InfoHub Logo

Táýelsizdik el – tilegi
Bilim berý salasy: «Tanym», «Qatynas», «Shyǵarmashylyq».
Bilim bólimi: Sóıleýdi damytý.
Maqsaty: Táýelsiz elimizdiń bolashaǵy – jas urpaqtar boıyna Otanǵa degen súıispenshilikterin arttyryp, týǵan jeri men elin, súıýge ony qorǵaı bilýge tárbıeleý. Maqal - mátel, taqpaqtar arqyly oı - órisin keńeıtý, sózdik qorlaryn molaıtyp, tilderiniń damýyna yqpal etý.
Kórnekiligi: Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi, L. Asanova, Q. Rysqulbekov sýretteri, «Qazaq eli» beınefılmi.

Sheńberge turyp «Jylýlyq sheńberin» uıymdastyrý.
— Búgingi uıymdastyrylǵan is - áreketimizdi Qazaqstan Respýblıkasynyń án uranynan bastaıyq.
— Biz aspany ashyq, sáýleli, keń, baıtaq elde turamyz. Ol el –....
— Qazaqstan Respýblıkasy óziniń táýelsizdigin alǵanyna 25 jyl boldy. Óz betimen eshkimge baǵynbaı ómir súrgen eldi táýelsiz el dep ataıdy. Osy kúnge jetý úshin qazaq halqy talaı qıynshylyqty bastan keshirdi. Osydan 25 jyl buryn Almaty qalasynda jastar kóterilisi boldy. Qaısar batyrlarymyz Lázzat Asanova, Qaırat Rysqulbekov, Sábıra Muhamedjanova syndy aǵa - apalarymyz erlik kórsetti. Osyndaı jastarymyzdyń arqasynda qazirgi kezde beıbit tynysh ómir súrip jatyrmyz. Elimiz órkendep jaınaýda. Osy memlekette turǵandyqtan óz elimizdi, jerimizdi qadirlep, qasterleýimiz kerek. Qazirgi tańda Táýelsiz Qazaqstannyń qandaı damyp kórkeıgenin «Qazaq eli» beınefılminen tamashalaımyz.

— Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderine neler jatady?

— Ánurandy oryndadyq, sózin, mýzykasyn jazǵan kimder?

— Týdyń túsi qandaı? Týda neniń belgisi bar?

— Eltańbamyzda neniń beınesi bar?

Aldar Kóse dombyrasymen ándetip topqa kiredi.
Men aldarmyn, aldarmyn
Bárindi de aldarmyn o - o, a - a. - Aldar Kóse:
— Sálemetsizder me, balalar?
Balalar, men senderdiń bilimderińdi tekserý úshin tapsyrma ala keldim. Osy tapsyrmamdy oryndasańyzdar men sizderdi Astana qalasynda bolyp jatqan Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyq mereıtoıyna alyp baramyn. Merekege barǵylaryń kele me?
Endeshe, tapsyrmany oryndaımyz ba?
(Báıterek monýmentin qurastyrý)

Tárbıeshi: Qane bárimiz qatarǵa turyp «Atameken» ánimen merekege baraıyq.
— Merekege de kelip jettik, bizdiń qalamyz qandaı tamasha bezendirilgen. Túrli jalaýshalar, sharlar ilingen.
Jumbaq.
Men onyń túnin súıem, kúnin súıem,
Aǵyndy ózen, asqar taý, gúlin súıem,
Men onyń qasıetti tilin súıem,
Men onyń qudiretti únin súıem.

Aldar Kóse:
— Balalar, Otan týraly qandaı taqpaq, maqal – mátelder bilesińder, kim aıtady?

Tárbıeshi:
- Aldar Kóse bizdiń balalarymyz ónerli, bı de bıleı alady.

Bı: «Kók týdyń jelbiregeni».
Aldar Kóse: - Balalar, sender qandaı ónerlisińder, senderdiń bıleriń maǵan unady. Rahmet, senderge!
Aldar Kósemen qoshtasady.
«Atameken» ánimen balabaqshaǵa qaıtady.
Qorytyndy: — Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdigin alǵanyna qansha jyl boldy?
— Bizge qonaqqa kim keldi?
- QR - nyń rámizderine neler jatady?


Bekitemin________________
«Aqbota»balabaqshasynyń
ádiskeri: R. Dýımbaeva

Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
"Aqbota" balabaqshasynyń tárbıeshisi
Jaǵalbaeva Nursulý Samatovna