InfoHub Logo

Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Áıteke bı kenti,
S.Seıfýllın atyndaǵy №165 mekteptiń tarıh pániniń muǵalimi
Jádıeva Lázzat Shyntasqyzy

Sabaqtyń taqyryby: Tarıhı tulǵa (saıys)
Sabaqtyń maqsattary:
a) bilimdilik: oqýshylardyń HVİİİ ǵasyrdyń birinshi shıregindegi qazaq handyǵynyń ishki, syrtqy jaǵdaıyn, jońǵar basqynshylaryna qarsy kúresi jónindegi bilimderin qorytyndylap-jınaqtaý.
á) tárbıelik: batyr babalarymyzdyń táýelsizdik úshin kúresin beıneleý arqyly, jas jetkinshikterdi, elin, jerin, Otanyn súıýge tárbıeleý.
b) damytýshylyq: oqýshylardyń oı -órisin, tarıhı oılaý,
sóıleý qabiletterin damytý.
Sabaqtyń tıpi: qorytyndylap-jınaqtaý sabaǵy
Sabaqtyń túri: Saıys
Sabaqtyń barysy:
İ.Uıymdastyrý kezeńi (8 synyptar).
İ.Kirispe (sabaqtyń ótilý barysyn, jarystyń sharttaryn, tapsyrmalaryn túsindirý).
Taqtaǵa ortaq baǵalaý paraǵy syzylady:
Toptar «Bilimdi oqýshy» «Tarıhı sıpattama» «Tarıhqa saıahat» «Alǵyrlyqty baıqaý» Qorytyndy upaılar
İ top
İİ top
İİİ top
Upaılar sany

Búgingi sabaǵymyzdyń epıgrafyn «Erlik elge mura, urpaqqa uran» dep bastaǵym keledi.
Qazaq eliniń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy azattyq kúresi jóninde ótken sabaqtarda da az aıtylǵan joq. Búgingi sabaqty bastamas buryn, senderge, Ańyraqaı shaıqasyna baılanysty, mynandaı oqıǵa aıtyp bergim keledi.

Ańyraqaı shaıqasynda 98 jastaǵy qart ákesi Baıjan bıden bata alyp, úlkenderden qalyspaı 12-16 jas aralyǵyndaǵy er balalardy jıyp, 1000 baladan top qurǵan 15 jasar Sartaıdyń erligi tarıhta ańyz bolyp jyr-dastanǵa aınaldy.
Jońǵardyń otty zeńbirekterine qarsy naızaǵaıdaı jarqyldap jol salǵan 1000 balanyń erligi, keýdesin oqqa tosqan 12 men 16 jas aralyǵyndaǵy 500 jetkinshektiń eli men jeri úshin mert bolǵany urpaqtan-urpaqqa jetti.

Sartaı batyrdyń erligin dastan etip jazǵan aqyn Nurmaǵambet Qosjanuly (1897-1937 j.j.) osy dastandy jazǵany úshin «halyq jaýy» atanyp ómirmen qoshtasty. Aqyn osy dastan arqyly qazaq halqynyń otanshyldyǵyn, batyrlyǵy men batyldyǵyn sheber sýrettep berdi.
Búgingi sabaǵymyz jarys túrinde ótedi. Joǵaryda aıtylǵan «Sartaı batyr» týraly ańyz senderge rýh, jiger bersin!
İİ. Synyp úsh topqa bólinedi. Jeńgen top músheleri «Sartaı batyr» ataǵyna ıe bolady.
İ «Bilimdi oqýshy» saıysy (ár topqa 7 suraqtyń beriledi, daıyndyqqa 3 mınýt ýaqyt)

İ topqa:
1. «Aqtaban shubyryndy» jyldary qaı jyly bastaldy?
2. 1710 jyly bolǵan iri oqıǵa qandaı jáne qaı jerde boldy?
3. Jońǵar handyǵy qaı jyly quryldy?
4. Torǵaýyttar degen kimder?
5. 1643 jyly ásker tarıhynda sırek kezdesetin qandaı shaıqas boldy?
6. Qazaq jerine jońǵar shapqynshylyǵy qaı ǵasyrda bastaldy?
7. Jońǵar bıleýshileri bul soǵysta qandaı maqsat kózdedi?

İİ topqa:
1. Shona Doba degen kim?
2. Ordabasy taýynyń qasynda jınalǵan úsh júzdiń ókilderi qazaq jasaqtarynyń bas qolbasshysy retinde kimdi saılady?
3. Muqaǵalı Maqataev qaı qazaqtyń batyryna arnalǵan dastan jazdy?
4. Qazaqtar qaı jyldary jońǵarlardan basym túsip, olardy kúırete talqandap jeńiske jetti?
5. Qaı han ózin qazaq pen qalmaqtyń hany sanaǵan?
6. Qazaqtar jońǵarlarmen kúresti júrgizý úshin qandaı memleketpen odaq qurǵysy keldi?
7. Ańyraqaı shaıqasynan keıin Qazaqstannyń qandaı jerleri azat etildi?

İİİ topqa:
1. Oırattar degen kimder?
2. 1723 jyly jońǵarlardyń qansha áskeri qazaq jerine basyp kirdi?
3. 1724-1725 j.j. jońǵarlar qaı qalalardy basyp aldy?
4. Jońǵar shapqynshylyǵy kezinde halyq arasynda qandaı án shyqty?
5. Ne sebepten qazaq jasaqtary Aıagóz mańynda jońǵarlardan jeńilip qaldy?
6. 1718 jyly Arys ózeni boıyndaǵy shaıqas kimderdiń jeńisimen aıaqtaldy?
7. Alǵashqy kezdegi shaıqastarda jońǵarlardyń qazaqtardan basym bolýy nelikten dep oılaısyńdar?
İİ. «Tarıhı sıpattama» saıysy (ár topqa shyǵarmashylyq tapsyrma beriledi).

İİ topqa:
Ańyraqaı shaıqasy týraly tarıhshy ǵalymdar arasynda túrli kózqarastar, pikirler bar:
1. «Sońǵy jyldardaǵy izdenister negizinde osy bir qonystyń qazaqtyń ataqty batyry Bólekpen jekpe-jekte jer jastanǵan oırattyń Ańyra atty batyrynyń esimimen baılanystylyǵy aıqyndaldy».
2. «Jaýdyń saǵy synyp, taǵy taıyp, jeńilgeni sonsha, urys dalasyn ańyrap basyna kótergen. Qapshaǵaı taýyn jaryp, en dalaǵa qulap aqqan sarqyrama Ańyraqaı aǵysy dep atalady; Han taýy men Ańyraqaı taýy arasynda sozylyp jatqan jazyqta kúzde, qysta ańyraq ókpek jel de soǵady».
Joǵaryda aıtylǵan eki kózqarastyń qaısysyna qosylasyńdar?
Nelikten?
Oılaryńyzdy naqty mysaldar keltire otyryp dáleldeńizder.

İİ topqa:
Sh.Ýálıhanov «Aqtaban shubyryndy» oqıǵasyn aıta kelip, HVİİİ ǵasyrdyń alǵashqy 25 jyly «Qazaq halqynyń ómirindegi sumdyq aýyr ýaqyt boldy. Jońǵarlar, Volga boıynyń qalmaqtary tus-tustan qazaqtardyń ulystaryn qyrǵynǵa ushyratty, maldaryn aıdap áketti. Qazaqtardy búkil úıelmenderimen tutqyndap aldy» - dep jazdy. Osy aıtylǵan sózderden qandaı qorytyndy jasaýǵa bolady? Oılaryńdy naqty mysaldar arqyly dáleldeńder.
İİİ topqa:
Ózderińizdi bir sát 1729 jyly Balqash kóliniń mańynda dep sezinińizder. Qandaı tarıhı oqıǵanyń kýágeri bolar edińizder? Ol qandaı oqıǵa, onyń qandaı mańyzy boldy?

İİİ. «Tarıhqa saıahat» saıysy (terezeden 10, 15, 20, 30-baldyq suraqtardy tańdap, jaýap berý kerek).
«Tarıhı qaıratkerler» nomınasıasy:
10 upaı – 1771-1781 jyldary Qazaq handyǵyn qaı han bıledi?
1. Tarıhı qaıratkerler 10 15 20 30
2. Shaıqastar 10 20 15 30
3. Tarıh 10 30 20 15

15 upaı – «Daraboz», «Han batyry» dep kimdi atady?
20 upaı – «Elim-Alban, jerim –Qarqara, jaılaýym - Asy» degen sózdi qaı batyr qaldyrdy?
30 upaı – «Qarsy alyp qalmaq tasyrdy, ala at mingen – alapatyn asyrdy» - degen sóz kim týraly aıtyldy?

«Shaıqastar» nomınasıasy:
10 upaı – 1718 jyly Qazaq jerinde qandaı shaıqastar boldy?
15 upaı – 1728 jyly qandaı shaıqas boldy jáne qalaı ataldy?
20 upaı – 1728 jyly Bulanty ózeniniń jaǵasynda shaıqas boldy, osy jer buryn qalaı ataldy?
30 upaı – 1730 jyly qandaı shaıqas boldy, ol shaıqastyń tarıhı mańyzy nede?

«Tarıh» nomınasıasy:
10 upaı – Qazaq halqynyń Jońǵarlarǵa qarsy azattyq kúresine baılanysty esimderdi tap: Úgedeı, Naýryzbaı, Aqsaq Temir, Abylaı, Tóle bı, Jánibek, Bógenbaı.
15 upaı – 1723 jyly uıymdastyrylǵan Jońǵar shapqynshylyǵy nege qazaqtarǵa aýyr tıdi?
20 upaı – qaı han, qaı jyly, birinshi bolyp Jońǵarlarǵa qarsy kúreske Reseıden kómek surady?
30 upaı – 1710 jyly Qaraqumda búkil qazaqtyń quryltaıy ótti. Quryltaıǵa qatysýshylardyń bir toby Jońǵarlarǵa baǵynýdy jón kórdi. Sol kezde erligimen áıgili bolǵan rý basy mundaı árekettiń bárine tyıym saldy. Ol kim?

«Alǵyrlyqty baıqaý» nomınasıasy:
1. Qaı jyly Ábilqaıyr han Reseıden kómek surady?
2. «Aqtaban shubyryndy» jyldary jóninde qazaqtyń qaı ǵalymy jazdy?
3. Bógenbaı batyr qolbasshylyqtan basqa qandaı ispen aınalysty?
4. Qabanbaı batyr, eldiń aıtýyna qaraǵanda, neshe urysqa qatysty?
5. Shapyrashty Naýryzbaı batyr halyq arasynda qandaı erlikterimen esinde qaldy?
6. Tóle bı qaı jerde jerlengen?
7. Úsh bı týraly qazaqtyń qandaı jazýshysy roman jazdy?
8. Táýke han qaı jyly qaıtys boldy?
9. Úsh bıdiń qaısysy Jońǵar qontaıshysyna baryp qazaqtardy sıpattap berdi?
10. Raıymbek batyr týraly roman jazǵan kim?
11. 1723 jyly jońǵarlardyń qazaq jerine basyp kirýine qandaı saıası oqıǵa túrtki boldy?
12. Qaı jyly Táýke han Reseıden soǵys kómegin surady?
13. Jońǵar shapqynshylyǵy kezinde qaza bolǵan, Almatyda jerlengen batyrlardyń biri?
14. 1643 jyly Jońǵarlarmen shaıqasta qazaq áskerin qaı han basqardy?
15. «Aqtaban shubyryndy» jyldaryn ata?
16. Qazaqtyń úsh júzdiń birikken áskerı kúshin basqarǵan qolbasshy kim?
17. Jońǵarlarǵa qarsy kúresý úshin úsh júzdiń birikken ásker jasaqtaryn qurý týraly birinshi quryltaı qaı jyly shaqyryldy?

İİİ. Qorytyndylaý (ár toptyń upaılaryn sanap, jeńip shyqqan topty anyqtaý, jeńgen topqa «Sartaı batyr» ataǵyn qurmetpen berý).

İV. Oqýshylardy baǵalaý.