Tabıǵatqa qamqorlyq
Ózin ózi taný sabaǵynyń jospary (4 synyp)
Taqyryp: Tabıǵatqa qamqorlyq
Qundylyq: Durys áreket
Qasıetter: Qamqorlyq, qaıyrlyq, jaqsylyq
Maqsaty: Oqýshylardyń tabıǵat qundylyǵy jáne qamqorlyq adamı qasıeti týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- tabıǵatqa qamqorlyq jasaý túsinigin qalyptastyrý
- tabıǵatqa qamqorlyq jasaý qarym qatynasyn damytý
- tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Resýstar: oqýlyq, úntaspa, dápter, sýretter
Sabaq barysy
1Uıymdastyrý kezeńi (sálemdesý, túgeldeý, 5T )
Topqa bólinedi. Jer, Sý, Aýa, Aǵash
Tynyshtyq sáti
- Balalar, yńǵaılanyp otyryp alyńdar. Kózderińdi jumsańdar da bolady. Tabıǵattyń sulýlyǵy sonshalyqty, qaraǵan saıyn qaraı bergiń keledi. Ondaǵy sulý da názik gúlderge, samǵaı ushqan qustarǵa qyzyǵa qaraımyz. Bir sát qasymyzda múlgip turǵan taýǵa qarap, onyń ushar basyna shyqqymyz kelip ketti. Sol sátte Tabıǵat anamyz estip turǵandaı, bizdi ár túrli tústerimen ásem kórinetin kemirqosaqqa aınaldyryp, aspan aıasyna ornalastyrdy. Qandaı keremet! Bıikten san túrli shashaq shashyp, nurǵa bólengen qandaı ǵanıbet! Bizdiń túrli tústi sáýlelerimizge qýana qarap, máz meıram bolǵan balalar. Kókten qaraǵanda tabıǵat sulýlyǵy burynǵysynan da qulpyryp ketkendeı! Osyndaı sulýlyqqa shyn tamsanǵan, qyzyǵa qaraǵan sezimizden boıymyz sulýlyq pen jylylyqqa bólengendeı. Osy sulýlyq pen jylylyqty uzaq saqtaýǵa ishteı ýáde etip, burynǵy qalpymyzǵa keleıik.
Úı tapsyrmasyn tekserý
Á. Tabyldıevtiń "Atanyń ónegesi" áńgimesin oqyp kelý.
Muǵalim: Balalar, bizdiń janymyzǵa jomarttyq, keńpeıildilik, qıalymyzǵa ushqyrlyq, sezimimizge asqaqtyq, kóńilimizge móldirlik syılap otyrǵan Tabıǵat ana. Onyń sulýlyǵymen kórkemdigin aıtyp jetkizý múmkin emes. Ata babamyzdan bizge jetken osyndaı jasyl jelekti, ný ormandy ǵajap jerlerdi saqtap, qorǵap, aıalap, kútip baptap keıingi urpaqqa jetkizý bizdiń mindetimiz.
Dáıeksóz
"Kózińdi qaldyr - bulaq kózin asha júr, izińdi - qaldyr jaqsy isten mura shasha júr, ózińdi qaldyr - baqsha ósirip jasa nur".
Halyq danalyǵy
- Hormen oqý, uldar 1 ret, qyzdar 1 ret
- Dápterge jazdyrý
- Ne túsindiń?
Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys
Oqýshylar 4 topqa bólinedi.
- Birinshi top Akterler dep atalady. Osy mátinnen nemeresi men atasynyń ata jurtyna barǵan jerin sahnalaý shaǵyn kórinis kórsetedi.
- Ekinshi top Jýrnalıser toby bolady. Bul top mátin boıynsha suraqtar qoıady, sol suraqtar boıynsha jaýaptar alady.
- Atasy nemeresin nelikten jol ústinde toqtatty?
- Jol júrseń, joralǵyńdy saqta degendi qalaı túsinesińder?
- Atasy men nemeresiniń bulaq kózin ashýyn tabıǵatqa qamqorlyq dep aıtýǵa bola ma?
- Atasy men nemeresiniń tabıǵatqa qamqorlyǵy taǵy qandaı isterinen kórinedi?
- Úshinshi top Sýretshiler toby. Osy áńgime mazmunyna sáıkes atasy men nemeresiniń ekken aǵashtarynyń bes jyldan keıingi sýretin salyp jarıa etedi.
- Tórtinshi Jas aqyndar toby. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp óleńdi oqy.
Qandaı bolyp ósemin?
Tabıǵatty bilemin,
Aýa, sý, jer, kún, aspan,
Jan janýar,
Gúl, egin,
Kókjıekke ulasqan.
Nasekomdar,
Taý, dala,
Ań, qus, ózen, kól, teńiz.
Tabıǵat ol aınala,
Qasıetti ólkemiz.
Áńgimeleý.
Muǵalimniń syıy.
Muǵalim oqýshylarǵa A. Myrzaǵýlovanyń "Tabıǵat - ana" mátinin úntaspadan tyńdaıdy.
- Tabıǵattaǵy kógildir neler? ( aspan, ózen, kól, teńiz,)
- Tabıǵattaǵy jaıqalǵan neler?( aǵashtar, gúlder, )
- Tabıǵattaǵy án salǵan neler?( qustar)
- Sybyrlaǵan neler?( japyraqtar )
- Syńǵyrlaǵan neler?(qustar )
Osynyń bárin bir sózben aıtqanda ne deıdi?
Dáptermen jumys.
1 - tapsyrma. Tabıǵatqa til bitse........ Bos jolaqtarǵa "Eger tabıǵatqa til bitse......" onda ol adamdarǵa qandaı ótinishter aıtýy múmkin? degen suraqqa óz oılaryńdy jazyńdar.
2 - tapsyrma. Qazaqstan qoryqtaryn qalaı jaqsartýǵa bolatyny týraly oılaryńdy jazyńdar.
Oıyn - jattyǵý.
Búgin bizge qonaq kelip otyr. Men onyń kim ekenin jasyryp kóreıin, sender ony sheshýge tyrysyńdar.
- Ol óte názik, ádemi;
- Ol eshkimge jamandyq oılamaıdy;
- Gúlderdi óte jaqsy kóredi;
- Ol ádemi alqaptarǵa ushyp júredi;
- Iá, bul kóbelek.
Muǵalim balalarǵa túrli tústi qaǵazdan qıylǵan gúlderdi taratyp beremin jáne olarǵa mynadaı suraq qoıylady.
- Tabıǵattaǵy nege uqsaǵylaryń keledi?
Balalar jaýaptaryn gúlge jazady. Muǵalim gúldi alqapqa kóbelekti qondyrady.
Muǵalim: Bizdiń ata - babamyz bizdiń jaqsy ómir súrýimiz úshin tabıǵatty qorǵap, kútip baptap, saqtap bizge jetkizip otyr. Al endi osy murany joǵaltyp almaı ózimizden keıingi bolashaq urpaqqa tapsyrý bizdiń moınymyzdaǵy qaryz. Ol úshin óz aýylymyz ben qalamyzdaǵy aǵash butalardy kespeı, sanyn molaıtyp, kóktem saıyn aǵash egip, sý kózderin tazalap otyrý, aýany taza ustaý bizdiń mindetimiz
Toppen án aıtý.
"Baqytty balalyq shaq" ánin aıtady
Úıge tapsyrma:
- Tabıǵat týraly óleńder jattap kelý;
- Tabıǵat týraly jumbaqtar jazyp kelý.
Sońǵy tynyshtyq sáti
- Balalar, búgingi sabaqtan alǵan qundylyqtar men qasıetterdi esimizge túsirip júregimizge saqtap alaıyq.
Sabaq aıaqtaldy. Rahmet!
Tabıǵatqa qamqorlyq. júkteý
Taqyryp: Tabıǵatqa qamqorlyq
Qundylyq: Durys áreket
Qasıetter: Qamqorlyq, qaıyrlyq, jaqsylyq
Maqsaty: Oqýshylardyń tabıǵat qundylyǵy jáne qamqorlyq adamı qasıeti týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- tabıǵatqa qamqorlyq jasaý túsinigin qalyptastyrý
- tabıǵatqa qamqorlyq jasaý qarym qatynasyn damytý
- tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Resýstar: oqýlyq, úntaspa, dápter, sýretter
Sabaq barysy
1Uıymdastyrý kezeńi (sálemdesý, túgeldeý, 5T )
Topqa bólinedi. Jer, Sý, Aýa, Aǵash
Tynyshtyq sáti
- Balalar, yńǵaılanyp otyryp alyńdar. Kózderińdi jumsańdar da bolady. Tabıǵattyń sulýlyǵy sonshalyqty, qaraǵan saıyn qaraı bergiń keledi. Ondaǵy sulý da názik gúlderge, samǵaı ushqan qustarǵa qyzyǵa qaraımyz. Bir sát qasymyzda múlgip turǵan taýǵa qarap, onyń ushar basyna shyqqymyz kelip ketti. Sol sátte Tabıǵat anamyz estip turǵandaı, bizdi ár túrli tústerimen ásem kórinetin kemirqosaqqa aınaldyryp, aspan aıasyna ornalastyrdy. Qandaı keremet! Bıikten san túrli shashaq shashyp, nurǵa bólengen qandaı ǵanıbet! Bizdiń túrli tústi sáýlelerimizge qýana qarap, máz meıram bolǵan balalar. Kókten qaraǵanda tabıǵat sulýlyǵy burynǵysynan da qulpyryp ketkendeı! Osyndaı sulýlyqqa shyn tamsanǵan, qyzyǵa qaraǵan sezimizden boıymyz sulýlyq pen jylylyqqa bólengendeı. Osy sulýlyq pen jylylyqty uzaq saqtaýǵa ishteı ýáde etip, burynǵy qalpymyzǵa keleıik.
Úı tapsyrmasyn tekserý
Á. Tabyldıevtiń "Atanyń ónegesi" áńgimesin oqyp kelý.
Muǵalim: Balalar, bizdiń janymyzǵa jomarttyq, keńpeıildilik, qıalymyzǵa ushqyrlyq, sezimimizge asqaqtyq, kóńilimizge móldirlik syılap otyrǵan Tabıǵat ana. Onyń sulýlyǵymen kórkemdigin aıtyp jetkizý múmkin emes. Ata babamyzdan bizge jetken osyndaı jasyl jelekti, ný ormandy ǵajap jerlerdi saqtap, qorǵap, aıalap, kútip baptap keıingi urpaqqa jetkizý bizdiń mindetimiz.
Dáıeksóz
"Kózińdi qaldyr - bulaq kózin asha júr, izińdi - qaldyr jaqsy isten mura shasha júr, ózińdi qaldyr - baqsha ósirip jasa nur".
Halyq danalyǵy
- Hormen oqý, uldar 1 ret, qyzdar 1 ret
- Dápterge jazdyrý
- Ne túsindiń?
Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys
Oqýshylar 4 topqa bólinedi.
- Birinshi top Akterler dep atalady. Osy mátinnen nemeresi men atasynyń ata jurtyna barǵan jerin sahnalaý shaǵyn kórinis kórsetedi.
- Ekinshi top Jýrnalıser toby bolady. Bul top mátin boıynsha suraqtar qoıady, sol suraqtar boıynsha jaýaptar alady.
- Atasy nemeresin nelikten jol ústinde toqtatty?
- Jol júrseń, joralǵyńdy saqta degendi qalaı túsinesińder?
- Atasy men nemeresiniń bulaq kózin ashýyn tabıǵatqa qamqorlyq dep aıtýǵa bola ma?
- Atasy men nemeresiniń tabıǵatqa qamqorlyǵy taǵy qandaı isterinen kórinedi?
- Úshinshi top Sýretshiler toby. Osy áńgime mazmunyna sáıkes atasy men nemeresiniń ekken aǵashtarynyń bes jyldan keıingi sýretin salyp jarıa etedi.
- Tórtinshi Jas aqyndar toby. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp óleńdi oqy.
Qandaı bolyp ósemin?
Tabıǵatty bilemin,
Aýa, sý, jer, kún, aspan,
Jan janýar,
Gúl, egin,
Kókjıekke ulasqan.
Nasekomdar,
Taý, dala,
Ań, qus, ózen, kól, teńiz.
Tabıǵat ol aınala,
Qasıetti ólkemiz.
Áńgimeleý.
Muǵalimniń syıy.
Muǵalim oqýshylarǵa A. Myrzaǵýlovanyń "Tabıǵat - ana" mátinin úntaspadan tyńdaıdy.
- Tabıǵattaǵy kógildir neler? ( aspan, ózen, kól, teńiz,)
- Tabıǵattaǵy jaıqalǵan neler?( aǵashtar, gúlder, )
- Tabıǵattaǵy án salǵan neler?( qustar)
- Sybyrlaǵan neler?( japyraqtar )
- Syńǵyrlaǵan neler?(qustar )
Osynyń bárin bir sózben aıtqanda ne deıdi?
Dáptermen jumys.
1 - tapsyrma. Tabıǵatqa til bitse........ Bos jolaqtarǵa "Eger tabıǵatqa til bitse......" onda ol adamdarǵa qandaı ótinishter aıtýy múmkin? degen suraqqa óz oılaryńdy jazyńdar.
2 - tapsyrma. Qazaqstan qoryqtaryn qalaı jaqsartýǵa bolatyny týraly oılaryńdy jazyńdar.
Oıyn - jattyǵý.
Búgin bizge qonaq kelip otyr. Men onyń kim ekenin jasyryp kóreıin, sender ony sheshýge tyrysyńdar.
- Ol óte názik, ádemi;
- Ol eshkimge jamandyq oılamaıdy;
- Gúlderdi óte jaqsy kóredi;
- Ol ádemi alqaptarǵa ushyp júredi;
- Iá, bul kóbelek.
Muǵalim balalarǵa túrli tústi qaǵazdan qıylǵan gúlderdi taratyp beremin jáne olarǵa mynadaı suraq qoıylady.
- Tabıǵattaǵy nege uqsaǵylaryń keledi?
Balalar jaýaptaryn gúlge jazady. Muǵalim gúldi alqapqa kóbelekti qondyrady.
Muǵalim: Bizdiń ata - babamyz bizdiń jaqsy ómir súrýimiz úshin tabıǵatty qorǵap, kútip baptap, saqtap bizge jetkizip otyr. Al endi osy murany joǵaltyp almaı ózimizden keıingi bolashaq urpaqqa tapsyrý bizdiń moınymyzdaǵy qaryz. Ol úshin óz aýylymyz ben qalamyzdaǵy aǵash butalardy kespeı, sanyn molaıtyp, kóktem saıyn aǵash egip, sý kózderin tazalap otyrý, aýany taza ustaý bizdiń mindetimiz
Toppen án aıtý.
"Baqytty balalyq shaq" ánin aıtady
Úıge tapsyrma:
- Tabıǵat týraly óleńder jattap kelý;
- Tabıǵat týraly jumbaqtar jazyp kelý.
Sońǵy tynyshtyq sáti
- Balalar, búgingi sabaqtan alǵan qundylyqtar men qasıetterdi esimizge túsirip júregimizge saqtap alaıyq.
Sabaq aıaqtaldy. Rahmet!
Tabıǵatqa qamqorlyq. júkteý
You Might Also Like
