- 19 sáý. 2015 00:00
- 282
Symbatty sulýǵa
Súıdirgen seni maǵan qylı kóziń,
Tomardaı kedir-budyr topas sóziń.
Qubyjyq qorsyldaǵan minezderiń,
Arman joq pıda bolsam saǵan ózim.
Symbatty sulý tamasham,
Shashyńnan julyp sabasam!
Súıdirgen seni maǵan eshki basyń
Qol jýmaı obyrlanyp jegen asyń.
Qoıa ma súıdirmeske yqtıarǵa,
Uıpalaq ıt júnindeı jelke shashyń.
Symbaty sulý tamasham,
Qusqym keler qarasam.
Súıdirgen seni maǵan shoshaq murnyń
Kishi-girim bir úıge oshaq murnyń.
Jiberip anda-sanda tartyp alyp,
Jyltyldatyp turatyn qos at murnyń.
Oıqy-shoıqy betteriń,
Kómirden appaq etteriń.
Súıdirgen seni maǵan kókshil tisiń
«Adyra qalǵyr, oıbaı» dep qylǵan isiń.
Saldy balaq qarǵamsyń salpyldaǵan,
Bitken joq bul álemge sendeı pishin,
Byljyraǵan júrisiń,
Joǵal ármen qurysyn!
Súıdirgen seni maǵan saltaq betiń,
Kári saýlyq etindeı tóstek etiń.
Qaraǵym, syrtyń sulý japalaqtaı
Anaýyńa kelgende, oıbaı, betim.
Sasyp ketken mańaıyń,
Murnymdy basyp jabaıyn!
Súıdirgen seni maǵan kirli moınyń,
Arbadaı qıratylǵan doǵal oınyń.
Á, dúnıe, kiril boıym jylytar ma edim
Qańtardyń aıazyndaı ystyq qoınyń.
Yzǵar shyǵar qoınyńnan,
Janjal shyǵar oınyńnan!
Súıdirgen seni maǵan dýdar shashyń,
Qysty kúngi qyraýdaı qyrbyq qasyń.
Ker tapal, kerdeńdegen jas balasyń,
Assa da 25-ten úıde jasyń.
Arbańdaǵan dóreskel,
Barlyq isiń óreskel!
Súıdirgen seni maǵan qola júzik,
Qolyńa saýdyrlatyp qoıǵan tizip,
Kisi aldynda qasynyp teris qarap,
Bıtińniń bytyrlatyp moınyn úzip.
Nas basqandaı bıt basqan,
Mine, sulý jurt asqan!
Súıdirgen seni maǵan tyrysqanyń
Kóringenmen burqyldap urysqanyń.
Ákeń búgin ólgendeı qabaq jaýyp,
Qonaq kelse qýaryp qurysqanyń.
Qalqam, janym, qaraǵym!
Betińe kelmes qaraǵym!
Súıdirgen seni maǵan ósekteriń,
Ózim birge salysqan tósekteriń.
Ineni ustaı bilmes sheberligiń
Apyrmaı, men bekerge ósektedim.
Mine sulý, asylyń,
Moınyńdaǵy masylyń!
Súıdirgen seni maǵan maıly qaltań,
Aýzyńa teris qarap salǵan maltań.
«Bas» degenge «qulaq» dep jaýap berip,
Ańyraıyp alańdap jaltań-jaltań.
Er jigitke bu da sor,
Qosylsań basyń bolar qor!
Súıdirgen seni maǵan teris aıaq,
Bir-biri saýsaǵyńnyń jýan taıaq.
Óli súıek, elekse ólimtik qyp,
Qudaıym saǵan bergen aıamaı-aq!
Mundaı jandy, qudaıym,
Kez keltirme ylaıym!
Tomardaı kedir-budyr topas sóziń.
Qubyjyq qorsyldaǵan minezderiń,
Arman joq pıda bolsam saǵan ózim.
Symbatty sulý tamasham,
Shashyńnan julyp sabasam!
Súıdirgen seni maǵan eshki basyń
Qol jýmaı obyrlanyp jegen asyń.
Qoıa ma súıdirmeske yqtıarǵa,
Uıpalaq ıt júnindeı jelke shashyń.
Symbaty sulý tamasham,
Qusqym keler qarasam.
Súıdirgen seni maǵan shoshaq murnyń
Kishi-girim bir úıge oshaq murnyń.
Jiberip anda-sanda tartyp alyp,
Jyltyldatyp turatyn qos at murnyń.
Oıqy-shoıqy betteriń,
Kómirden appaq etteriń.
Súıdirgen seni maǵan kókshil tisiń
«Adyra qalǵyr, oıbaı» dep qylǵan isiń.
Saldy balaq qarǵamsyń salpyldaǵan,
Bitken joq bul álemge sendeı pishin,
Byljyraǵan júrisiń,
Joǵal ármen qurysyn!
Súıdirgen seni maǵan saltaq betiń,
Kári saýlyq etindeı tóstek etiń.
Qaraǵym, syrtyń sulý japalaqtaı
Anaýyńa kelgende, oıbaı, betim.
Sasyp ketken mańaıyń,
Murnymdy basyp jabaıyn!
Súıdirgen seni maǵan kirli moınyń,
Arbadaı qıratylǵan doǵal oınyń.
Á, dúnıe, kiril boıym jylytar ma edim
Qańtardyń aıazyndaı ystyq qoınyń.
Yzǵar shyǵar qoınyńnan,
Janjal shyǵar oınyńnan!
Súıdirgen seni maǵan dýdar shashyń,
Qysty kúngi qyraýdaı qyrbyq qasyń.
Ker tapal, kerdeńdegen jas balasyń,
Assa da 25-ten úıde jasyń.
Arbańdaǵan dóreskel,
Barlyq isiń óreskel!
Súıdirgen seni maǵan qola júzik,
Qolyńa saýdyrlatyp qoıǵan tizip,
Kisi aldynda qasynyp teris qarap,
Bıtińniń bytyrlatyp moınyn úzip.
Nas basqandaı bıt basqan,
Mine, sulý jurt asqan!
Súıdirgen seni maǵan tyrysqanyń
Kóringenmen burqyldap urysqanyń.
Ákeń búgin ólgendeı qabaq jaýyp,
Qonaq kelse qýaryp qurysqanyń.
Qalqam, janym, qaraǵym!
Betińe kelmes qaraǵym!
Súıdirgen seni maǵan ósekteriń,
Ózim birge salysqan tósekteriń.
Ineni ustaı bilmes sheberligiń
Apyrmaı, men bekerge ósektedim.
Mine sulý, asylyń,
Moınyńdaǵy masylyń!
Súıdirgen seni maǵan maıly qaltań,
Aýzyńa teris qarap salǵan maltań.
«Bas» degenge «qulaq» dep jaýap berip,
Ańyraıyp alańdap jaltań-jaltań.
Er jigitke bu da sor,
Qosylsań basyń bolar qor!
Súıdirgen seni maǵan teris aıaq,
Bir-biri saýsaǵyńnyń jýan taıaq.
Óli súıek, elekse ólimtik qyp,
Qudaıym saǵan bergen aıamaı-aq!
Mundaı jandy, qudaıym,
Kez keltirme ylaıym!