InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Dańǵoı. Esentaı Erbotın.
Sabaqtyń maqsaty: Esentaı Erbotınniń ómiri men shyǵarmalary týraly túsinik berý. «Dańǵoı» óleńimen tanystyrý.
Sózdik qoryn, oı - órisin, tanymdylyq qabiletterin damytý.
Patrıottyq, adamgershilik tárbıe berý. Jaman ádetter men jat qylyqtardan aýlaq bolýǵa
tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń tıpi: Jańa mazmundy meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: Tirek syzba, damyta oqytý tehnologıasy.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kún shapaǵy, test sıgnal belgileri, «jumys túrleri», bilim baspaldaǵy, vıdeoproektor.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylarmen sálemdesip, túgendeý.

Psıhologıalyq daıyndyq:
Muǵalim: Eki kóz ne úshin kerek?
Oqýshylar: Bar jaqsylyqty kórý úshin.
Muǵalim: Eki qulaq ne úshin kerek?
Oqýshylar: Aqyl - keńes tyńdaý úshin.
Muǵalim: Eki qol ne úshin kerek?
Oqýshylar: Elge kómek berý úshin.
Muǵalim: Eki aıaq ne úshin kerek?
Oqýshylar: Shette júrseń,
Týǵan jerge jetý úshin.

Muǵalim: Jaraısyńdar, balalar. Sender Otanymyzdyń jarqyn bolashaǵysyńdar!
Búgin bizdiń ana tili sabaǵymyzda qonaqtar bar. Sabaqqa jaqsy qatysýlaryńdy suraımyn.

İİ. Ótken sabaqty pysyqtaý.
Úı jumysyn tekserý. Seıten men Jáýtikke minezdeme berý. «Júgirtpe» ádisimen dápterlerin qarap shyǵý. 2 oqýshy oqıdy, balalar salystyrady.
«Ókinish», «Ashshy bal» áńgimelerin mazmundaý. Avtory týraly birer sóz.
Ótken sabaqty bekitýge arnalǵan test jumysy. Oqýshylar test sıgnal belgilerin kóterý arqyly jaýap beredi. Test jumysy ekranda kórsetiledi.
1. «Ókinish», «Ashshy bal» áńgimeleriniń avtory kim?
A) Dýlat Isabekov
Á) Saǵı Jıenbaev
B) Ábdildá Tájibaev
2. Malqarǵa kim kómektesti?
A) Ákesi
Á) Ájesi
B) Anasy
3. Malqar ne úshin ókindi?
A) Ótirik aıtqany úshin
Á) Urlyǵy úshin
B) Uqypsyzdyǵy úshin
4. Seıtenniń isin qalaı baǵalaısyń?
A) Ádepsizdik
Á) Erlik
B) Naǵyz dostyq
5. Urlyq túbi -.....
A) Maqtanysh
Á) Qorlyq
B) Erlik
Jaqsy, balalar. Osy áńgimelerden neni túıindeımiz? (Urlyq, uqypsyzdyq sıaqty jaman ádetterden aýlaq bolý kerek).

İİİ. Jańa sabaqty túsindirý.
Jumbaq. Sheshýi: qıar.
Qıardyń sýreti slaıdta.
- Qıar qandaı kókónis?
- Qandaı paıdasy bar?
- Qıardy qaıda paıdalanady?
Qıar týraly oqýshylarǵa jańa málimetter berý. (Slaıdta).
Qıar shóptekti, baqshada ósetin daqyl. Asqabaq tuqymdas kókónis túri. Qıardyń otyzǵa jýyq túri bar. Jemisi qabaq, taǵamǵa paıdalanady. Qıar 12* jylylyqta egiledi. Jylý súıgish, topyraq jylynyp, tańǵy sýyq qaıtyp, kún ábden jylynǵanda sebiledi.

Balalar, jańa sabaǵymyzdyń taqyryby: Dańǵoı. Esentaı Erbotın.
Sabaqtyń maqsaty: Esentaı Erbotınniń ómiri men shyǵarmalary týraly túsinik alý. «Dańǵoı» óleńimen tanysý. Oı órisimizdi keńeıtý.
«Dańǵoı» degen sózdi qalaı túsinesińder?
Taqtamen jumys.
Qarashanyń jıyrma toǵyzy
Dańǵoı(mysal)
Esentaı Erbotın
Avtor týraly málimet berý.
Esentaı Erbotın (1940 – 1992) Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdanynda týǵan. 1950 jyly respýblıkalyq «Baldyrǵan» jýrnalynda balalarǵa arnalǵan alǵashqy syqaq óleńi jarıalanady. Sodan beri «Órnek», «Ónege», «Serik pen Berik», «Meniń dosym», «Balalar bal bolǵanda», «Dalaǵa saıahat» atty kitaptary jaryq kórgen. Búgin biz «Dańǵoı» degen mysalymen tanysamyz.
Mysaldy oqyp berý. Túsindirý. Suraqtarǵa jaýap berý. 3 qatardan 3 oqýshy óleńdi oqıdy.
Al, endi dańǵoı degendi tolyqtyraıyq. Dańǵoı maqtanshaqtyq, ózin ózi asyra baǵalaý, aınalasyn mensinbeý.
Mysal boıynsha bilim baspaldaǵyn syzý.
Jaramsyz qalýy
Semip qalýy
Sharyqtaý shegi
Maqtanýy
Shıelenisýi
Qıardyń kózge elenbeýi
Damýy
Bastalýy

Sózdik jumysy. Slaıdta.

İÚ. Sabaqty bekitý. Shyǵarmashylyq jumys.
Mysaldaǵy naqyl sózderdi taýyp oqyńdar.
Jaramasa kádege,
Qur jatqannan ne paıda?
Óndirmese dáneme,
Maqtanǵannan ne paıda?
Maqtanshaqtyq jaman ádet. Qur maqtanǵannan ispen dáleldep kórsetken jón. «Sózden sóz qura» oıyny.
Maqtanshaqtyq
Maqtanshaq --- aqsha ------ qan -------- aqta
maqtaný ------- ana --------- ata -------- aqtyq
qatyq ---------- at ----------- qant ------- aq
tymaq --------- shaqa ------- shaq ------- maqta

Ú. Sabaqty qorytyndylaý.
Psıhologıalyq trenıń.
Balalar, mynaý ne?
Sary dop, jer, shar, kún.
Búgingi sabaq kóńildi, qyzyqty, mazmundy ótti. Sondyqtan men ony kúnge teńesem qalaı bolar edi?
Tamasha! Keremet! Jaqsy!
Kúnge ne jetpeı tur?
Sáýlesi, shapaǵy.
Ony ózderiń jasańdar. Búgingi sabaqta qandaı jumys jasadyq? Neni úırendik?

Úİ. Sabaqty baǵalaý.
Artyqshylyqtary men kemshilikterin atap ótý.
Úİİ. Úıge tapsyrma berý.
Mysaldy túsinip oqý.
Maqtanshaqtyq týraly maqal - mátel taýyp kelý.