Uly Otan Soǵysy
1. Júrg (Araı): Qurmetti qonaqtar, balalar búgingi bizdiń merekelik is - sharamyz jeńis kúnine jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń ulandar kúnine arnalǵan.
2. Júrgizýshi (Gúlden): Qosh kelipsizder qadirmendi áriptester jáne balalar merekelik sharmyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
3. Júrgizýshi (Nazgúl): Sálemetsizder me, hanymdar men myrzalar jáne de jas ulandar. 9 mamyr jeńis kúni barshamyzǵa qutty bolsyn. Sonymen qatar 7 mamyr Qazaqstan respýblıkasynyń ulandar kúni de qutty bolsyn.
1. Júrg (Araı): Iá, soǵys óziniń sumdyqtaryn búgingi kúnge deıin umyttyrar emes. Uly Otan Soǵysynyń jeńispen aıaqtalǵanyna mine 71 jyl boldy. Biraq, sol jyldar jańǵyryǵy adamzat júregin áli syzdatýda. Iá, ýaqyttyń tarıhy atty óz tóreshisi bar.
2. Júrg (Gúlden): 1945 jyldyń 30 sáýiriniń keshinde 6 saǵat 30 mınýtta Jeńis týy tigildi. Tý tikken — Raqymjan Qoshqarbaev. 4 jylǵa jýyq sozylǵan qan tógis aıaqtaldy. 9 mamyr — Jeńis kúni. Biraq bul jeńis ońaılyqpen kelmedi. KSRO - nyń 1710 qalasy kúl talqan boldy. 70 myńnan astam selo men derevnány órttep jiberdi. Qanshama ana balasyz, qanshama bala ákesiz qaldy. Soǵys dalasynan 20 mıllıonnan astam adam qaıtqan joq, al sonyń ishinde 350 myńy qazaq bolatyn.
3. Júrg (Nazgúl): Iá aspanymyzda Jeńis týy jelbiregenine — 71 jyl. Soǵys órti óship, qaıǵy muńnan arylyp, beıbitshilik ornap, baqyt gúlin tergende — 71 jyl.
71 jyl — beıbit kóktem tańy atqaly,
71 jyl — shýaqty kún taratty ánin.
Talaı qus sodan beri qaıta oraldy,
Talaı baq álemine qaıta orandy.
Soǵysta ólgender tek oralmaıdy,
Tek urpaq olar jaıly aıtady ándi.
71 jyl — jaýyzdyqtyń ajal oǵy,
Bizdiń eldiń ústinen ushpaǵaly.
1. Júrg:
Sen netken Otan — anam, ǵajap ediń,
Áspettep kórkem tilmen jazar edim.
Bolashaq urpaǵyńnyń baqyty úshin,
Jaınaı berǵ Uly Otanym — qazaq elim.
2. Júrg:
Jelbire, kógildir Tý, kók aspanda,
Ne jetsin jóni kelip jarasqanǵa.
Sen meniń qudiretim, kıem - daǵy,
Aıbardyń aıtsyn sózdi adasqanǵa.
Qurmetti qonaqtar, áriptester jáne balalar, bul soǵysta talaı adam mert boldy, endi sol mert bolǵan baýyrlarymyzdy, atalarymyzdy, apalarymyzdy eske alyp 1 mınýt únsiz turaıyq.
1 mınýt únsizdik
( ár toptan eki bala shyǵyp óshpes ottyń janyna gúl shoqtaryn qoıady)
3. Júrgizýshi: Qamyqpaǵan qıyndyqtyń úreıinen,
Ózderińe sılap qyrdyń gúlinen
Búgingi urpaq – baqytty urpaq atanyp
Quttyqtaımyz Uly Jeńis kúnimen!
Jeńis degen jaqsylyqtyń syńary
Jigermenen qushtarlyqtyń quraly
Kúreskerdiń armany men urany
Qýanysh pen merekeniń bulaǵy - degendeı endi eresek top balalarynyń merekelik sherýin bastaımyz.
1. Júrg: Ortada İ eresek «Qulynshaq» toby
2. Júrg: İİ ersek «Qoshaqan» toby bolashaq teńizshiler
3. Júrg: İİİ eresek «Baldyrǵan» toby bolashaq desantshylar
Balalar sappen biriniń artynan biri júredi. Tárbıeshi «Jeńi kúni jasasyn» dep aıtqanda balalar úsh ret ýra - ýra - ýra - dep aıtady.
1. Júrg: Endi áskerı tehnıkalar jerýin tamashalańyzdar.
(Ortada 1 - shi úsh balal veolosıpedpen júredi, artynan úlken mashınalar, sosyn ushaqtardy qoldaryn ustap úsh bala júredi)
Balalar aınalyp kelip ortada turaǵa turady
2. Qurmetti qonaqtar, áriptester bizdiń balalar bolashaq Otan qorǵaıtyn sarbazdar. Olarda óskende elin, jerin qorǵaıtyn bolady. Olardyń ishinde qazyrden bastap daıyndalyp júrgenderi bar. Endi sosnyń dáleli retinde ortaǵa 1 - shi, 2 - shi jáne 3 - i eresek top balalaryn shaqyramyz.
Balalar karate kórsetedi. 1 - shi eresek boks kórsetedi.
3. Júrg: Búgin mereke, jeńis kúnin jáne ulandar kúnin toılaımyz. Sol merekege oraı ánde, bıde de, taqpaqtar da jattady. Endi İ eresek
«Qulynshaq tobynyń oryndaýynda ándi qabyl alyńyzdar.
Án: «Qyzǵaldaqty kóktemde» hor
Taqpaqtar ketedi (bári aıtady)
Bı: Sınııı platochek» «Qoshaqan» tobynyń qyzdary
1. Júrg: Qurmetti qonaqtar, jańa aıtqandaı bizidiń balalar, bolashaq sarbazdar. Endi olardy da bir synap kóreıik.
Jarys: Kim birinshi»
Sharty: ortaǵa ár toptan 1 qyz, 2 - i bala shyǵady. Qyzdar qýyrshaqty bıntpen baılaıdy, uldar nosılkaǵa salyp júgiredi, sosyn bir balany ń basyn baılap, ony eki bala ıyǵynnan ustap, tez jetýleri kerek.
2. Júrg: Endi kezekti ádemi bıge beremiz. Ortada İİ eresek baldyrǵan toby
«Teńizshiler» bıimen qarsy alyńyzdar «Qoshaqan» toby
«Baldyrǵan» tobynyń oryndaýynda án
Án: «hor»
3. Júrg: Tamasha bıleıdi ekensizder, endi kelesi saıysymyz
«Kartop tasý» - dep atalady ( úsh top balalary shyǵady)
Sharty: balalar bir jaqtan kelesi jaqqa qasyqpen kartop tasyıdy.
Uly Otan Soǵysy. júkteý
2. Júrgizýshi (Gúlden): Qosh kelipsizder qadirmendi áriptester jáne balalar merekelik sharmyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
3. Júrgizýshi (Nazgúl): Sálemetsizder me, hanymdar men myrzalar jáne de jas ulandar. 9 mamyr jeńis kúni barshamyzǵa qutty bolsyn. Sonymen qatar 7 mamyr Qazaqstan respýblıkasynyń ulandar kúni de qutty bolsyn.
1. Júrg (Araı): Iá, soǵys óziniń sumdyqtaryn búgingi kúnge deıin umyttyrar emes. Uly Otan Soǵysynyń jeńispen aıaqtalǵanyna mine 71 jyl boldy. Biraq, sol jyldar jańǵyryǵy adamzat júregin áli syzdatýda. Iá, ýaqyttyń tarıhy atty óz tóreshisi bar.
2. Júrg (Gúlden): 1945 jyldyń 30 sáýiriniń keshinde 6 saǵat 30 mınýtta Jeńis týy tigildi. Tý tikken — Raqymjan Qoshqarbaev. 4 jylǵa jýyq sozylǵan qan tógis aıaqtaldy. 9 mamyr — Jeńis kúni. Biraq bul jeńis ońaılyqpen kelmedi. KSRO - nyń 1710 qalasy kúl talqan boldy. 70 myńnan astam selo men derevnány órttep jiberdi. Qanshama ana balasyz, qanshama bala ákesiz qaldy. Soǵys dalasynan 20 mıllıonnan astam adam qaıtqan joq, al sonyń ishinde 350 myńy qazaq bolatyn.
3. Júrg (Nazgúl): Iá aspanymyzda Jeńis týy jelbiregenine — 71 jyl. Soǵys órti óship, qaıǵy muńnan arylyp, beıbitshilik ornap, baqyt gúlin tergende — 71 jyl.
71 jyl — beıbit kóktem tańy atqaly,
71 jyl — shýaqty kún taratty ánin.
Talaı qus sodan beri qaıta oraldy,
Talaı baq álemine qaıta orandy.
Soǵysta ólgender tek oralmaıdy,
Tek urpaq olar jaıly aıtady ándi.
71 jyl — jaýyzdyqtyń ajal oǵy,
Bizdiń eldiń ústinen ushpaǵaly.
1. Júrg:
Sen netken Otan — anam, ǵajap ediń,
Áspettep kórkem tilmen jazar edim.
Bolashaq urpaǵyńnyń baqyty úshin,
Jaınaı berǵ Uly Otanym — qazaq elim.
2. Júrg:
Jelbire, kógildir Tý, kók aspanda,
Ne jetsin jóni kelip jarasqanǵa.
Sen meniń qudiretim, kıem - daǵy,
Aıbardyń aıtsyn sózdi adasqanǵa.
Qurmetti qonaqtar, áriptester jáne balalar, bul soǵysta talaı adam mert boldy, endi sol mert bolǵan baýyrlarymyzdy, atalarymyzdy, apalarymyzdy eske alyp 1 mınýt únsiz turaıyq.
1 mınýt únsizdik
( ár toptan eki bala shyǵyp óshpes ottyń janyna gúl shoqtaryn qoıady)
3. Júrgizýshi: Qamyqpaǵan qıyndyqtyń úreıinen,
Ózderińe sılap qyrdyń gúlinen
Búgingi urpaq – baqytty urpaq atanyp
Quttyqtaımyz Uly Jeńis kúnimen!
Jeńis degen jaqsylyqtyń syńary
Jigermenen qushtarlyqtyń quraly
Kúreskerdiń armany men urany
Qýanysh pen merekeniń bulaǵy - degendeı endi eresek top balalarynyń merekelik sherýin bastaımyz.
1. Júrg: Ortada İ eresek «Qulynshaq» toby
2. Júrg: İİ ersek «Qoshaqan» toby bolashaq teńizshiler
3. Júrg: İİİ eresek «Baldyrǵan» toby bolashaq desantshylar
Balalar sappen biriniń artynan biri júredi. Tárbıeshi «Jeńi kúni jasasyn» dep aıtqanda balalar úsh ret ýra - ýra - ýra - dep aıtady.
1. Júrg: Endi áskerı tehnıkalar jerýin tamashalańyzdar.
(Ortada 1 - shi úsh balal veolosıpedpen júredi, artynan úlken mashınalar, sosyn ushaqtardy qoldaryn ustap úsh bala júredi)
Balalar aınalyp kelip ortada turaǵa turady
2. Qurmetti qonaqtar, áriptester bizdiń balalar bolashaq Otan qorǵaıtyn sarbazdar. Olarda óskende elin, jerin qorǵaıtyn bolady. Olardyń ishinde qazyrden bastap daıyndalyp júrgenderi bar. Endi sosnyń dáleli retinde ortaǵa 1 - shi, 2 - shi jáne 3 - i eresek top balalaryn shaqyramyz.
Balalar karate kórsetedi. 1 - shi eresek boks kórsetedi.
3. Júrg: Búgin mereke, jeńis kúnin jáne ulandar kúnin toılaımyz. Sol merekege oraı ánde, bıde de, taqpaqtar da jattady. Endi İ eresek
«Qulynshaq tobynyń oryndaýynda ándi qabyl alyńyzdar.
Án: «Qyzǵaldaqty kóktemde» hor
Taqpaqtar ketedi (bári aıtady)
Bı: Sınııı platochek» «Qoshaqan» tobynyń qyzdary
1. Júrg: Qurmetti qonaqtar, jańa aıtqandaı bizidiń balalar, bolashaq sarbazdar. Endi olardy da bir synap kóreıik.
Jarys: Kim birinshi»
Sharty: ortaǵa ár toptan 1 qyz, 2 - i bala shyǵady. Qyzdar qýyrshaqty bıntpen baılaıdy, uldar nosılkaǵa salyp júgiredi, sosyn bir balany ń basyn baılap, ony eki bala ıyǵynnan ustap, tez jetýleri kerek.
2. Júrg: Endi kezekti ádemi bıge beremiz. Ortada İİ eresek baldyrǵan toby
«Teńizshiler» bıimen qarsy alyńyzdar «Qoshaqan» toby
«Baldyrǵan» tobynyń oryndaýynda án
Án: «hor»
3. Júrg: Tamasha bıleıdi ekensizder, endi kelesi saıysymyz
«Kartop tasý» - dep atalady ( úsh top balalary shyǵady)
Sharty: balalar bir jaqtan kelesi jaqqa qasyqpen kartop tasyıdy.
Uly Otan Soǵysy. júkteý
You Might Also Like
