, áıtpese jaı aramen Baıshynardy qulatý ońaı sharýa emes ekenin biler edi.(ıa)
11. Ahmet bulardyń isine eshqandaı mán bermedi (joq)
12. Daýabaı dostaryna Aspantaý sıaqty alyp ara kerektigin aıtty. (joq.)
13. Qara kúsh tópeı bergesin, Baıshynardyń búıirinen kádimgideı úńgir paıda boldy. (ıa)
14. Qabasaqal jermaıdy balta shapqan qýysqa tógip jiberdi de, otty qoıyp jiberdi. (ıa)
15. Kejegúl kempir bul úsheýin qarǵady (joq)
16. Qarýlanǵan halyq bul úsheýine lap berdi. (ıa)
17. Sodan beri qyryq jyl ótse de Jýanqul men Baıshynar tiri, biraq ekeýi de jaradar (ıa)
18. Jýanqul qudaıdan kúndiz - túni ólim tiledi.
Mátinmen jumys
Shyǵarmada kezdesetin ...
Maqal - mátelder: Jaý jaǵadan alǵanda, bóri etekten alady.
Bireý ólmeı, bireý kún kórmes.
Ura berse, qudaı da óledi.
Yldıda sıyr móńirese, taýdaǵy arqardyń múıizi syrqyraıdy.
Turaqty tirkester: Shybyn janyn shúberekke túıý, artyn baqty.
Yrymdar: Úki júrgen jer kıeli.
Kıeli aǵashty kesýge bolmaıdy.
Shyǵarmada kezdesetin qus ataýy: Úki, qyrǵaýyl, zymyran qus, sarǵaldaq.
Emdik shóp ataýlary: Sháıshóp, dermene, kúshála, shashyratqy, adyraspan, kıikoty, tekesaqal, qylsha, kókemaral
Aǵash ataýlary: Shilik, súmbil tal, sógeti tal, aq terek, kókterek
Shyǵarmashylyq jumys
Raft oıyny
Rol - Baıshynar
Aýdıtorıa – aýyl adamdary
Forma - úndeý
Taqyryby «Tabıǵatty aıalaý!»
TSQ – 63
Sabaq túıini
«Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń ony aıtýǵa tili joq» degendeı, adam men tabıǵat bir - birimen tyǵyz baılanysty. Tabıǵatqa jasalǵan qastandyq - ózińe jasalǵan qastandyq. Oǵan kýá - búgingi áńgimege arqaý bolǵan Baıshynar aǵashynyń kıesi
Tabıǵattyń azaımasyn ajary
Bolmasa eken onyń tartar azaby
Tabıǵatqa tazalyqty tartý et
Tarqamasyn ań men qustyń bazary.
H. Baǵalaý OOM boıynsha
Hİ. Úı tapsyrma
1. Sh. Murtaza «Júz jyldyq jara» áńgimeni tolyq oqý
2. «Baıshynar nege kúńirendi?»esse
3. Jumys dápterin toltyrý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
