InfoHub Logo

Jalpy til kemistigi men oı órisi ádettegideı damyǵan balalardyń dybystyq, maǵynalyq jaǵyna qatysty sóıleý tili quramy komponentteriniń buzylýynan bolatyn ártúrli kúrdeli til kemistikteri. Jalpy til kemistigin defektologıa ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń R.G.Levına bastaǵan ǵylymı qyzmetkerleri  50-60 jyldary  mektep jasyna deıingi jáne mektep jasyndaǵy balalardyń til kemistikterin jan-jaqty zertteýler qorytyndysynyń nátejesin ǵylymı turǵydan dáleldedi. Dybystardy buzyp aıtýyn fonetıkalyq estý qabiletiniń damymaýy. Sózdik qorymen gramatıkalyq sóılem  qurylysynyń artta qalýy. Jalpy sóıleý qory men jalpy sóıleý tili damyǵan balalardyń barlyǵyna tán kemshilik. Jalpy sóıleý tiliniń damymaýy alalıa, afazıa, rınolalıa, dızartrıa sıaqty kúrdeli sóıleý patologıalarynyń túrlerinde baıqalýy múmkin.

Sóıleý tili damýynyń birinshi deńgeıine tildiń múlde qalyptaspaýy jatady. Bul deńgeıdegi balalardyń kisimen tildeskende anyq baıqalatyn til kemistikteri mynadaı bolyp keledi: byldyrlap sóılesedi, jeke elikteıdi, jekelegen zat esimdik sózder men kúndelikti turmysta aıtylyp júrgen etistik sózderdi paıdalanady, sóılemdi byldyrlap múlde túsiniksiz etip úzip úzip aıtady, sóılemde dybystar anyqtalmaıdy, ári turaqsyz, qubylmaly keledi. Olar aıtaıyn degen oıyn qoldaryn erbeńdetý arqyly jetkizledi, bet aýzyn qısańdatyp ymdap túsindirýge tyrysady. Sóıleý tiliniń bundaı kemistikteri aqyl oıy kem balalarda bolýy múmkin. Biraq ta sóıleý tili damyǵan esi durys balalardy aqylyna qarap sóıleý tili damyǵan olıgofren aqyl oıy kem balalardan ońaı ajyratýǵa bolady.

Balanyń tili negizinen  mektepke deıingi kezeńde qalyptasady. Bul kezeńde aǵzanyń barlyq  bólikteri jáne júıeleri qarqyndy damyp, balanyń dene jáne oı damýyna qajetti qozǵalystaǵy tanym iskerligi qalyptasady. Sońǵy kezde balalar arasynda sóıleý tiliniń buzylýy jıi kezdesetin qubylysqa aınalyp bardy. Sóıleý tili buzylǵan balanyń belsendi qozǵalýynda jetispeýshilikter sonyń ishinde saýsaqtyń usaq motorıkalarynda  aýytqýshylyqtar baıqalady. Mektepke deıingi kezeńde  qoldyń  usaq motorıkasy men qımyl qozǵalystaryn damytý jumystary mańyzdy bolyp tabylady. Adamnyń bas mıyndaǵy tildiń motorly ortalyqtaryna jaqyn ornalasqan. Sondyqtanı usaq  qol motorıkasyn damyta otyryp adamnyń jazýǵa ishki aǵzasyna yqpal etemiz.

Saýsaq qozǵalystary ártúrli  qysqa  yrǵaqty taqpaqtarymen aıtylady. Ol ekige bolinedi: 1)  otyryp oınaıtyn saýsaq oıyndary; 2)qoldyń názik bulshyq etterimen birge deneniń barlyq músheleri qatysyp, sekirý,  bir orynda júgirý, qol, aıaq, bas qımyldary  da birge oryndalady.   

Til kemistigi bar balalardyń usaq qol motorıkasyn damytýda  qoldyń  saýsaq jáne býyndaryna massaj qolddanýdyńda mańyzy bar. Massaj úlkengede kishigede qajet. Damýynda ártúrli aýytqýshylyqtar bar balalardyń usaq qol motorıkasyn damytýda ártúrli massaj qoldanady. Onyń negizgisi sylaý, sıpaý, qysý, silkileý, qozǵaltý, dirildetý arqyly bosańsytý jáne qataıtý massajdary.

Jalpy til kemistigi bar balalardyń usaq qol motorıkasyn  damytýda, sondaı aq ártúrli  jumsaq konstrýktorlardy qurastyrý, monshaqty jipke tizý, baý baılaý qoldanylady.

Qazirgi ýaqytta dıslalıa degenimiz  estý qabileti durys jáne sóıleý tili apparatynyń ınnervasıasy saqtalǵan qalpynda sóıleý tilindegi dybystardyń aıtylýynyń buzylýy.        

Sóıleý tilinde aıtylýy buzylǵan dybystardyń mólsheri boıynsha dıslalıa qarapaıym  jáne kúrdeli  bolyp bólinedi. Eger sóıleý tiliniń aıtylýynda  buzylǵan dybystardyń sany tórtke deıin bolsa, ony qarapaıym, al odan kóp bolsa kúrdeli dıslalıa deıdi.

---