- 23 jel. 2021 00:00
- 183
Tárbıeli adam - taǵaly atpen teń
Bala kezimizden barlyǵymyzǵa jaqsy jáne tárbıeli adam bolýdyń óte mańyzdy ekendigi týraly ata-anamyz talmaı aıtady, óıtkeni bul bizdiń jeke tulǵa bolyp qalyptasýymyzda sheshýshi ról atqarady.
Tárbıeliktiń deńgeıin qandaı ólshemder anyqtaıdy?
Mysaly, qart adamdarǵa qoǵamdyq kólikte oryn beretin, biraq sonymen qatar adamdar kóp jınalatyn jerlerde ózin-ózi durys ustamaı, nemese ózinen sál úlken adamdarǵa dóreki sózder aıtatyn adamdy tárbıeli tulǵa retinde qarastyrýǵa bola ma ?
Másele mynada: tárbıe degenimiz - adam bolmysynyń jalpyǵa birdeı qabyldanǵan normalaryna sáıkes qorshaǵan orta arqyly adamnyń boıyna sińiretin minez-qulyq daǵdylary. Tárbıe belgili bir nárse jáne tek sypaıylyqpen anyqtalady dep aıtýǵa bolmaıdy. Oǵan toleranttylyq, basqa adamdarmen qarym-qatynas, qoǵamdyq oryndardaǵy ózin-ózi ustaý, basqalarǵa degen qurmet kiredi. Adam boıyndaǵy barlyq qasıetterdi bile tura , ony basqalarymen salystyrǵannan keıin ǵana tárbıe deńgeıi týraly qorytyndy jasaýǵa bolady. Aıta ketý kerek, árqaısymyzdyń tárbıelik bilim alýymyzǵa kóptegen adamdar óz septigin tıgizedi. Birinshiden, balanyń sanasyna adamgershilik qundylyqtar men jalpyǵa birdeı qabyldanǵan tárbıe týraly túsinik qalyptastyrýǵa, sondaı-aq onyń tárbıesin júzege asyrýǵa kómektesetin ata-ana. Adam ómiriniń ár kezeńinde - balabaqshada, mektepte, joǵary bilim alý oryndarynda turatyn tárbıe úderisine ata-analary men týystarynan basqa bilim berý mekemesi de qatysady. Sebebi, ár sabaqtyń ózindik máni bar. Biraq kez-kelgen adam ómir boıy damıtyn bolǵandyqtan, ózin-ózi tárbıeleý prosesi ishinara baıqalady, bul kezde ózin qalaı ustaý kerek, qalaı durys áreket etý kerek degen túsinik sanadan tys deńgeıde bolady.
«Altyn kórse, perishte joldan taıady». Perishte altyndy ne qylsyn, óziniń kórseqyzar sumdyǵyn qostaǵaly aıtqany dep baıandalatyn Abaı atamyzdyń jıyrma toǵyzynshy sózin barlyǵy biledi. Osy maqaldy túsindirýdiń mynadaı bir nusqasy bar. Perishte jolda kele jatsa, aldynda altyn jatyr eken. Bul meniki emes, ózgeniń eńbegine tıisýge haqym joq dep, kele jatqan aıaq jolynan burylypty. Mine bul da tárbıeniń bir belgisi .
Árıne, ata-ana, týma-týys, dostar, ustazdar bizge ómir boıy aqyl men tárbıe beredi . Biraq ár adam ómirlik jolynda óziniń qatelikterin kóre otyryp qorytyndy jasaı kele ózin ózi tárbıeleıdi .
Adam qanshalyqty bilimdi, sypaıy, saýatty, ádepti, sabyrly jáne salmaqty adam - osynyń bári de tárbıeniń deńgeıimen anyqtalady.
Aqbaıan Atapkelova