InfoHub Logo

Sabaqtyń oqytý maqsaty: tabıǵattaǵy sý túrleri, taralýy, sý aınalym jóninde túsinik qalyptastyrý. Dúnıe júzi muhıttary týraly túsinik qalyptastyryp, olardy kartadan taba bilýge jáne olardy biri - birimen salystyrýǵa daǵdylandyrý
Sabaqtyń oqý jabdyǵy: 6 s. Atlasy
Úı tapsyrmasyn suraý - kartochkalar
1. qurlyq ústinde túsken sý qandaı ózgeriske ushyraıdy?
2. qandaı jolmen sý muhıtqa nemese teńizge qaıta oralady?
3. ne úshin qurlyq betindegi sý aınalymǵa túskennen keıin tushshy bolady?
4. sý aınalymynyń tabıǵatqa tıgizer qandaı paıdasy bar?
5. kóktem aıynda qar tegis jerde me, ıa bolmasa ormandy jerde tez erı me? Ne sebepti?
6. ne sebepti ózender udaı aǵyp jatady: nege ol taýsylyp qalmaıdy? ózenderdi tolyqtyryp otyratyn sý qaıdan keledi?
7. teńizge jan - jaǵynan kóptegen ózender kelip quıady. Ne sebepti teńiz sýy kóterilip, qurlyqty sý basyp ketpeıdi?
tabıǵattaǵy sý aınalymy sqemasyn syz
Jańa taqyryp:
Sýdyń quramy N O = N2O

Sýdyń qasıetteri
1. Sý – tússiz, móldir, ıisi – dámi joq, udaıy aǵyp jatady.
2. Tabıǵı jáne jasandy jolmen úsh kúıge aýysa beredi. (temp. baılanysty)
3. Sý qyzǵynda jáne qatqanda kólemin ulǵaıtady
4. Sý bir kúıden ekinshi kúıge aýysqanda salmaǵy azaıyp - kóbeıedi mys. Muzdyń salmaǵy sýdan jeńil bolǵandyqtan betinde qalqyp júredi.
5. Sý – eritkish. Adam denesiniń 65%- yn sý quraıdy.
Sýdyń úsh kúıge aýysa alatyn qasıetine baılanysty tabıǵatta sý aınalym únemi júredi.
Sý býǵa aınalady ---- sý býynan bulttar paıda bolady ----- bulttaǵy sý býlary sýynǵanda (kondensasıalanǵanda) aýyrlap jerge jańbyr, qar kúıinde túsedi --- jańbyr sýlary ózenge qosylady --- ózender teńizderge quıady.

Gıdrosferanyń quramdas bólikteri: eń kóp sý – muhıttarda (1322 000 000kmkýb), sosyn - muzdar men muzdyqtar (29 200 000km kýb), kelesi jer asty sý (8 637 000kmkýb), keıin - ózen, kólder (230 250kmkýb), eń sońynda - sý býlary (13 000km kýb)

Muhıt, ózen, kól, jer asty, batpaq sýlary jáne muzdyqtar men atmosferadaǵy sý býlary – jerdiń sý qabyǵy gıdrosferany quraıdy. Sýdyń negizgi qory (97%) muhıt jáne teńiz sýlary. Olar birigip Dúnıe júzi muhıtty qalyptastyrady. olardyń sýy kermek dám tatyp ishýge jaramaıdy. 1lıtr teńiz sýynyń quramynda 35gram tuz bolady (as jáne magnıı tuzdary) - ol promıle dep atalady. Qurlyqtaǵy sýlar tushshy bolyp keledi. İshýge jaramdy sýda tuzdylyq mólsheri 1 gramnan az bolýy kerek.
Emdik sýlardyń shyǵyp jatqan jerin arasan d. a.
Qazirgi kezde sý tazalaıtyn qondyrǵylar qoldanady, bolashaqta muzdyqtardy ıgerý kózdelýde.
Muhıtty qorǵaý tógilgen munaıdy sorady

Bekitý: kartochka №1
1. qurlyq ústinde túsken sý qandaı ózgeriske ushyraıdy?
2. kóktem aıynda qar tegis jerde me, ıa bolmasa ormandy jerde tez erı me? Ne sebepti?
kartochka №2
1. qandaı jolmen sý muhıtqa nemese teńizge qaıta oralady?
2. ne úshin qurlyq betindegi sý aınalymǵa túskennen keıin tushshy bolady?
kartochka №3
1. sý aınalymynyń tabıǵatqa tıgizer qandaı paıdasy bar?
2. ne sebepti ózender udaı aǵyp jatady: nege ol taýsylyp qalmaıdy? ózenderdi tolyqtyryp otyratyn sý qaıdan keledi?
kartochka №4
1. teńizge jan - jaǵynan kóptegen ózender kelip quıady. Ne sebepti teńiz sýy kóterilip, qurlyqty sý basyp ketpeıdi?
2. tushshy sý óte az jáne bular lastanýda. Bolashaqta bul máseleni qalaı sheshýge bolady?
Úıge tapsyrma: