InfoHub Logo

5 maýsym - Búkil álemdik qorshaǵan ortany qorǵaý kúnine arnalǵan tárbıe saǵatynyń is-sharasy
Taqyryby: «Tabıǵatty qorǵaý - adamzattyń paryzy» atty ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty:
1. Oqýshylarǵa adam men tabıǵattyń egiz ekenin uǵyndyrý. Tabıǵat qazyna baılyq ekenin túsindirý. Jerdi, qurmetteýdi, tabıǵatty qorǵaýdy úıretý;
2. Qorshaǵan ortany qorǵaý, týǵan elge degen súıispenshiligin arttyrý;
3. Týǵan jerdiń tabıǵatyn aıalaýǵa, tabıǵatty qorǵaýǵa tárbıeleý, qamqorlyq jasaýǵa baýlý, tabıǵatty súıýge úıretý, ekologıalyq tárbıe berý.
Kórnekiligi:
«Jer - qazyna, sý - altyn, mol baılyq», «Tabıǵat aıasy - adamnyń altyn besigi» jáne «Tabıǵat — tirshilik ataýlynyń qutty qonys - mekeni, tirshiliktiń túlep ósýine qajetti nári, jer betine kórik bergen sáni» atty qanatty sózder men tabıǵat jaıly sýretter.

Barysy:
Kirispe sóz
Muǵalim:
Qymbatty ustazdar, oqýshylar!
Jalpy, tabıǵat — tirshilik ataýlynyń qutty qonys - mekeni, tirshiliktiń túlep ósýine qajetti nári, jer betine kórik bergen sáni.
Halyq uǵymynda tabıǵat degen sóz jer, ań, týǵan jer, atameken sózderimen qatar turady. Olaı bolsa, búgingi aıtar sózimiz de, shyrqar ánimiz de tabıǵat jaıly bolmaq.
Qazaqstan tabıǵatynyń ólsheýsiz baılyǵyn ıgere otyryp, bizdi qorshaǵan ortanyń bútindigin saqtaý da respýblıkamyzdaǵy eń kúrdeli máselelerdiń biri. Mine búgingi tárbıe saǵatymyzda aıtylatyn máselemiz osy.

1-júrgizýshi:
Qurmetti oqýshylar búgingi tárbıe saǵatynyń taqyryby: «Tabıǵatty qorǵaý - adamzattyń paryzy». Adam men tabıǵat egiz. Tabıǵatty asyraýshyń, qamqorshyń deseń de bolady. Ata - babańnyń « Jer - qazyna, sý - altyn, mol baılyq» dep ósıet aıtyp kelgeni teginnen tegin emes. Kúndelikti iship júrgen tamaǵymyz, ústimizdegi kıimimiz, oqıtyn kitabymyz, jazatyn qaǵazymyz, miner kóligimiz, aýyrǵanda paıdalanatyn dárimiz, tynys alar aýamyz, isher sýymyz – osylardyń bári jomart tabıǵattyń bergen syıy.

2-júrgizýshi:
Al qazirgi kezde barsha adamzat aldynda turǵan kezek kúttirmeıtin kıeli de kúrdeli mindetterimizdiń biri ystyq uıa, altyn besik, jumyr jerdiń tabıǵatyn qorǵaý jáne onyń san alýan baılyǵyn barynsha uqypty paıdalaný bolyp otyr. Sońǵy jyldary ǵylym men tehnıkanyń órkendeýi qorshaǵan ortaǵa zıandy áserin tıgizýde. Jer sharynda jyl saıyn shamamen 10 - 15 mılıon gektar orman joıylady eken.

3-júrgizýshi:
Uzaq jyldar boıy qalyptasqan solaqaı saıasat Qazaqstan tabıǵatyn da suryqsyz kúıge túsirdi. Jer betinen joıylyp bara jatqan Aral teńizi men qyryq jyl boıy úzdiksiz synaýdan kókiregi qarsy aırylǵan qasıetti Semeı jeriniń aıanyshty háli osynyń aıǵaǵy.

4-júrgizýshi:
«Tárbıe tal besikten bastalady» degendeı bolashaq urpaqty ekologıalyq saýatty etip tárbıeleýdi otbasy, oshaq qasynan bastaǵanymyz durys. Tabıǵattyń jasyl jelegimen ań qusyn aıalaý, kózi ashyq, kókiregi oıaý árbir jannyń azamattyq boryshy.

1-oqýshy
Ný orman, jasyl orman, mynaý orman,
Dalaǵa qorǵan bolyp tura qalǵan.
Barlyǵy balasyndaı bir - aq úıdiń,
Barlyǵy jaralǵandaı bir adamnan.
O, qudiret, netken shalqar kúı eń sen,
Búgin meniń túsedi jıi eńsem.

2-oqýshy
Osylaı da oılanyp qoı, adamdar,
Jyǵylmaısyń ormanyńa júginseń
Tabıǵat ásemdiktiń tórkinisiń,
Án salamyz bir seniń kórkiń úshin.
Jan - janýar tabynyp bir ózińe,
Senen asyp turǵandaı bar tynysyn

3-oqýshy
Tabıǵat - sulý mekenim,
Ózińdi pana etemin.
Saıańda ósip er jetip
Bıikke samǵap jetemin.

5-oqýshy:
Tabıǵattan nár alǵan ǵoı janymyz,
Jer betiniń ajary ǵoı sánimiz,
Týǵan ólke tabıǵatyn aıalap,
Usynaıyq júrek nuryn bárimiz.

6-oqýshy
Bolsyn tek aýa taza, tunyq sý
Basylmasyn aıdyn kólde qustyń shýy
Tóńirekte kesilmesin tal terek
Arasha tús tabıǵatta bári kerek!

7-oqýshy
Tartylmasyn teńiz kólder sý alyp,
Jarylyp jer, ósimdikter qýaryp.
Qolda barda qadir tutyp saqtaıyq
Jaratqannyń bergenine qýanyp.

8-oqýshy
Men súıem erikti erkin qusyn
Saıratamyn tórt bólip tún uıqysyn.
Men súımes dúnıede esh nárse joq,
Súıemin tabıǵattyń barlyq kúshin.

9-oqýshy:
Kún - barlyq tirshiliktiń qudiretti tiregi.
Jer tirshilikke nár berip anamyzdaı asyrap jatyr.
Sý - tirshiliktiń kózi.
Aýa - ómir tynysy.

Án oryndalady. « Tabıǵatym»

Kórinis:
Ataqty batyr Hankeldi balasy Raıymbekti 16 jasqa tolǵanda «Sálem berip batasyn alyp qaıt» dep Tóle bıge jumsapty. Tóle bıge sálem berip, eldiń sálem saýqatyn jetkizip, qonaq bolǵan Raıymbek attanar sátte, dana qartqa mynadaı saýal qoıypty.

Raıymbek: (oqýshy)
Ata!
Jer degenim nemene?
El degenim nemene?
Jer sáni degen nemene?
El sáni degen nemene?
Jer quty degen nemene?
Jerdi ne kóteredi?
Eldi kim kóteredi?

Tóle bı: (oqýshy)
Jer degeniń - tirshilik, El degeniń - qara halqyń,
Jer sáni - ushqan qus pen júgirgen ańy, aqqan sýy, jaıqalǵan shalǵyny, ný ormany.
El sáni - órkendep ósken uly men qyzy.
Jer quty – qoınaýyndaǵy keni.
Jerdi sý kóteredi,- dep jaýap bergen eken.

Ońtústik Qazaqstan oblysy, Sozaq aýdany,
Súgir Áliuly atyndaǵy jalpy orta mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi Abısh Aqerke Qýandyqqyzy
Tabıǵatty qorǵaý - adamzattyń paryzy atty ashyq tárbıe saǵaty júkteý