Shyǵys shynary. Ázıza Nurmahanova
Sabaqtyń taqyryby: Shyǵys shynary. Ázıza Nurmahanova
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy eli úshin janyn qıǵan eren erler ómirin dáripteý.
Damytýshylyq: Otanymyzdyń tarıhyna qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, dostyq yntymaqtastyq, jaýapkershilik sezimderin uıalatý.
Tárbıelik: Qazaq halqynyń qaısar qyzy Á. Moldaǵulovanyń erligi negizinde otansúıgishtikke tárbıeleý. Patrıottyq tárbıe berý.
Oqýshylardy kópshiliktiń aldynda ózin - ózi ustaı bilýge, uıalmaı sóıleýge, óz oıyn ashyq jetkizýge úıretý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Ádis – tásilderi: Túsindirý, áńgime, kórnekilik, oıyn arqyly damytý, «toptastyrý»
strategıasy, «bes joldy óleń» strategıasy, suraq - jaýap ádisi.
Pán aralyq baılanys: Qazaq tili, dúnıetaný, matematıka, tarıh.
Kórnekilikteri: Interaktıvti taqta, sýretter, baǵalaý juldyzshalary.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylarmen sálemdesip, túgendeý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý. Sabaqtyń ereksheligin atap ótý:
- Balalar, biz búgin ózgeshe jańa sabaq ınteraktıvti taqta kómegimen ashyq sabaq ótkeli turmyz. Búgingi sabaqta Uly Otan soǵysy taqyrybyna jazylǵan shyǵarmalar toptamasymen ári qaraı tanysamyz. Ózderiń biletindeı Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy eli úshin janyn qıǵan eren erler qazaqtyń mańdaıyna bitken juldyzdary emes pe? Sender de elimizdiń erteńisińder, bolashaq qazaqtyń qamyn oılar azamattarysyńdar! Olaı bolsa, men senderden úlken úmit kútip, jarqyn bolashaqtaryńa senim bildirip, búgingi sabaq barysynda mynadaı juldyzshalarmen baǵalaǵym keledi.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq:
Biz baqytty balamyz,
Oınap – kúlip alamyz.
Jetilsin dep sanamyz,
Oqyp bilim alamyz.
İİİ. Ótken sabaqty pysyqtaý
A. Halımýldına men Á. Halımýldınniń «Mánshúktiń juldyzdy sáti» áńgimesin mazmundaý.
Suraq – jaýap.
İV. «Sıqyrly sandar» oıyny.
Oıynnyń maqsaty: jyldam esepter shyǵarý arqyly jańa taqyrypty ashý.
Oıynnyń sharty: jyldam esepter shyǵarý arqyly sıqyrly sandardy áripterge aınaldyrý. Keste kómegimen áripterden sóz quraý. Sonda bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń basty keıipkeriniń aty shyǵady.
52+(6*8)=100 ( Ia )
74 - 50/10=69 ( Á )
53+5*9=98 ( I )
72/9+8=16 ( L )
69 16 98 100
Á --L -I --Á
V. Jańa sabaq
Búgingi sabaǵymyzda Ázıza Nurmahanovanyń « Shyǵys shynary» áńgimesimen tanysamyz.
Sabaqtyń maqsaty: Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy eli úshin janyn qıǵan eren erlerdiń, qazaq halqynyń qaısar qyzy Á. Moldaǵulovanyń erligin dáripteý.
Ázıza Nurmahanova «Shyǵys shynary»
Nurmahanova Ázıza Nurmahanqyzy 1924jyly 15 jeltoqsanda qazirgi Qaraqalpaq ASSR - iniń Moınaq aýdanynda týǵan. Qazaq Sovet túrkology, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor. Ol túrki tilderiniń ıntonasıasyn alǵash zertteýshi. Onyń «Qyzdar» (1969), «Shyǵys shynary» (1973) povesterinde qazaq áıelderiniń áleýmettik taǵdyry, Sovet Odaǵynyń batyry Álıa Moldaǵulovanyń ómiri men janqıar erligi sýrettelgen.
Halqymyz Otan úshin ot keship, eldik pen erlik synǵa túsken sátte qas qaqpaı ómirlerin qurban etken batyr ul - qyzdaryn qasterlep, qadir tutady. Tarıhı derekterge qaraǵanda 1941 - 1945 soǵys jyldarynda 1 mıllıon 196 myń 164 qazaqstandyq áskerge alynǵan edi. Balalar, sender qandaı batyrlardy bilesińder? Bizdiń aýdanymyzdan eli úshin kúresken qandaı soǵys ardagerleri bar? (Beıneý aýdanynan soǵysqa qatysqan batyrlar týraly toqtalyp ótý (sýretter kómegimen). Kóptegen jaýyngerler teńdesi joq erlikter jasady. 518 qazaqstandyq Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn aldy. Munyń eleýli bóligi qyzdar bolǵany belgili. Áskerge alynǵan qyzdar soǵys tehnıkalaryn men quraldaryn jetik meńgergen. Uly Otan soǵysy tarıhynda attary ańyzǵa aınalǵan qazaqtyń úsh batyr qyzdarynyń - Álıa, Mánshúk, Hıýazdyń orny bólek. Bul erliktiń syry nede? Ár zaman osy suraqqa óz bıiginen jaýap berip keledi.
Keńes Odaǵynyń Batyry Álıa Moldaǵulovanyń nebári 18 jastan sál ǵana asqan qysqa ómiri bárimizge de belgili. Shyn aty Ylıa, bul ájesiniń qoıǵan aty. Qýǵyn – súrgin zamany jas qyzdy anasynan óli, ákesinen tiri aıyrdy. Álıanyń atasy Sarqul baı bolǵan, 1928 jyldan bastap qýǵyn - súrginge ushyraǵan. Onyń uly Nurmuhanbet, Álıanyń ákesi, bas saýǵalap anda - munda jasyrynyp ómir súrgen. Álıanyń anasy Marjan kórshi áıeldermen kartop terýge barsa, kúzetshi olardy qorqytpaq bolyp myltyq atady, oq Álıanyń anasyna tıip, qaıtys bolady.
Álıa anasynyń inisi Áýbákirdiń qolynda tárbıelengen. Naǵashysynyń jumys babyna qaraı ol Áýlıeata (Jambyl), Máskeý, Lenıngrad mektepterinde oqyǵan.
1942 jyly bilim alyp jatqan №46 mektep Iaroslavl oblysynyń Vátsk selosyna kóshiriledi. 7 - klasty bitirgen qarshadaı qyz Rybınskdegi avıasıa tehnıkýmyna oqýǵa túsedi. 1942 jyly 18 jeltoqsanda osyndaǵy aýdandyq áskerı komısarıattyń joldamasymen Máskeýdegi mergen qyzdar daıarlaıtyn ortalyq mektepke qabyldanady. 1943 jyly shilde aıynda muny úzdik bitirgen ol Soltústik – Batys maıdanynyń 34 - atqyshtar dıvızıasynyń 4 - batalónyna jiberiledi. Bir hatynda Álıa: «Adam óltirý túgili taýyq óltirý degendi bilmeıtin meniń júregime jaýdy óltirý kerek, qurtýym kerek degen maqsat qalaı paıda bolǵanyn aıtaıyn»,- dep ashylady. Lenıngradta órtenip jatqan úılerdiń birindegi Volodá atty balanyń ólimi úlken áser etken. Álıanyń «jarty ǵasyr ómir súrgendeımin» deıtini sondyqtan. Uly jeńistiń, uly erliktiń atasy – ulttyq rýh. Erlik pen batyldyq qazaqtyń jan dúnıesimen bite qaınasqan. Erlik pen batyldyq ǵasyrlar boıy talaı óleń men jyrlardyń arqaýy boldy. Zerdeli Álıany óz otbasynda, naǵashysy Áýbákir izgilikke, alǵyrlyqqa tárbıeledi. Álıa orys ortasynda júrgeninde de qazaqty ańsady. Mergender daıarlaıtyn mektepte oqyp júrgende «eń bolmasa bir qazaq qyzy kelse eken deımin, óıtkeni bizdiń tobymyzda menen basqa eshkim joq» dep armandady. Ol óziniń joldorbasyna Jambyldyń ortalyq gazette jarıalanǵan Lenıngrad qalasynyń qaharman qorǵaýshylaryn arnalǵan óleńderin salyp júrgen.
Naǵashysy Áýbákir 1943 jyly soǵysqa attanady, biraq qaıda júrse de Álıany izdeýmen bolǵan. Sáti túsip Iaroslavl temir jolyna qarasty stansada kútpegen jerden ushyrasady. «Aýyldy saǵyndym, naǵashy, aýylǵa barǵym keledi – dedi Álıa tuńǵıyqtan bir tamshy alyp, ishteı bosap»,- deıdi Ábýbákir.
Aýyr soǵys júrip jatty. Álıa óz mergendigimen aty shyqty. Birde ózi qyzmet etetin batalónǵa Kazachıha derevnásyn jaýdan azat etý tapsyryldy. Kútpegen jerden komandır saptan shyǵyp, batalón basshymyz qalǵan tusta Álıa uran tastap, jaýyngerlerdi shabýylǵa kóterdi. Derevná jaýdan tolyq azat etildi. Sol urysta qazaq halqynyń batyr qyzy Álıa Moldaǵulova erlikpen qaza tapty. Bul 1944 jyldyń 14 qańtary edi. Jas qyz óz erligimen óz batalónyn ǵana emes, búkil brıgadany qutqaryp qaldy. Ol Smerdl ózeniniń jaǵalaýyna jerlendi. KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1944 jyly 4 maýsymdaǵy jarlyǵymen Álıa Moldaǵulovaǵa Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Orys aqyny Iakov Helemskıı «Álıanyń júregi» degen poemasynda:
Shattansań qyz týdym dep, qazaq, shattan,
Álıa Otanyna bolǵan maqtan.
Bejanısa mańynda tulǵasy tur,
Degendeı: erlikke attan, eńbekke attan!
Bul jerden sonaý zaman Pýshkın ótken,
Jeldirtip qońyraýly atty jekken.
Sol jerdi jaýdan saqtap qalamyn dep,
Qazaqtyń Álıa qyzy qanyn tókken.
Álıa taǵylymy batyrlar qorǵaǵan mádenı murany, qazaq ultynyń talaı ǵasyrlar boıyna jınaqtalǵan qundylyqtardyń sanaly murageri ekenimizdi eskertedi. Dástúrimizge, tilimizge, dinimizge degen qurmet, elge taǵzym, halyqty, eldi, syılaý, keshegi men erteńgi, búgingi men erteńgi kúnniń tereń tarıhı sabaqtastyǵyn bilýdi mindetteıdi. Álıa taǵlymy el basyna kún týsa, jaýapty da kúrdeli iske daıyn bolý, qıyndyqtardy jeńe bilýge jeteleıdi.
VI. Oqýlyqpen jumys.
Mátindi bólikterge bólip oqytý. Mazmunyn aıtyp ótý, bólimderge bólý.
(Men taqtaǵa, oqýshylar dápterlerine jazady.)
Suraqtarǵa jaýap berý.
VİI. «Toptastyrý» strategıasy.
Balalar, bala Álıa, oqýshy Álıa qandaı bolǵan?
VİİI. Sabaqty bekitý: « Bes joldy óleń» strategıasy.
_______________ _________ súıetin,
_______________ _________ balamyz.
_________________________ jolymen,
_______ _________________ bolamyz.
İH. Sabaqty qorytyndylaý.
Ne bildik? Neni úırendik? Ne bilemiz?
H. Sabaqty baǵalaý.
Artyqshylyqtary men kemshilikterin atap ótý. Baǵalaý kestesine súıene otyryp juldyzshalar boıynsha baǵalaý.
Hİ. Úıge tapsyrma berý.
Mátindi mazmundaý. Berilgen taqyryptar boıynsha shyǵarma jazý:
Qaharman qyz Álıa.
Erlik eshqashan da umytylmaıdy.
Beıbit eldiń ulanymyz!
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy eli úshin janyn qıǵan eren erler ómirin dáripteý.
Damytýshylyq: Otanymyzdyń tarıhyna qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, dostyq yntymaqtastyq, jaýapkershilik sezimderin uıalatý.
Tárbıelik: Qazaq halqynyń qaısar qyzy Á. Moldaǵulovanyń erligi negizinde otansúıgishtikke tárbıeleý. Patrıottyq tárbıe berý.
Oqýshylardy kópshiliktiń aldynda ózin - ózi ustaı bilýge, uıalmaı sóıleýge, óz oıyn ashyq jetkizýge úıretý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Ádis – tásilderi: Túsindirý, áńgime, kórnekilik, oıyn arqyly damytý, «toptastyrý»
strategıasy, «bes joldy óleń» strategıasy, suraq - jaýap ádisi.
Pán aralyq baılanys: Qazaq tili, dúnıetaný, matematıka, tarıh.
Kórnekilikteri: Interaktıvti taqta, sýretter, baǵalaý juldyzshalary.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylarmen sálemdesip, túgendeý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý. Sabaqtyń ereksheligin atap ótý:
- Balalar, biz búgin ózgeshe jańa sabaq ınteraktıvti taqta kómegimen ashyq sabaq ótkeli turmyz. Búgingi sabaqta Uly Otan soǵysy taqyrybyna jazylǵan shyǵarmalar toptamasymen ári qaraı tanysamyz. Ózderiń biletindeı Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy eli úshin janyn qıǵan eren erler qazaqtyń mańdaıyna bitken juldyzdary emes pe? Sender de elimizdiń erteńisińder, bolashaq qazaqtyń qamyn oılar azamattarysyńdar! Olaı bolsa, men senderden úlken úmit kútip, jarqyn bolashaqtaryńa senim bildirip, búgingi sabaq barysynda mynadaı juldyzshalarmen baǵalaǵym keledi.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq:
Biz baqytty balamyz,
Oınap – kúlip alamyz.
Jetilsin dep sanamyz,
Oqyp bilim alamyz.
İİİ. Ótken sabaqty pysyqtaý
A. Halımýldına men Á. Halımýldınniń «Mánshúktiń juldyzdy sáti» áńgimesin mazmundaý.
Suraq – jaýap.
İV. «Sıqyrly sandar» oıyny.
Oıynnyń maqsaty: jyldam esepter shyǵarý arqyly jańa taqyrypty ashý.
Oıynnyń sharty: jyldam esepter shyǵarý arqyly sıqyrly sandardy áripterge aınaldyrý. Keste kómegimen áripterden sóz quraý. Sonda bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń basty keıipkeriniń aty shyǵady.
52+(6*8)=100 ( Ia )
74 - 50/10=69 ( Á )
53+5*9=98 ( I )
72/9+8=16 ( L )
69 16 98 100
Á --L -I --Á
V. Jańa sabaq
Búgingi sabaǵymyzda Ázıza Nurmahanovanyń « Shyǵys shynary» áńgimesimen tanysamyz.
Sabaqtyń maqsaty: Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy eli úshin janyn qıǵan eren erlerdiń, qazaq halqynyń qaısar qyzy Á. Moldaǵulovanyń erligin dáripteý.
Ázıza Nurmahanova «Shyǵys shynary»
Nurmahanova Ázıza Nurmahanqyzy 1924jyly 15 jeltoqsanda qazirgi Qaraqalpaq ASSR - iniń Moınaq aýdanynda týǵan. Qazaq Sovet túrkology, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor. Ol túrki tilderiniń ıntonasıasyn alǵash zertteýshi. Onyń «Qyzdar» (1969), «Shyǵys shynary» (1973) povesterinde qazaq áıelderiniń áleýmettik taǵdyry, Sovet Odaǵynyń batyry Álıa Moldaǵulovanyń ómiri men janqıar erligi sýrettelgen.
Halqymyz Otan úshin ot keship, eldik pen erlik synǵa túsken sátte qas qaqpaı ómirlerin qurban etken batyr ul - qyzdaryn qasterlep, qadir tutady. Tarıhı derekterge qaraǵanda 1941 - 1945 soǵys jyldarynda 1 mıllıon 196 myń 164 qazaqstandyq áskerge alynǵan edi. Balalar, sender qandaı batyrlardy bilesińder? Bizdiń aýdanymyzdan eli úshin kúresken qandaı soǵys ardagerleri bar? (Beıneý aýdanynan soǵysqa qatysqan batyrlar týraly toqtalyp ótý (sýretter kómegimen). Kóptegen jaýyngerler teńdesi joq erlikter jasady. 518 qazaqstandyq Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn aldy. Munyń eleýli bóligi qyzdar bolǵany belgili. Áskerge alynǵan qyzdar soǵys tehnıkalaryn men quraldaryn jetik meńgergen. Uly Otan soǵysy tarıhynda attary ańyzǵa aınalǵan qazaqtyń úsh batyr qyzdarynyń - Álıa, Mánshúk, Hıýazdyń orny bólek. Bul erliktiń syry nede? Ár zaman osy suraqqa óz bıiginen jaýap berip keledi.
Keńes Odaǵynyń Batyry Álıa Moldaǵulovanyń nebári 18 jastan sál ǵana asqan qysqa ómiri bárimizge de belgili. Shyn aty Ylıa, bul ájesiniń qoıǵan aty. Qýǵyn – súrgin zamany jas qyzdy anasynan óli, ákesinen tiri aıyrdy. Álıanyń atasy Sarqul baı bolǵan, 1928 jyldan bastap qýǵyn - súrginge ushyraǵan. Onyń uly Nurmuhanbet, Álıanyń ákesi, bas saýǵalap anda - munda jasyrynyp ómir súrgen. Álıanyń anasy Marjan kórshi áıeldermen kartop terýge barsa, kúzetshi olardy qorqytpaq bolyp myltyq atady, oq Álıanyń anasyna tıip, qaıtys bolady.
Álıa anasynyń inisi Áýbákirdiń qolynda tárbıelengen. Naǵashysynyń jumys babyna qaraı ol Áýlıeata (Jambyl), Máskeý, Lenıngrad mektepterinde oqyǵan.
1942 jyly bilim alyp jatqan №46 mektep Iaroslavl oblysynyń Vátsk selosyna kóshiriledi. 7 - klasty bitirgen qarshadaı qyz Rybınskdegi avıasıa tehnıkýmyna oqýǵa túsedi. 1942 jyly 18 jeltoqsanda osyndaǵy aýdandyq áskerı komısarıattyń joldamasymen Máskeýdegi mergen qyzdar daıarlaıtyn ortalyq mektepke qabyldanady. 1943 jyly shilde aıynda muny úzdik bitirgen ol Soltústik – Batys maıdanynyń 34 - atqyshtar dıvızıasynyń 4 - batalónyna jiberiledi. Bir hatynda Álıa: «Adam óltirý túgili taýyq óltirý degendi bilmeıtin meniń júregime jaýdy óltirý kerek, qurtýym kerek degen maqsat qalaı paıda bolǵanyn aıtaıyn»,- dep ashylady. Lenıngradta órtenip jatqan úılerdiń birindegi Volodá atty balanyń ólimi úlken áser etken. Álıanyń «jarty ǵasyr ómir súrgendeımin» deıtini sondyqtan. Uly jeńistiń, uly erliktiń atasy – ulttyq rýh. Erlik pen batyldyq qazaqtyń jan dúnıesimen bite qaınasqan. Erlik pen batyldyq ǵasyrlar boıy talaı óleń men jyrlardyń arqaýy boldy. Zerdeli Álıany óz otbasynda, naǵashysy Áýbákir izgilikke, alǵyrlyqqa tárbıeledi. Álıa orys ortasynda júrgeninde de qazaqty ańsady. Mergender daıarlaıtyn mektepte oqyp júrgende «eń bolmasa bir qazaq qyzy kelse eken deımin, óıtkeni bizdiń tobymyzda menen basqa eshkim joq» dep armandady. Ol óziniń joldorbasyna Jambyldyń ortalyq gazette jarıalanǵan Lenıngrad qalasynyń qaharman qorǵaýshylaryn arnalǵan óleńderin salyp júrgen.
Naǵashysy Áýbákir 1943 jyly soǵysqa attanady, biraq qaıda júrse de Álıany izdeýmen bolǵan. Sáti túsip Iaroslavl temir jolyna qarasty stansada kútpegen jerden ushyrasady. «Aýyldy saǵyndym, naǵashy, aýylǵa barǵym keledi – dedi Álıa tuńǵıyqtan bir tamshy alyp, ishteı bosap»,- deıdi Ábýbákir.
Aýyr soǵys júrip jatty. Álıa óz mergendigimen aty shyqty. Birde ózi qyzmet etetin batalónǵa Kazachıha derevnásyn jaýdan azat etý tapsyryldy. Kútpegen jerden komandır saptan shyǵyp, batalón basshymyz qalǵan tusta Álıa uran tastap, jaýyngerlerdi shabýylǵa kóterdi. Derevná jaýdan tolyq azat etildi. Sol urysta qazaq halqynyń batyr qyzy Álıa Moldaǵulova erlikpen qaza tapty. Bul 1944 jyldyń 14 qańtary edi. Jas qyz óz erligimen óz batalónyn ǵana emes, búkil brıgadany qutqaryp qaldy. Ol Smerdl ózeniniń jaǵalaýyna jerlendi. KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1944 jyly 4 maýsymdaǵy jarlyǵymen Álıa Moldaǵulovaǵa Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Orys aqyny Iakov Helemskıı «Álıanyń júregi» degen poemasynda:
Shattansań qyz týdym dep, qazaq, shattan,
Álıa Otanyna bolǵan maqtan.
Bejanısa mańynda tulǵasy tur,
Degendeı: erlikke attan, eńbekke attan!
Bul jerden sonaý zaman Pýshkın ótken,
Jeldirtip qońyraýly atty jekken.
Sol jerdi jaýdan saqtap qalamyn dep,
Qazaqtyń Álıa qyzy qanyn tókken.
Álıa taǵylymy batyrlar qorǵaǵan mádenı murany, qazaq ultynyń talaı ǵasyrlar boıyna jınaqtalǵan qundylyqtardyń sanaly murageri ekenimizdi eskertedi. Dástúrimizge, tilimizge, dinimizge degen qurmet, elge taǵzym, halyqty, eldi, syılaý, keshegi men erteńgi, búgingi men erteńgi kúnniń tereń tarıhı sabaqtastyǵyn bilýdi mindetteıdi. Álıa taǵlymy el basyna kún týsa, jaýapty da kúrdeli iske daıyn bolý, qıyndyqtardy jeńe bilýge jeteleıdi.
VI. Oqýlyqpen jumys.
Mátindi bólikterge bólip oqytý. Mazmunyn aıtyp ótý, bólimderge bólý.
(Men taqtaǵa, oqýshylar dápterlerine jazady.)
Suraqtarǵa jaýap berý.
VİI. «Toptastyrý» strategıasy.
Balalar, bala Álıa, oqýshy Álıa qandaı bolǵan?
VİİI. Sabaqty bekitý: « Bes joldy óleń» strategıasy.
_______________ _________ súıetin,
_______________ _________ balamyz.
_________________________ jolymen,
_______ _________________ bolamyz.
İH. Sabaqty qorytyndylaý.
Ne bildik? Neni úırendik? Ne bilemiz?
H. Sabaqty baǵalaý.
Artyqshylyqtary men kemshilikterin atap ótý. Baǵalaý kestesine súıene otyryp juldyzshalar boıynsha baǵalaý.
Hİ. Úıge tapsyrma berý.
Mátindi mazmundaý. Berilgen taqyryptar boıynsha shyǵarma jazý:
Qaharman qyz Álıa.
Erlik eshqashan da umytylmaıdy.
Beıbit eldiń ulanymyz!
You Might Also Like
