Sultanmahmut Toraıǵyrov shyǵarmalarynyń oı –túıini
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany,Áıteke bı kenti, S.Seıfýllın atyndaǵy
№165 mekteptiń tarıh pániniń muǵalimi
Jádıeva Lázzat Shyntasqyzy
Sultanmahmut Toraıǵyrov shyǵarmalarynyń oı –túıini
Árbir ult, halyq tarıhynda qatarynan úzdik shyǵatyn ǵajaıyp talanttar bolady. Ǵasyrda ma, áıteýir uzaq saǵyndyryp dúnıege keler ondaı perzentin qazaq halqy birtýar dep ataıdy. Qatarynan oza shyqqan ondaı talanttar ómirde az jasaı ma, kóp jasaı ma, áıteýir halyqtyń azamattyq tarıhyn, oǵan sabaqtas rýhanı tarıhyn, oljaǵa keneltip, kórkeıtip ketedi, tutas dáýirge, ózi ómir súrgen ádebı ortaǵa aıryqsha yqpal etedi, ómirde óz en –tańbasyn qaldyrady. Sonymen birge, tutas bir dáýirdiń kelbetin anyqtaıdy. Uly synshy V.G.Belenskııdiń orys ádebıetiniń tutas bir kezeńin Gogol atymen baılanystyryp «Gogol dáýiri» dep ataýy osyny kórsetedi. Qazaq halqynyń oı dúnıesinde az jasap, kóp is tyndyrǵan Sultanmahmut Toraıǵyrov halqymyzdyń sondaı birtýar aıaýly perzentteriniń biri.
Sultanmahmut Toraıǵyrov –qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy asa kórnekti aqyny, ǵajap aqyl oıshysy, «Zor aqyldy, talantty, ómirbaıany óte qyzyq, tamasha jazýshysy» («Pravda» №171(8217), 21.06.1940 g.). Ol –Uly Abaı dástúrin jalǵastyrýshysy. Abaı ashqan poetıkalyq múmkindikti ózi ómir súrgen qoǵam shyndyǵyn, qaıshylyǵyn beıneleýge erkin de keń paıdalanylǵan sheber. Sultanmahmut óleńdegi Abaı órnegin sheber paıdalanýshy ǵana emes, óziniń aqyndyq qýat –darynymen jaǵalaýshy, ilgeri damytýshy. Ol –qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıeti atalatyn tutas dáýirdiń aıryqsha iri tulǵasy. Qoǵamdyq –áleýmettik ómir shyndyǵyn shyǵarmalarynda batyl da, anyq realısik sapada kórsetýmen, shyǵarmalarynyń kórkemdik qýaty jóninen ol óz bıigin ǵana anyqtaǵan joq, tutas bir dáýir –HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıeti tabıǵatyn aıqyndaǵan uly qubylysqa aınaldy.
Sultanmahmut Toraıǵyrov –eki dáýir toǵysynda, asa kúrdeli kezeńde tirshilik keshti. Ol Rossıa tarıhynyń, Rossıaǵa birikken qazaq halqy tarıhynyń asa bir órleý kezeńinde –tarıhı damýlar, kúres –kóterilister, qıan –keski soǵystar, dúrbeleńdi revolúsıalar dáýirinde jasady. Rossıada kapıtalızmniń órkendep, áýeli progresshil baǵyt alýy; 1905 -1907 jyldardaǵy býrjýazıalyq –demokratıalyq revolúsıa, 1914 -1918 jyldardaǵy ımperalıstik soǵys; qazaq halqynyń 1916 jylǵy ul –azattyq kóterilisi, 1917 jylǵy aqpanda bolǵan býrjýazıalyq –demokratıalyq revolúsıa sol jylǵy Uly Oktábr sosıalısik revolúsıasy, sovet úkimetiniń ornaýy 1918 -1920 jyldar arasyndaǵy azamat soǵysy... Osynyń bári aqyn ómir súrgen zamanda bolyp jatty. Sondyqtan da aqynnyń ómir –tirshiligine, kúndelikti qyzmetine, dúnıetanym –kózqarasyna, shyǵarmalarynyń taqyryptyq mazmuny men janr, túrine zor áser etti. İz –tańbasyn saldy. Óıtkeni, aqyn –zaman perzenti. Sultanmahmuttaı iri oıly, asaý júrek, asqan shabytty, lapyldap janyp turǵan aqyn kóz aldynda bolyp jatqan iri ózgeristerdiń qaısyna da beıtarap qaraı almaıtyn edi. Zamanyna laıyq, iri tabıǵatyna saı Sultanmahmut Toraıǵyrov óziniń sanaly saıası ómirin, tvorchestvolyq qyzmetin:
Shyndyqtyń aýylyn izdep tústim jolǵa,
Razymyn ne kórsem de osy jolda.
Sharsharmyn, adasarmyn, shaldyǵarmyn,
Biraq bir tabamyn dep kóńilim sonda, - dep bastady.
Ómir boıy osy sertin oryndaý jolynda qyzmet istedi. Jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, ózine, halqyna óner bilim, erkindik baqyt izdedi.
Sultanmahmut 1893 jyly 29 qazan kúni qazirgi Kókshetaý oblysynyń Qyzyltý aýdanynda týyp, tórt –bes jasynan Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynda ósedi. Aqynyń arǵy atasy –Toraıǵyr bı, el aýzynda aty ańyzǵa aınalǵan kóptegen sheshendik, bılik sózderi halyq jadynda saqtalǵan adam. Aqynyń óz ákesi, Áýbákir aty umytylyp, Shoqpyt, Shoqa atanǵan momyn kedeı sharýa eken.
Bolashaq ot aýyz, oraq tildi aqyn alty jasynda ákesinen oqyp, hat tanıdy. Qara tanyǵan balany osydan keıin keıde Shoqpyt ózi oqytyp, keıde aýyl arasyndaǵy moldaǵa oqytyp, balasyn oqýdan úzbeıdi. Sultanmahmut bilimge jarly bolmasynshy degen tilek ústinde júredi. Kózi ashyq, kókiregi oıaý áke. Sultanmahmut 1904 1905- jyldary Tortaı degen moldada 1906 -1907 jyldary Muqan degen moldada oqıdy.
Sol kezde Baıanaýyl qalasynda medrese ashylyp, Sultanmahmut 1908-1910 jyldary sonda oqıdy. Moldanyń úıinde jatyp oqyǵan Sultanmahmut malaı esebinde júredi. Sabaqtan bosaǵanda sý ákelip, otyn jaryp, shaı qaınatady. Moldanyń malyn kútedi. Jyǵylǵan ústine judyryq degendeı, óleń ataýlyǵa jany qas, molda óleń jazsań teris batamdy beremin dep bala Sultanmahmutty qorqytyp ustaıdy. Tálimine qaraı talapty bala bul jyldary basylyńqy júredi. Tula boıy tolǵan tumar, moınynda duǵalyq, aýzynda zikir, oqyǵany namaz bolady. Qarı bolam dep «Qurandy» on úsh parasyna jattap alady.
Troısk medresesine túsken, bilimge yndyny keýip shólirkeı jetken yntaly shákirti «izdenimpaz tabyldy, endi degenime jetem, halqyma juldyz emes, aı emes, kún bolam» degen oıǵa keledi. «Shákirt oıy» aty óleńinde:
Qarańǵy qazaq kógine,
Órmelep shyǵyp, kún bolam.
Qarańǵylyqtyń kógine,
Kún bolmaǵanda kim bolam?! –deıdi aqyn.
Japyraǵyn jaıǵan jas emendeı kóńilin qýanysh kernep, tolyqsyǵan aqyn izdenip kóp oqıdy. Tebirenip kóp jazady. Onyń «Oqýdaǵy maqsat ne?», «Qandaı?», «Zarlaý» t.b. birsypyra kólemdi, kórkem oıly óleńderi osy kezde jazylǵan.
Sultanmahmut Toraıǵyrov 1916 jyldyń kúzinde Tomskige baryp kýrsqa kiredi. Orta mektepke daıarlanady, oqýǵa qushtarlyqpen, asa zor ynta, eren qushtarlyqpen kirisedi. Tıisti sabaqtarynan ózge orys halqynyń klasıkalyq ádebıetin, tarıh, fılosofıa, jaǵrafıa kitaptaryn kóp oqyǵan sekildi. Bul kezdegi jetimsiz taǵdyryn Sultanmahmut bir hatynda: «... Jumysynda bir ǵana obed etem (et tatam); qur shaı men nan. Kıim alǵanym joq. Kınoǵa, keshterge bir márte bolsyn barǵanym joq. Kúni, túni aınaldyrǵanym ala qaǵazdyń beti... hálim osy. Sonda da bir qaıǵyrmaımyn. Bir tıynym qalǵansha oqımyn. Sonan soń, turmys qandaı júk salsa da kóterem. Biraq kóńilim oqýda bolmaq....» - dep baıandaıdy. Osylaı qys boıy Tomskide oqıdy.
Tek Sultanmahmut ǵana emes, qazaqtyń sol kezdegi oqyǵandarynyń kópshiligi aqpan revolúsıasynyń osy shamada túsingeni anyq. Bári de endi tań atty, kún shyqty, buǵaý, qanaý, teńsizdik, muqtajdyq joıylady; halyq bitken bostandyq, teńdik alady, ár halyq óz aldyna el bolady, óz memleketin qurady dep bildi. Demek, Sultanmahmuttyń ol tustaǵy qýanyshy –aqpan revolúsıasynyń mánin túsinip sanaly túrde óz qatynasyn bildirý emes, patsha úkimeti qulaǵannan keıin buqara halyqqa bostandyq týady degen ańǵaldyǵynan edi.
Bul kezde ol «Sosıalızm» degen maqala, «Osy da, ádildik pe?», «daýyldaǵy ábiger», « Ǵaısa kim?» degen shyǵarmalar jazdy.
Aqyn bul shyǵarmalarynda, zamanǵa úmittenip qaraıdy; onyń aldan jarqyn bolashaq kútetini, demokrattyq –revolúsıalyq oı –pikiri, kóz qarasy aıqyn kórinedi.
«Adasqan ómir», «Kedeı», «Aıtys» poemalarynda, taǵy basqa shyǵarmalarynda aqynnyń halyq revolúsıa jaǵynda ekeni, Sovet úkimetiniń jeńýin, ádiletti qoǵam ornaýyn tileıtini aıqyn kórinedi.
Dala aqyny býrjýazıashyl –ultshyldardyń, alashordanyń pikir, kózqarastaryn, avtonomıa alý, óz aldyna memleket bolý jónindegi sózderi men isterin baıandaıdy; qazaqtyń ertedegi feodaldyq turmysyn, saltyn, qalpyn dáripteıdi. Qala aqyny dala aqynyn, onyń pikir, kózqarastaryn, talap áreketerin synaıdy. Biraq poema bitpeı qalǵandyqtan, onyń kimge qosylyp, qalaı iste dep keńes beretini aıtylmaı, anyq bolmaı qalady. «Aıtys» poemasynan da aqynnyń býrjýazıashyl –alashordadan ketkeni, sol ketkenimen birge olardyń kózqarastaryn, programmasyn synaǵany ańǵarylady. Sultanmahmut Toraıǵyrov, álgi Shidertide syrqattanǵannan keıinde aýyryp jatyp, 1920 jyly 21 maı kúni, 27 jasynda óldi, tipti jastaı kóz jumdy. Qyrshyn ketti.
Sultanmahmuttyń izdegen shyndyǵy: halyqtyń dertine em tabý, «Qarańǵy qazaq kógine órmelep shyǵyp, kún bolý», «Halyqtyń muzdaǵan júregin jibitý», kóz jasyn tyıý, teńsizdikti, muqtajdyqty joıý, sóıtip halyqty erikti, mádenıetti, baqyty etý edi. Bul shyndyqty aqyn Sovet úkimetinen ǵana tabatyn edi. Ómirde de osylaı boldy. Tek Sultanmahmut óziniń bul jolda istegen eńbeginiń jemisin óz kózimen kóre almaı ketti. Óıtkeni Sultanmahmut qazaq halqynyń Komýnıstik partıa men Sovet úkimetiniń, Lenındik ult saıasaty negizinde, óz aldyna erikti, basqalarmen dárejesi teń bolýynan Qazaq Avtonomıaly Sovettik Sosıalısik Respýblıkasynyń qurylýynan buryn qaıtys boldy.
Sultanmahmut Toraıǵyrov ádebıettiń ár janrynda jazatyn qabiletti, talantty, aqyn jazýshysy, ǵajap aqyl –oıshy. Qaıshylyqpen ótken qysqa ómir ishinde ol júz - ondaı óleń, bes –alty poema, eki roman, jeti –segiz maqala, ocherk, áńgime jasady.
Aqyn shyǵarmalarynyń birimen - biri tutasyp jatqan eki túrli negizgi qasıeti bar. Ol shyǵarmalarynyń realısigi men halyqtyǵy.
Sultanmahmut realıs aqyn. Onyń álgi qaıǵysy, zamannyń jerýi, jarqyn bolashaq kútýi –qur qıaldan týǵan nárseler emes, qazaq ómiriniń shyndyǵynan týǵan máseleler edi.
Sultanmahmut –synshyl realıs aqyn. Ol qazaq qoǵamy taptyq –áleýmettik, mádenı –shyǵarmashylyq ómiriniń egjeı –tegjeıin, shyn beınesin qazaqtyń turmys –saltyn, minez –qulqyn naqty, dál, durys kóredi.
Toraıǵyrov - iri synshyl realıs. Synshyldyǵynyń kúshtiligi sol –ol qazaq qoǵamy tirshiliginiń bolmashy kemshilikteriniń ózin kórip, kelekelep synaı bildi.
Sultanmahmut - syrshyl - lırık aqyn. Onyń - óleń jyrlaryn basym kópshiligi lırıka bolyp keledi. Aqyn óziniń óleńderin, óz sózimen aıtqanda, tolǵanǵan júrektiń syǵyndysy etip jazady. Sultanmahmut óleńderinde mahabbat, tabıǵat lırıkasynan saıası lırıka men kóńil kúı lırıkasy álde qaıda basym jatady.
Aqynnyń shyǵarmalarynan qazaq –tatar ádebıetinen uly orys halqynyń klasıkalyq ádebıetinen taqyryp –ıdeıa jaǵynan bolsyn, meıli sheberlik jaǵynan bolsyn utymdy úırengeni aıqyn ańǵarylady.
Sultanmahmut Toraıǵyrov orys halqy klasıkalyq ádebıetiniń ozyq qasıetin, dástúrin uqty, tvorchestvosyn úırendi. Qazaq halqynyń Abaı, Ybyraı negizin salǵan jańa, synshyl –realıs ádebıetin ilgeri damytty, jańa bıikke kóterdi.
Sultanmahmut –qazaqtyń óz tusynda ózimen qatar shyǵyp, úzeńgiles, qanattas bolǵan aqyn –jazýshylarynyń bárinen basy ozyq shoqtyǵy bıik aqyn. Qazaq ádebıetiniń Abaıdan keıingi dáýirindegi zor tarıhı kórinisi, bıik bir belesi, qoǵamdyq qubylysy.
Sultanmahmut qazaq halqynyń ilgeri damýyna rýhanı mádenıetiniń órkendeýine kóp eńbek sińirdi. Ol halqyna óz tusynda ǵana qyzmet etip qoıǵan joq. Óziniń jarqyn beınesimen, ómirsheń asyl murasymen halyqty Otanyn, elin súıýge úıretip, eńbekke, erlikke jumyldyryp, búginde qyzmet etip otyr. Osylaı qyzmet ete bermek.
Qazaly aýdany,Áıteke bı kenti, S.Seıfýllın atyndaǵy
№165 mekteptiń tarıh pániniń muǵalimi
Jádıeva Lázzat Shyntasqyzy
Sultanmahmut Toraıǵyrov shyǵarmalarynyń oı –túıini
Árbir ult, halyq tarıhynda qatarynan úzdik shyǵatyn ǵajaıyp talanttar bolady. Ǵasyrda ma, áıteýir uzaq saǵyndyryp dúnıege keler ondaı perzentin qazaq halqy birtýar dep ataıdy. Qatarynan oza shyqqan ondaı talanttar ómirde az jasaı ma, kóp jasaı ma, áıteýir halyqtyń azamattyq tarıhyn, oǵan sabaqtas rýhanı tarıhyn, oljaǵa keneltip, kórkeıtip ketedi, tutas dáýirge, ózi ómir súrgen ádebı ortaǵa aıryqsha yqpal etedi, ómirde óz en –tańbasyn qaldyrady. Sonymen birge, tutas bir dáýirdiń kelbetin anyqtaıdy. Uly synshy V.G.Belenskııdiń orys ádebıetiniń tutas bir kezeńin Gogol atymen baılanystyryp «Gogol dáýiri» dep ataýy osyny kórsetedi. Qazaq halqynyń oı dúnıesinde az jasap, kóp is tyndyrǵan Sultanmahmut Toraıǵyrov halqymyzdyń sondaı birtýar aıaýly perzentteriniń biri.
Sultanmahmut Toraıǵyrov –qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy asa kórnekti aqyny, ǵajap aqyl oıshysy, «Zor aqyldy, talantty, ómirbaıany óte qyzyq, tamasha jazýshysy» («Pravda» №171(8217), 21.06.1940 g.). Ol –Uly Abaı dástúrin jalǵastyrýshysy. Abaı ashqan poetıkalyq múmkindikti ózi ómir súrgen qoǵam shyndyǵyn, qaıshylyǵyn beıneleýge erkin de keń paıdalanylǵan sheber. Sultanmahmut óleńdegi Abaı órnegin sheber paıdalanýshy ǵana emes, óziniń aqyndyq qýat –darynymen jaǵalaýshy, ilgeri damytýshy. Ol –qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıeti atalatyn tutas dáýirdiń aıryqsha iri tulǵasy. Qoǵamdyq –áleýmettik ómir shyndyǵyn shyǵarmalarynda batyl da, anyq realısik sapada kórsetýmen, shyǵarmalarynyń kórkemdik qýaty jóninen ol óz bıigin ǵana anyqtaǵan joq, tutas bir dáýir –HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıeti tabıǵatyn aıqyndaǵan uly qubylysqa aınaldy.
Sultanmahmut Toraıǵyrov –eki dáýir toǵysynda, asa kúrdeli kezeńde tirshilik keshti. Ol Rossıa tarıhynyń, Rossıaǵa birikken qazaq halqy tarıhynyń asa bir órleý kezeńinde –tarıhı damýlar, kúres –kóterilister, qıan –keski soǵystar, dúrbeleńdi revolúsıalar dáýirinde jasady. Rossıada kapıtalızmniń órkendep, áýeli progresshil baǵyt alýy; 1905 -1907 jyldardaǵy býrjýazıalyq –demokratıalyq revolúsıa, 1914 -1918 jyldardaǵy ımperalıstik soǵys; qazaq halqynyń 1916 jylǵy ul –azattyq kóterilisi, 1917 jylǵy aqpanda bolǵan býrjýazıalyq –demokratıalyq revolúsıa sol jylǵy Uly Oktábr sosıalısik revolúsıasy, sovet úkimetiniń ornaýy 1918 -1920 jyldar arasyndaǵy azamat soǵysy... Osynyń bári aqyn ómir súrgen zamanda bolyp jatty. Sondyqtan da aqynnyń ómir –tirshiligine, kúndelikti qyzmetine, dúnıetanym –kózqarasyna, shyǵarmalarynyń taqyryptyq mazmuny men janr, túrine zor áser etti. İz –tańbasyn saldy. Óıtkeni, aqyn –zaman perzenti. Sultanmahmuttaı iri oıly, asaý júrek, asqan shabytty, lapyldap janyp turǵan aqyn kóz aldynda bolyp jatqan iri ózgeristerdiń qaısyna da beıtarap qaraı almaıtyn edi. Zamanyna laıyq, iri tabıǵatyna saı Sultanmahmut Toraıǵyrov óziniń sanaly saıası ómirin, tvorchestvolyq qyzmetin:
Shyndyqtyń aýylyn izdep tústim jolǵa,
Razymyn ne kórsem de osy jolda.
Sharsharmyn, adasarmyn, shaldyǵarmyn,
Biraq bir tabamyn dep kóńilim sonda, - dep bastady.
Ómir boıy osy sertin oryndaý jolynda qyzmet istedi. Jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, ózine, halqyna óner bilim, erkindik baqyt izdedi.
Sultanmahmut 1893 jyly 29 qazan kúni qazirgi Kókshetaý oblysynyń Qyzyltý aýdanynda týyp, tórt –bes jasynan Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynda ósedi. Aqynyń arǵy atasy –Toraıǵyr bı, el aýzynda aty ańyzǵa aınalǵan kóptegen sheshendik, bılik sózderi halyq jadynda saqtalǵan adam. Aqynyń óz ákesi, Áýbákir aty umytylyp, Shoqpyt, Shoqa atanǵan momyn kedeı sharýa eken.
Bolashaq ot aýyz, oraq tildi aqyn alty jasynda ákesinen oqyp, hat tanıdy. Qara tanyǵan balany osydan keıin keıde Shoqpyt ózi oqytyp, keıde aýyl arasyndaǵy moldaǵa oqytyp, balasyn oqýdan úzbeıdi. Sultanmahmut bilimge jarly bolmasynshy degen tilek ústinde júredi. Kózi ashyq, kókiregi oıaý áke. Sultanmahmut 1904 1905- jyldary Tortaı degen moldada 1906 -1907 jyldary Muqan degen moldada oqıdy.
Sol kezde Baıanaýyl qalasynda medrese ashylyp, Sultanmahmut 1908-1910 jyldary sonda oqıdy. Moldanyń úıinde jatyp oqyǵan Sultanmahmut malaı esebinde júredi. Sabaqtan bosaǵanda sý ákelip, otyn jaryp, shaı qaınatady. Moldanyń malyn kútedi. Jyǵylǵan ústine judyryq degendeı, óleń ataýlyǵa jany qas, molda óleń jazsań teris batamdy beremin dep bala Sultanmahmutty qorqytyp ustaıdy. Tálimine qaraı talapty bala bul jyldary basylyńqy júredi. Tula boıy tolǵan tumar, moınynda duǵalyq, aýzynda zikir, oqyǵany namaz bolady. Qarı bolam dep «Qurandy» on úsh parasyna jattap alady.
Troısk medresesine túsken, bilimge yndyny keýip shólirkeı jetken yntaly shákirti «izdenimpaz tabyldy, endi degenime jetem, halqyma juldyz emes, aı emes, kún bolam» degen oıǵa keledi. «Shákirt oıy» aty óleńinde:
Qarańǵy qazaq kógine,
Órmelep shyǵyp, kún bolam.
Qarańǵylyqtyń kógine,
Kún bolmaǵanda kim bolam?! –deıdi aqyn.
Japyraǵyn jaıǵan jas emendeı kóńilin qýanysh kernep, tolyqsyǵan aqyn izdenip kóp oqıdy. Tebirenip kóp jazady. Onyń «Oqýdaǵy maqsat ne?», «Qandaı?», «Zarlaý» t.b. birsypyra kólemdi, kórkem oıly óleńderi osy kezde jazylǵan.
Sultanmahmut Toraıǵyrov 1916 jyldyń kúzinde Tomskige baryp kýrsqa kiredi. Orta mektepke daıarlanady, oqýǵa qushtarlyqpen, asa zor ynta, eren qushtarlyqpen kirisedi. Tıisti sabaqtarynan ózge orys halqynyń klasıkalyq ádebıetin, tarıh, fılosofıa, jaǵrafıa kitaptaryn kóp oqyǵan sekildi. Bul kezdegi jetimsiz taǵdyryn Sultanmahmut bir hatynda: «... Jumysynda bir ǵana obed etem (et tatam); qur shaı men nan. Kıim alǵanym joq. Kınoǵa, keshterge bir márte bolsyn barǵanym joq. Kúni, túni aınaldyrǵanym ala qaǵazdyń beti... hálim osy. Sonda da bir qaıǵyrmaımyn. Bir tıynym qalǵansha oqımyn. Sonan soń, turmys qandaı júk salsa da kóterem. Biraq kóńilim oqýda bolmaq....» - dep baıandaıdy. Osylaı qys boıy Tomskide oqıdy.
Tek Sultanmahmut ǵana emes, qazaqtyń sol kezdegi oqyǵandarynyń kópshiligi aqpan revolúsıasynyń osy shamada túsingeni anyq. Bári de endi tań atty, kún shyqty, buǵaý, qanaý, teńsizdik, muqtajdyq joıylady; halyq bitken bostandyq, teńdik alady, ár halyq óz aldyna el bolady, óz memleketin qurady dep bildi. Demek, Sultanmahmuttyń ol tustaǵy qýanyshy –aqpan revolúsıasynyń mánin túsinip sanaly túrde óz qatynasyn bildirý emes, patsha úkimeti qulaǵannan keıin buqara halyqqa bostandyq týady degen ańǵaldyǵynan edi.
Bul kezde ol «Sosıalızm» degen maqala, «Osy da, ádildik pe?», «daýyldaǵy ábiger», « Ǵaısa kim?» degen shyǵarmalar jazdy.
Aqyn bul shyǵarmalarynda, zamanǵa úmittenip qaraıdy; onyń aldan jarqyn bolashaq kútetini, demokrattyq –revolúsıalyq oı –pikiri, kóz qarasy aıqyn kórinedi.
«Adasqan ómir», «Kedeı», «Aıtys» poemalarynda, taǵy basqa shyǵarmalarynda aqynnyń halyq revolúsıa jaǵynda ekeni, Sovet úkimetiniń jeńýin, ádiletti qoǵam ornaýyn tileıtini aıqyn kórinedi.
Dala aqyny býrjýazıashyl –ultshyldardyń, alashordanyń pikir, kózqarastaryn, avtonomıa alý, óz aldyna memleket bolý jónindegi sózderi men isterin baıandaıdy; qazaqtyń ertedegi feodaldyq turmysyn, saltyn, qalpyn dáripteıdi. Qala aqyny dala aqynyn, onyń pikir, kózqarastaryn, talap áreketerin synaıdy. Biraq poema bitpeı qalǵandyqtan, onyń kimge qosylyp, qalaı iste dep keńes beretini aıtylmaı, anyq bolmaı qalady. «Aıtys» poemasynan da aqynnyń býrjýazıashyl –alashordadan ketkeni, sol ketkenimen birge olardyń kózqarastaryn, programmasyn synaǵany ańǵarylady. Sultanmahmut Toraıǵyrov, álgi Shidertide syrqattanǵannan keıinde aýyryp jatyp, 1920 jyly 21 maı kúni, 27 jasynda óldi, tipti jastaı kóz jumdy. Qyrshyn ketti.
Sultanmahmuttyń izdegen shyndyǵy: halyqtyń dertine em tabý, «Qarańǵy qazaq kógine órmelep shyǵyp, kún bolý», «Halyqtyń muzdaǵan júregin jibitý», kóz jasyn tyıý, teńsizdikti, muqtajdyqty joıý, sóıtip halyqty erikti, mádenıetti, baqyty etý edi. Bul shyndyqty aqyn Sovet úkimetinen ǵana tabatyn edi. Ómirde de osylaı boldy. Tek Sultanmahmut óziniń bul jolda istegen eńbeginiń jemisin óz kózimen kóre almaı ketti. Óıtkeni Sultanmahmut qazaq halqynyń Komýnıstik partıa men Sovet úkimetiniń, Lenındik ult saıasaty negizinde, óz aldyna erikti, basqalarmen dárejesi teń bolýynan Qazaq Avtonomıaly Sovettik Sosıalısik Respýblıkasynyń qurylýynan buryn qaıtys boldy.
Sultanmahmut Toraıǵyrov ádebıettiń ár janrynda jazatyn qabiletti, talantty, aqyn jazýshysy, ǵajap aqyl –oıshy. Qaıshylyqpen ótken qysqa ómir ishinde ol júz - ondaı óleń, bes –alty poema, eki roman, jeti –segiz maqala, ocherk, áńgime jasady.
Aqyn shyǵarmalarynyń birimen - biri tutasyp jatqan eki túrli negizgi qasıeti bar. Ol shyǵarmalarynyń realısigi men halyqtyǵy.
Sultanmahmut realıs aqyn. Onyń álgi qaıǵysy, zamannyń jerýi, jarqyn bolashaq kútýi –qur qıaldan týǵan nárseler emes, qazaq ómiriniń shyndyǵynan týǵan máseleler edi.
Sultanmahmut –synshyl realıs aqyn. Ol qazaq qoǵamy taptyq –áleýmettik, mádenı –shyǵarmashylyq ómiriniń egjeı –tegjeıin, shyn beınesin qazaqtyń turmys –saltyn, minez –qulqyn naqty, dál, durys kóredi.
Toraıǵyrov - iri synshyl realıs. Synshyldyǵynyń kúshtiligi sol –ol qazaq qoǵamy tirshiliginiń bolmashy kemshilikteriniń ózin kórip, kelekelep synaı bildi.
Sultanmahmut - syrshyl - lırık aqyn. Onyń - óleń jyrlaryn basym kópshiligi lırıka bolyp keledi. Aqyn óziniń óleńderin, óz sózimen aıtqanda, tolǵanǵan júrektiń syǵyndysy etip jazady. Sultanmahmut óleńderinde mahabbat, tabıǵat lırıkasynan saıası lırıka men kóńil kúı lırıkasy álde qaıda basym jatady.
Aqynnyń shyǵarmalarynan qazaq –tatar ádebıetinen uly orys halqynyń klasıkalyq ádebıetinen taqyryp –ıdeıa jaǵynan bolsyn, meıli sheberlik jaǵynan bolsyn utymdy úırengeni aıqyn ańǵarylady.
Sultanmahmut Toraıǵyrov orys halqy klasıkalyq ádebıetiniń ozyq qasıetin, dástúrin uqty, tvorchestvosyn úırendi. Qazaq halqynyń Abaı, Ybyraı negizin salǵan jańa, synshyl –realıs ádebıetin ilgeri damytty, jańa bıikke kóterdi.
Sultanmahmut –qazaqtyń óz tusynda ózimen qatar shyǵyp, úzeńgiles, qanattas bolǵan aqyn –jazýshylarynyń bárinen basy ozyq shoqtyǵy bıik aqyn. Qazaq ádebıetiniń Abaıdan keıingi dáýirindegi zor tarıhı kórinisi, bıik bir belesi, qoǵamdyq qubylysy.
Sultanmahmut qazaq halqynyń ilgeri damýyna rýhanı mádenıetiniń órkendeýine kóp eńbek sińirdi. Ol halqyna óz tusynda ǵana qyzmet etip qoıǵan joq. Óziniń jarqyn beınesimen, ómirsheń asyl murasymen halyqty Otanyn, elin súıýge úıretip, eńbekke, erlikke jumyldyryp, búginde qyzmet etip otyr. Osylaı qyzmet ete bermek.
You Might Also Like
-
Qazaly aýdany, Áıteke bı kenti, S. Seıfýllın atyndaǵy
